Kehra

See artikkel on Anija vallas asuvast maakohast; samas vallas asuva küla kohta vaata artiklit Kehra küla.

---

Kehra
Kehra tselluloositehas
Pindala: 3,9 km² (2018)
Elanikke: 2873 (1.01.2024)
EHAK-i kood: 2928
Koordinaadid: 59° 20′ N, 25° 20′ E

Kehra on maakoht Anija vallas Harjumaal Jägala jõe ääres, Tallinnast idas.

1945 sai iseseisva omavalitsusega alevi staatuse, 1993. aastal aga linnaõigused. Alates 2002. aastast, mil linn ühines Anija vallaga, on Kehra vallasisene linn ja Anija valla halduskeskus.

Linn on tuntud seal asuva tselluloosi- ja paberitehase järgi, mis on tänapäeval spetsialiseerunud jõupaberi tootmisele.

Kehrat läbib Tallinna–Narva raudtee. Tallinna on raudteed mööda 39 kilomeetrit, maanteed mööda umbes 43 kilomeetrit.

Ajalugu

Kehra küla (praegusest linnast umbes 1 km põhjas, Jägala jõe ääres) on esmakordselt mainitud Taani hindamisraamatus 1241. aastal. 1620.–1630. aastatel rajati kilomeetri jagu külast lõuna poole, varasema Karukse veskikoha juurde Kehra mõis. Praeguseni säilinud varaklassitsistlik puidust mõisahoone ehitati 1820. aastatel ning on arvatavalt linna vanim ehitis.

1850. aastal alustas tegevust Kehra vallakool, millest kujunes hiljem välja Kehra Gümnaasium.

1870 avati Tallinna–Peterburi raudteeliin ning 1876 ehitati Kehra raudteejaam. Selle tulemusena hakkas Kehra arenema suvituskohana.

4. jaanuaril 1919 toimus linna lähedal Eesti Vabadussõja Kehra lahing.

Suurem asula hakkas raudteejaama ja mõisa juurde tekkima pärast Jägala jõe äärde Eesti esimese iseseisvusperioodil suurima rajatud ehitise – Eesti Metsa ja Tselluloosi Aktsiaühingu sulfaattselluloositehase asutamist alates 1938. aastast, eriti intensiivselt aga 1950.–1960. aastatel.

1961 ehitati uus koolimaja. 1962 alustas tegevust Kehra Kunstidekool. Alates 1963. aastast tegutseb asulas rahvateater Kehra Nukk.

Kehral oli omavalitsuslik staatus aastatel 1991–2002. Linnaõigused saadi 1993. aastal. 2002 ühineti Anija vallaga ja Kehrast sai vallasisene linn.

Rahvastik

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kehra elanike arv 2889, neist eestlasi 1531 (53,0%) ja venelasi 1006 (34,8%).

Tuntud isikuid

Tuntud inimestest on Kehrast pärit botaanik August Vaga, näitlejad Laine Mägi ja Tõnu Aav, lauljad Kare Kauks ja Silvi Vrait, riigitegelane Rein Loik ning modell Karmen Pedaru.

Pilte

• 
  Kehra tselluloositehas 1940
• 
  Kehra jaamahoone raudteejaamas
• 
  Kehra Gümnaasium
• 
  Jägala jõgi Kehras
• 
  Kehra linn vaadatuna Kose–Jägala maanteelt
• 
  Kehra Põhja tänava kuuriseintel olev rongimaal (autorid: Vahur Agar ja Helena Hanni)

Vaata ka

• Endine Kehra lipp (oli kasutusel 1993–2002)
• Endine Kehra vapp (oli kasutusel 1993–2002)
• Horizon Tselluloosi ja Paberi AS
• Kehra lahingu mälestussammas
• Kehra sovhoos
• Kehra tervisekeskus

Välislingid

• Kehra mõisa lehekülg Eesti mõisaportaalis
• Agnes Ojala: Kehra tüürib juba läbi elatud vaikelu poole, EPL, 31. oktoober 2008