(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Nauru - Wikipitiya とべいたり內容

Nauru

makayzaay i Wikipitiya
Flag of Nauru.svg
u hata nu Nauru Nauru (だく魯)

Nauru (だく魯)

u Nauru (だく魯) sa i labu nu Usiniya (Oceania 大洋たいようしゅう), itiza i 0 32 S, 166 55 E.

u ahebal nu lala' mapulung sa 21 km2.

u ahebal nu lala'ay sa 21 km2, u ahebal nu nanumay sa 0 km2.

hamin nu tademaw sa 9,591.

kakalukan umah sa 20%, kilakilangan umah sa 0%, zumaay henay umah sa 80%.

tapang tusu nu kanatal (首都しゅと)

[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

u tapang tusu nu kanatal sa u Yaren District (みやびれん).

kakinginan nu kanatal demiad (國家こっかねん)

[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

kakinging nu kanatal demiad sa 31 bulad 1 demiad.

tabakiay a tapang nu kanatal (元首げんしゅ)

[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

u tabakiay a tapang nu kanatal (congtung) nu Nauru (だく魯) ayza sa ci Lionel Aingimea (Layngannyeel.Ancimiya 萊昂內爾·安吉やすよしべい), micakat a demiad sa i 2019 a mihca 8 bulad 27 demiad.

likisi nu Nauru (だく歷史れきし)

[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

やく3000ねんまえみつかつ西にし玻里あま西にしじんやめざいだく魯定共有きょうゆう12部落ぶらく國旗こっきてきじゅう二角星是代表這十二個部落。

ayawan nu tulu a malebut (3000) nu mihcaan Mike-luoni-siya (Micronesia (みつかつ西にし) atu Polynesia (Puoli-ni-siya 玻里あま西にし) a tademaw itida tu i Nu-lu (だく魯) mueneng, idaw ku cacay a bataan idaw ku tusa a niyaduan, hata nu heni idaw ku cacay a bataan idaw ku tusa a singawaay nu bunac, tungus nu cacay a bataan idaw ku tusa a niyadu'an.

ざい18世紀せいき後期こうき,一位紐西蘭船長在海上航行時發現了諾魯,當時とうじただいた島上しまがみゆう很多ちょ茅屋ぼうおくただし這船ちょうなみのぼりりくある以重

itini i sabaw tu walu a se-ci, idaw ku cacay a tademaw nu Niw-silan (ひも西にしらん) pcunaay tu balunga maadih nida ku Nu-lu (だく魯), tawya maadihay nida i subal yadah ku tademaw atu uli’ nu luma', nika ya pabalungaay a tademaw caay pisaluimeng atu misaheci.

1798ねん英國えいこく船長せんちょうやく翰·いんりつりょうりょうしゅごう抵達だく魯,命名めいめいため「Pleasant Island」(「可愛かわい的島まとじま」),ひらきけい西方せいほう世界せかいあずかだく交流こうりゅうてき歷史れきし

cacay a malebut pitu a lasubu siwa a bataan idaw ku walu (1798) a mihcaan, Ing-kuo (英國えいこく) pacunaay tu balunga a tademaw ci Yiehan. fai-in (やく翰·いん) milili tu balunga u "miadupay" (りょうしゅ) makatukuh i Nu-lu (だく魯), pangangan han "salunganay a subal" (Pleasant Island, 可愛かわい的島まとじま), malingatu tu nutipanay a kitakit atu Nu-lu (だく魯) masasucabu a likisi.

だい一個成功到島上定居的白人,英國えいこくてきかど·哈利斯(William Harris),1842ねん,29さいてきらいいた島上しまがみ為當ためとう姑娘くーにゃん而著迷,流連りゅうれん忘返,ていきょらい前任ぜんにんだく總統そうとう勒內·哈里斯(René Harris)便びんてき後代こうだい

sayaway malaheciay makatukuh tinasubalan patidenga tu luma' nu sanglacay a tademaw, u Ing-kuo (英國えいこく) a tademaw ci Wilen. Hali-se (かど·哈利斯, William Harris), i cacay a malebut walu a lasubu sebat a bataan idaw ku tusa (1842) a mihcaan, tusa a bataan siwaw a mihcaan (29) cinida makatukuh tina subalan mapaseneng nu kaying, caay kapawan, nu ayaway a Cung-tun nu Nu-lu (だく魯) ci LeNey. HaLi-Se (René Harris 勒內·哈里斯) u iluc nida.

19世紀せいきまつとくこくこう南太平洋みなみたいへいよう擴張かくちょうだく魯自1888ねんおこり便びんなりためとくこくてき殖民しょくみん當時とうじとく國對こくたいだく魯並重視じゅうしいんためとう上除かみのぞきりょう椰子やしがい,就一所有しょゆう

hedek nu sabaw tu siwa a se-ci, misaahebal ku De-kuo (とくこく) pasayda i Na-taypin-yung (南太平洋みなみたいへいよう), Nu-lu (だく魯) namaka cacay a malebut walu a lasubu walu a bataan idaw ku walu (1888) a mihcaan mala kalimadan nu De-kuo (とくこく) kataydaan. tawya caay kanamuh ku De-kuo (とくこく) tu Nu-lu (だく魯), subal u yasi a cacay, inai’tu ku cancanan.

1900ねん英國えいこく磷礦公司こうしてき職員しょくいんざいだく島上しまがみてき一塊ひとかたまり石頭いしあたまじょう意外いがい發現はつげんりょう全島ぜんとうゆう磷礦,便びん改變かいへんりょう此島てき命運めいうん

cacay a milebut siwaw a lasubu (1900) a mihcaan Ing-kuo (英國えいこく) nu lin-kung (磷礦) a kusi numikuliay a tademaw itida i subalay a ba’tuan, sa makatepa tu subalan a lin-kung (磷礦), hidasatu masumad ku subal a wunmi.

だいいち世界せかい大戰たいせん期間きかんだく魯被澳洲佔領,なみ1919ねんおこりゆかり英國えいこく、澳大利おおとしひも西にしらん共管きょうかん,其中澳洲代表だいひょうさんこく行使こうし職權しょっけん

sayaway nu kitakit ani kalepacawan , Nu-lu (だく魯) debungan nu Aw-cuo (澳洲), namaka cacay a malebut siwa a lasubu cacay a bataan idaw ku siwa (1919) a mihcaan malingatu u Ing-kuo (United Kingdom (英國えいこく), Aw-tali-ya (Australia (澳大利おおとし) atu New-si-lan (New Zealand (ひも西にしらん) mapulung akuwanan, u Aw-cuo (Australia (澳洲) ku dayhiw tinatuluay a mikuwan。

だい世界せかい大戰たいせん期間きかんとくこく人為じんいりょう報復ほうふくげき沉了該島附近ふきんてきよんそうせんせきなみほうとどろき島上しまがみてき磷礦しつらえほどこせ

sakatusa satu anikalepacaw, mangalay paculi ku De-kuo (Germany (とくこく) kuwanngen enepen nuheni ku i subalay a sepatay nu balungan, bakuhace kui subalay a ba’tuwan a tudud.

1942ねんにちぐんとどろき炸諾魯,きょみん逃往澳大利おおとし以免遭日ぐんてき屠殺とさつにちぐん於8がつ26にち佔領該島,該島なりためぐんざい南太平洋みなみたいへいよううえてき戰術せんじゅつ支援しえん基地きち

cacay a malebut siwa a lasubu sepat a bataan idaw ku tusa (1942) a mihcaan, hitay nu Di-pun (日本にっぽん) ku Nu-lu (Nauru (だく魯), niyaduay a tademaw milaliw taydan namin i Aw-tali-ya (澳大利おおとし) alaw a kaletepan nu Dipun (日本にっぽん) mipatay, Di-pun (日本にっぽん) i wawluay a bulad tusa a bataan idaw ku enem a demiad midebung tina subalan, nina subal mala nu Di-pun (日本にっぽん) itida i Na-taypin-yung (南太平洋みなみたいへいよう) nu kakun linngan a kakitidaan.

にちぐん2,000にんちゅうもりなみたいらいだい日本人にっぽんじんかず韓國かんこくじんざい島上しまがみぬのしょじゅうぼう建築けんちく兩個りゃんこ小型こがたじょう

u Di-pun (日本にっぽん) patayda tu tusa a malebut a tademaw itida misebung, ladayen nuheni ku katuuday nu Di-pun (日本にっぽん) atu Han-kuo (韓國かんこく) a tademawan, itida i subala patideng tu hitay atu tusa a adidi'ay nu pahikukiyan.

ただし軍事ぐんじしつらえほどこせめいぐん發現はつげん島上しまがみ15遭轟炸,にちぐん便びんやりけつ島上しまがみ5めい撤走てきおうしゅうじん

nika u tuud nu hitay maadih nu muncun (めいぐん), subalay nu sabaw tu lima a hikukian bakuhacen nu Di-pun (日本にっぽん), u Di-pun (日本にっぽん) kuwanngen mipatay tui subalay nu limaay u caaya piliyas nu O-cuo (おうしゅう) a tademaw.

にちぐんまた島上しまがみ1,200めいだく魯人放逐ほうちくいたすわえかつとう工作こうさく

Di-pun (日本にっぽん) hiyan kui subalay nu cacay a malebut tusa a lasubuay nu Nuo-lu (だく魯) a tademaw pataydaen i Cu-ke’ (すわえかつ) a subalan mikuli。

せんこれだく魯由聯合れんごうこく委託いたく大利おおとし英國えいこく及紐西にしらん共同きょうどう管理かんり每年まいとし須向聯合れんごうこく報告ほうこくただし們實ぎわじょうさらちょじゅう於如なにひらけ島上しまがみてき磷礦,たい於諾魯人てき福祉ふくしなみ重視じゅうし

hedek nu sakatusa ani kalepacawan, Nuo-lu (だく魯) a Lanhe-kuo (聯合れんごうこく) pasubelit tu Aw-tali-ya (澳大利おおとし), Ing-kio (英國えいこく) atu Niw-si-lan (ひも西にしらん) pulungen mikuwan, tu mihmihcaan pasayda i Lanhe-kuo (聯合れんごうこく) amusakamu, nika tatengay ahicah mikutkut ku isubalay nu linkun (磷礦) sa, misuayaw tu sakaudip nu Nuo-lu (だく魯) caay kaw misakapahay.

聯合れんごうこくつぎ要求ようきゅう澳洲政府せいふ公布こうふ每年まいとしひらけてき磷礦數量すうりょう成本なりもとかず售價,以期使だく魯人ざい輸出ゆしゅつてき同時どうじいた合理ごうりてき回報かいほうただし澳洲政府せいふ卻不理會りかい

Lanhe-kuo (聯合れんごうこく) kinapina miyukiw tu Aw-cuo (澳洲) sifu tu mihcaan nupikudkutan tu ba'tu, nidang atu papacakayan tu nidang, kya pacakay ku Nuo-lu (だく魯) a tademaw idaw ku matatungusay a nidan, nika u Aw-cuo (澳洲) a sifu caay pisamelawmelaw.

だく魯人ずいちょみんさとしややひらけたい大利おおとし人的じんてき統治とうちふかかん不滿ふまんゆう其是磷礦てきひらけ,於是全力ぜんりょくそう獨立どくりつおさむかい礦權。

Nuo-lu (だく魯) a tademaw matinengtu misimsim, misuayaw tu Aw-tali-ya (澳大利おおとし) a tademaw nipikuwa caay kanamuh,micidek tunipikutkutan tu ba'tuan, sisa saicelang satu kunuheni mangalay misiteked, apataluma’ tu sakay pikudkudan tu ba'tuan.

澳洲政府せいふざい強大きょうだいてき國際こくさい壓力あつりょく奈何いかん結束けっそくたいだく魯的かん,於1968ねん1がつ31にちだく魯共和國わこく宣布せんぷ正式せいしき獨立どくりつゆかりかん姆·戴羅はく(Hammer DeRoburt)だしにん總統そうとうなみ同年どうねん11がつなりためだい英國えいこくきょう特別とくべつ成員せいいんこく

Aw-cuo (澳洲) sifu itini i icelang nu kanatal anipenecan, paceba' hantu kunipihedek tu sapikuwan tu Nuo-lu (だく魯) an, sisa itini i cacay a malebut siwa a lasubu enem a bataan idaw ku walu (1968) a mihcaan cacay a bulad talu a bataan idaw ku cacay a demiad, Nuu-lu kunhekuo (だく魯共和國わこく) mihapu amisiteked, ci Hanmu.tayluopu (Hammer DeRoburt, かん姆·戴羅はく) ku mala Cung-tunay (總統そうとう) ngay, tunuyda a mihcaan tu sabaw cacay a bulad mala Ta-ingkuo-sie (だい英國えいこくきょう) micidekay a tademaw nu kanatal.

1989ねんだく魯向國際こくさいほういんたい大利おおとし作出さくしゅつ法律ほうりつ行動こうどうゆびひかえ澳洲政府せいふかん期間きかんのう盡力じんりょく保護ほご環境かんきょうげんてい礦帶らいてき環境かんきょう破壞はかい

cacay a malebut siwa a lasubu walu a bataan idaw ku siwaw (1989) a mihcaan, Nuo-lu (だく魯) pasayda i kitakit tu fuing misuayaw tu Aw-tali-ya (澳大利おおとし) paculil tu huing a kawaw, kuksuan nuheni ku Aw-cuo (澳洲) caay ka kapah kunipidiputan nuheni tu liklik, mawada kunipikutkutan macunus kunipipeci' tu liklikan.[1]

sakaudip nu Nauru (だく經濟けいざい)

[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]

だく魯在だい三世界中屬於較富裕的國家,國家こっか經濟けいざい以磷さんしおひらけ和國わこくがいぼう地產ちさんため主要しゅよう支柱しちゅう

Nuo-lu (だく魯) itini i sakatulu a kitakit u kalimucisang a kanatal, sakaudip nu kanatal uni kudkudan tu lin-sun-yen (磷酸しお) atu nutaw a kanatal patideng tuluma' ku anganganan.

磷酸しお分布ぶんぷ全島ぜんとう面積めんせきてき70%以上いじょう世界せかい主要しゅよう磷酸しお生產せいさん出口いでぐち國之くにゆきいち國家こっか主要しゅようてきおさむ入來いりきはじめ,磷礦乃繼承けいしょうおく萬年所累積的海中有機物和鳥糞。

lin-sun-yen (磷酸しお) malaklak tina subalan han makaala tu pitu a bataan (70%) a kilac, u kitakit anganganang nu saka silaculan tu lin-sun-yen (磷酸しお) atu sakatahkalan, u sakasilacul nu kanatal, lin-kung (磷礦) milaylaya tu namaka i walwalan nu ubad (おくまん) a mihcaan nu namaka bayuay nu tuud a langaw atu taiy nu ayam.

公司こうしてき礦場工廠こうしょう聘請外國がいこくじん操作そうさ大部おおぶ份是吉里よしさとともみ斯和中國人ちゅうごくじん。磷礦主要しゅよう銷往澳大利おおとし英國えいこく日本にっぽんひも西にしらん等地とうち以往いおう磷酸しおがい所得しょとく曾佔政府せいふ收入しゅうにゅうてき半數はんすうしか而在長期ちょうき密集みっしゅうひらけこれ,該項礦藏やめめん臨耗竭。

mikudkuday a kunsi nu kitidaan atu kakulian u nutaw namin kutaydaay amikuli, u Cili-pase (吉里よしさとともみ斯) atu layak a tademaw. lin-kung (磷礦) nu papataydan u Aw-tali-ya (澳大利おおとし), Ing-kuo (英國えいこく), Di-pun (日本にっぽん), Niw-si-lan (ひも西にしらん); yumahida sapatahekal tu lin-sun-yen (磷酸しお) kasilaculan mikikaka tu sifu nu pangkiw a sakasilaculan, hatidatu kunipikudkudan, nina kudkudan tu ba'tuan kainaian tu.

じょりょう礦業がい地上ちじょうかえゆう許多きょた椰子やし甘蔗かんしゃこう蕉和蔬菜そさいとう農作物のうさくもつ,一般農產品和魚類勉強可以自給自足,ただし主要しゅようてき糧食りょうしょく淡水たんすい用品ようひんよう依賴いらいしんこう,其中まい麵粉ゆかり英國えいこく、澳洲ひも西にしらん輸入ゆにゅう肉類にくるいよし大利おおとし供應きょうおうにち用品ようひん台灣たいわん日本にっぽん香港ほんこん

nuba' tu saca, idaw henay ku i pabaway nu lala'an tu yadah nu abinung, tebus, paza' (pada’) atu canacanan nu langaw a lalami'an, nu nipalumaan tu lami' atu buting tanengasa a maudip, nika u tada kakanen han, u nanum atu cancanan nu tuudan miida tu numa kaydaay i nutawan anipatayni, picidekan tu duma u belac atu minfun namaka Ing-kuo (英國えいこく), Aw-cuo (澳洲) atu Niw-si-lan (ひも西にしらん) ku sapatayni, titi han namaka Aw-tali-ya (澳大利おおとし) nipatayni, tuduma aspicukamas namakani i Taywan (台灣たいわん), Di-pun (日本にっぽん) atu Sin-kan (Hong Kong (香港ほんこん).[2]

malalitin tu ihekalay atu zumaay a natinengan

[mikawaway-kalumyiti | mikawaway tu kalumyiti sakatizeng bangu]