Kodu kindlustamisel ei maksa rahaga ülemäära koonerdada

Kuidas edasi toimida, kui õnnetus käes ja tuli, vesi või vargad kindlustatud elamisest üle käinud?

Oleneb sellest, mis juhtus. Kui on tulekahju või veeleke, tuleb loomulikult püüda veel suurema kahju tekkimine ära hoida. Ehk siis tuli kustutada (kui ise hakkama ei saa, siis tuletõrje abiga) ja vesi kinni keerata. Kui õnnetuse süüdlaseks on kellegi kuri käsi (näiteks süütamine, vargus, vandalism), tuleb asjast ka politseile teatada.

Kui ruttu tuleb õnnetusest oma kindlustusfirmale teatada?

See sõltub sõlmitud kindlustuslepingu tingimustest. Seesamis näiteks tuleb kindlustusjuhtumist teatada kolme päeva jooksul. Seejärel tuleb kohale kindlustusfirma esindaja, vaatab olukorra üle ja räägib täpsemalt, mida edasi teha.

Aga kui inimene ei saa nõutud aja jooksul kindlustusele asjast teatada? Näiteks on ta ära välismaal, kuidas siis?

Sellisel juhul tuleb teatada nii ruttu, kui võimalik, kindlustus siis hiljem vaatab, kas tegu on piisavalt mõjuva põhjusega hiljem teatamiseks.

Niisuguseid juhuseid, kui inimene on ära välismaal ning sel ajal kodus midagi juhtub, on hästi palju. Näiteks on inimene pikemat aega välismaal tööl, siinne vara on aga kindlustatud. Koju naastes selgub, et polegi enam seda vara. Sellisel juhul on õnnetusest hiljem teatamine täiesti põhjendatud.

Kui tegu on vargusega, kuidas siis toimida? Esimese hooga ei oska vist keegi öelda, mis täpselt ära viidud on?

Ikka tuleb kõigepealt politseile teatada. Politsei tuleb kohale, vaatab olukorra üle. Nii on ka võimalus, et vargad kätte saadakse – mõnikord on seda juhtunud. Pärast politsei kohalkäimist tuleb kindlustuse poole pöörduda ja siis läheb asi tavalist rada pidi edasi: kindlustuse esindaja tuleb kohale, vaatab samuti asja üle ja ütleb, mida edasi teha.

Kuidas omanik saab tõendada, et tal just selline arvuti või kohviserviis ära viidud või lõhutud on?

Enamasti viivad vargad ära just kodutehnika. Hea on, kui sellised kallimad asjad on eraldi kindlustuslepingus kirjas. Kui ei ole, tuleb asja muudmoodi tõendada (tehnika passid, ostutshekid näiteks jne).

Millise summa kindlustus hüvitab? Kas selle, kui palju ese omal ajal maksis või selle, mille eest praegu samaväärse asemele saab?

Üldjuhul on hüvitise aluseks konkreetse asja müügihind tänasel päeval. Arvestatakse, et näiteks teler, mis viis aastat tagasi maksis 10 000 krooni, ei maksa seda täna kindlasti. Aga veelkord: lõpptulemus sõltub ikkagi omaniku ja kahjukäsitleja kokkuleppest.

Kuidas toimida aga siis, kui kindlustus on varastatud asjad hüvitanud, aga näiteks poole aasta pärast saab politsei varastatud asjad kätte?

Kui asjade väärtus on kindlustuse poolt kinni makstud, siis asjad, kui need kätte saadakse, on kindlustuse omad. Sellised asjad müüb kindlustus maha. On olemas teoreetiline võimalus, et kui tegu on omanikule kuidagi emotsionaalselt väga tähtsate asjadega, mida ta tingimata tagasi tahab, siis tuleb tal need omakorda kindlustuse käest välja osta ehk siis tagastada nende hüvituseks makstud raha. Praktikas tuleb aga sellist asja haruharva ette, mina isiklikult ei mäleta ühtki niisugust juhust.

Tihti on kindlustatud vara, mis kahjustada saanud, võimalik parandada – kodutehnikat näiteks. Või tuleb kannatada saanud maja/korterit remontima hakata. Kuidas siis toimida?

Tuleks kokku panna remondi eelarve. Kes seda teeb, sõltub kahjukäsitleja ja omaniku kokkuleppest. Kui omanikul on endal teada mõni remondifirma, kes kalkulatsiooni teeks ja hiljem ka remondiks, on väga hea. Kui omanikul sellist võimalust pole, hakkab kindlustus sellist firmat otsima. Aga ma tahaks üht rõhutada: hoolega tuleks jälgida, et tegemist poleks alakindlustusega.

Mis asi on alakindlustus?

Kui inimene hakkab sõlmima kindlustuslepingut, istub ta kindlustuse esindajaga maha ja pannakse paika, et maja, mida kindlustatakse, võiks maksta näiteks 2 miljonit. Kui see leping on aga sõlmitud viis-kuus-seitse aastat tagasi, siis tänaste hindade juures seda maja enam 2 miljoniga ei taasta. Kui aga nende aastate jooksul kindlustussummat üle pole vaadatud ja seda suurendatud, ongi tegu alakindlustusega. Ehk teisisõnu: piltlikult on osa majast kindlustamata ning kindlustus hüvitab kahju just 2 miljoni ulatuses, ülejäänu tuleb aga inimesel endal maksta. Niisiis oleks tark tegu aeg-ajalt oma kindlustussumma üle vaadata. Muidugi, suurema summa peale kindlustamine ka maksab rohkem, aga tuleks asja vaadata kriitilise pilguga: me võime ju arvata, et hoiame väiksema kindlustusmakse pealt raha kokku ja et meiega nagunii mingit õnnetust ei juhtu. Aga kui juhtub, siis on juba hilja midagi muuta. Väga tihti inimesed ei mõtle tuleviku peale ja kindlustus sõlmitakse võimalikult väikese summa peale ning seda ka ainult selle pärast, et pank seda nõuab (kui maja on laenurahadega ehitatud).

Kuidas praktikas rahade liikumine kindlustuse ja kliendi vahel käib?

Variante on päris palju. Näiteks leiab klient teleriparandaja, kes asja üle vaatab ja ütleb, et parandamine maksab nii ja nii palju. Üks võimalus on, et kindlustus väljastab remondifirmale garantiikirja, mis tõendab, et kindlustus maksab näiteks kuni 10 000 krooni. Alati on lepingus kirjas ka kliendi omavastutussumma, mille inimene ise tasuma peab. Kui kindlustus maksab kinni kogu remondi hinna, tuleb inimesel omavastussumma kindlustusfirmale tagasi maksta. Nii et hüvitissumma on lõpptulemusena kogu kahju summa miinus omavastutussumma.

Kui ruttu kindlustus kahjusumma hüvitab?

Võtame näite, kus tegu veekahjudega. Selle lõplik ilmnemine võtab aega: esialgu võib tunduda, et natuke tapeet seinal lahti ja värv mullitab. Aga vesi on seina sees ja pealt esialgu ei paista tegeliku kahju suurus. Siis on mõistlik oodata ja ei tasu pahandada, kui kahjukäsitleja ütleb, et me esialgu ei tee mitte midagi. Nädala-paari pärast kahjut uuesti üle vaadates selgub siis kahju tegelik suurus. Teadke siis, et selline viivitamine ei tähenda küll, et kindlustus ei taha maksta. Pigem on see kliendi enda huvides.

Kui tegu on vargusega ja politseisse on asjast teatatud ning kindlustusele vajalikud dokumendid esitatud, siis näiteks Seesamis makstakse hüvitis välja hiljemalt kuu aega peale viimase vajaliku dokumendi saamist. Aga meelega kuu aega venitada ei ole küll meie eesmärk.

Kui tegu maja taastamisega, on summad üsna suured. Nende hüvitamisel võib toimida nii, et kindlustus maksab vastavalt tehtud tööde kohta esitatud arvetel jupikaupa. Võimalik on ka ettemaks kindlustuse poolt, seda praktiseeritakse just siis, kui inimene ise taastab oma elamist või on ta kellegi selle töö jaoks ise leidnud. Kui tegu on firmaga, esitab see tavaliselt ise kindlustusele vahearved, kindlustus vaatab üle, kas nimetatud tööd on tehtud ja kui on, maksab firmale töö kinni.

Kuna praegu on ehitaja leidmine tõeline probleem ja järjekorrad võivad olla kuudepikkused, võib kindlustuselt ka lihtsalt rahalist hüvitist küsida. Kahju hinnatakse ära ja kindlustus maksab kokkulepitud summa välja. Inimene siis ise vaatab, kuidas ja mismoodi ta vajalikud tööd tehtud saab. Kindlustusfirmadel on küll ka endal lepingulisi partnereid, aga nemadki on hetkel hirmsasti hõivatud.