Hauakääpa juures lugesid hingepalve kaitseväe kaplanid: major Taavi Laanepere Eesti Evangeelsest Luteriusu kirikust ning kapten Aivar Sarapik Konstantinoopoli patriarhaadile alluvast Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikust.

Seejärel paigutati hauale nimetahvel hukkunud kaitseväelaste isikuandmetega. Eesti riigi poolt asetasid hauale pärjad kaitseminister Jaak Aaviksoo, rahvastikuminister Urve Palo ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.

Kohal oli diplomaatiline korpus, Eestis resideeruvad kaitseata¹eed, sõjaveteranide organisatsioonide esindajad, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, Sõjahaudade Komisjon ja Eesti Punane Rist.

Pärast tseremooniat tegi kaitseminister Jaak Aaviksoo avalduse pressile:

"Täna jõudsid siia ka nende kaheksa langenud punaarmee langenu maised jäänused, kes ootasid seda päeva enam kui 60 aastat. Loodame, et see on nende viimane puhkepaik. Ja meil on täna hea meel ka selle üle, et neid ei saa enam kasutada provokatsioonides iseseisva Eesti Vabariigi vastu. Me oleme täitnud oma kohuse ja andnud sõduritele selle viimase puhkepaiga.”

"Ometigi mõtleme me täna mitte ainult nende mälestusele, vaid kõikide neile, kes Teises ilmasõjas langesid. Kahjuks ei ole tänaseks päevaks mitte kõik jõudnud kalmistumulda, vaid lebavad nimetutes haudades Moskva, Köningsbergi, Kalingradi ja Berliini vahel. Tahaks täna loota, et tuleb päev, kui kõik langenud leiavad viimse rahupaiga pühitsetud mullas. Loodame väga, et meil õnnestub lähimal ajal jätkata läbirääkimisi Sõjahaudade Kaitse lepingu üle Vene Föderatsiooniga. Igavene mälestus kõikidele langenutele.”

Säilmete ja kirstude juurde paigutati säilmete identifitseerimist võimaldavad, neile väljakaevamiste ajal antud koodid. Koodid on seotud säilmete DNA-profiilidega, mida säilitatakse arhiivis. Koodid on kantud Eesti kaitseväes kasutatavale identifitseerimiskoodi ¾etoonile ja on valmistatud roostevabast terasest.

Ajutisele mälestustahvlile on kirillitsas kirjutatud kaheksa sõjaväelase nimed, kelle omaksed ei ole seni välja ilmunud.

Tahvlile on kirjutatud järgmised nimed: polkovnik Kolesnikov K. P., alampolkovnik Kotelnikov I., alampolkovnik Kulikov M. P., major Kuznetsov V. I., leitnant Lukanov I. M., kapten Serkov I. S., seersant Davõdov V. I. ja reamees Belov D. A.

Kirstude paigutus fikseeriti kohtuekspertiisibüroo abiga ning iga kirstu täpne asukoht kalmistul märgitakse kaardile.

Eesti on omastele üle andnud kapten Aleksei Brjantsevi, leitnant Vassili Volkovi ning meditsiiniteenistuse vanema Jelena Var¹avskaja põrmu.

Vanemseersant Stepan Hapikalo kahele Ukrainas elavale meessoost sugulasele tehtud DNA-eelanalüüsi tulemus langes kokku Eesti poolt Ukrainale edastatud ühe Tõnismäele maetud Nõukogude sõjaväelase DNA-profiiliga. Hapikalo sugulastele on esitatud kutse tulla Eestisse lõplikku DNA võrdlus- ja kontrollanalüüsi tegema.

Ümbermatmistseremoonial tehtud fotod asuvad aadressil: http://www.valitsus.ee/brf/?id=291099

Tseremoonial osalevad kaitseminister Jaak Aaviksoo, rahvastikuminister Urve Palo ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.

Kutsutud on ka diplomaatiline korpus, Eestis resideeruvad kaitseata¹eed, sõjaveteranide organisatsioonid, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, Sõjahaudade Komisjon ja Eesti Punane Rist.

Külaliste sissepääsu aluseks on ümbermatmistseremoonia kutse.

Kaitseväe kalmistul toimub ligikaudu 1-tunnine sõjaväeline tseremoonia.

Eesti riik on sugulastele üle andnud kolme Tõnismäelt välja kaevatud sõjaväelase põrmud.

Vanemseersant Stepan Hapikalo kahele Ukrainas elavale meessoost sugulasele tehtud DNA-eelanalüüsi tulemus langes kokku Eesti poolt Ukrainale edastatud ühe Tõnismäele maetud nõukogude sõjaväelase DNA-profiiliga. Hapikalo sugulastele on esitatud kutse tulla Eestisse lõplikku DNA võrdlus- ja kontrollanalüüsi tegema, kuid millal Hapikalo sugulased Eestisse saabuva, ei ole veel selge.

Ümbermatmisele tuleb kaheksa kirstu. Säilmete juurde ja kirstudele on paigutatud säilmete idenitfitseerimist võimaldavad, neile väljakaevamiste käigus omistatud koodid. Koodid on seotud arhiivis säilitatavate säilmete DNA profiilidega. Koodid on kantud eesti kaitseväes kasutatavale identfitseerimiskoodi ¾etoonile ja on valmistatud roostevaba terasest.

Haudadele asetatakse ajutine mälestustahvel, millele on kantud kirillitsas kaheksa sõjaväelase nimed, kelle omaksed ei ole seni välja ilmunud.

Kirstude paigutus fikseeritakse kohtuekspertiisibüroo professionaali abiga ning iga kirstu täpne asukoht kalmistul märgitakse kaardile.

Tseremoonia lõppedes teeb kaitseminister pressile lühikese avalduse eesti keeles, vajadusel ka inglise ja vene keeles.

Küsimustele vastavad kaitseväe kalmistu väravas ajakirjanikele kaitseministeeriumi juures asuva sõjahaudade komisjoni esimees Jaan Tross ja kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko.

Tähelepanu toimetused! Akrediteeringu saanud ajakirjanike nimekiri asub väravas ja kontrollitakse pressi saabumisel üle. Pressil palume kohal olla hiljemalt 10.30.

Kava:

10.30.-10.55 külaliste ja pressi vastuvõtmine. Külalised ja press juhatatakse kaitseministeeriumi esindajate poolt haljasalale, mis jääb mälestussambast paremale. Press jääb vasakpoolsele killustikuga kaetud alale kenotaafide ja haua vahel.

Tseremoonia algus kell 11.00.

Toimub kirstude õnnistamine ja hauda sängitamise palve.

Kirstud lasktakse hauda.

Kolm peotäit mulda kaitseväe kaplanitelt.

Toimub haua kinni ajamine, kääpa kujundamine ja katmine kuuseokstega.

Orkestri muusika.

Hingepalve.

Nimetahvel asetatakse hauale.

Pärjad asetatakse monumendi ette.

Orkestri muusika.

Tseremoonia lõpp, külalised lahkuvad.

KAITSEMINISTEERIUM
Sakala 1, 15094 Tallinn
Avalike suhete osakond
Tel: 7170 078; 533 02328
E-post: press@kmin.ee

Tõnismäelt leiti väljakaevamiste käigus 12 hästi säilinud kirstu, milles Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo andmetel olid 12 täiskasvanu säilmed. Vastavalt kirstudest leitud luustike põhjal tehtud DNA-analüüsile on tegu ühe naissoost ja 11 meessoost isiku säilmetega. Kõik 12 on maetud ühel ajal.

Leitud kirstude võrdlemine olemasoleva ajaloolise fotomaterjaliga võimaldab pidada Tõnismäelt väljakaevatud säilmeid identseteks 1945. aastal sinna maetud isikutega. Seega on olemas piisav alus eeldada, et Tõnismäele maetud kuulusid mullu välisministeeriumi tellimusel valminud ajaloolise õiendi andmetel 1945. aastal Tõnismäele maetud 12 isiku hulka. Nimetatud õiend toob ära ka nimekirja tõenäolistest maetutest.

Eesti riik on alati väljendanud selget huvi ümbermaetavate isikute täpsest identifitseerimisest. Selleks anti  kõigi maetute DNA-profiilid on üle antud Venemaa ja Ukraina saatkondadele Tallinnas. Säilmete lõplikuks tuvastamiseks on vaja võrdlusmaterjali bioloogiliste lähisugulaste DNA-proovide näol. Sugulaste leidmiseks ja maetute tuvastamiseks soovib Eesti Venemaalt ja Ukraina kuni kahe lähisugulase DNA-profiili ühe maetu kohta. Eesti riik kattis nende DNA-profiilide võrdluse- ja kontrollanalüüsi kulud.

Eesti Punane Rist on vahetanud asjakohast informatsiooni Vene ja Ukraina Punase Ristiga.
Eesti on seni sugulastele üle andnud kolme Tõnismäelt välja kaevatud Nõukogude sõjaväelase põrmud.
Kapten Aleksei Brjantsevi põrm oli esimene Tõnismäelt välja kaevatud 12 Nõukogude sõjaväelase säilmetest, mis Eesti omastele üle andis. Brjantsevi poja ja pojatütre DNA-proov tõestas nende sugulust Tõnismäele maetud kapten Brjantseviga. Kapten Brjantsevi säilmed maeti ümber 15. juunil Venemaal Rostovi oblastis Gukovosse.

Nõukogude armee leitnandi Vassili Volkovi õe Tatjana Volkova Eestis antud DNA võrdlusproov tõestas tema sugulust. Volkovi säilmed anti tema õele üle 21. juunil.

Tõnismäelt välja kaevatud Nõukogude armee leitnandi Vassili Volkovi põrm maeti ümber 26. juunil Venemaal, Tveri oblastis asuva Ka¹ini linna keskmes paikneva II maailmasõjas langenute memoriaali kõrvale.

DNA võrdlusproov tõestas meditsiiniteenistuse vanema Jelena Var¹avskaja sugulust Vladimir Parnesega, kes on Var¹avskaja nõbu. Var¹avskaja säilmed anti Parnesele üle 28. juunil.

29. juunil tuvastati DNA-profiilide eelanalüüsiga neljas Tõnismäele maetud Nõukogude sõjaväelane. Vanemseersant Stepan Hapikalo kahele Ukrainas elavale meessoost sugulasele tehtud DNA-eelanalüüsi tulemus langes kokku Eesti poolt Ukraina saatkonnale edastatud ühe Tõnismäele maetud nõukogude sõjaväelase DNA-profiiliga.

Hapikalo sugulastele on esitatud kutse tulla Eestisse esimesel võimalusel lõplikku DNA võrdlus- ja kontrollanalüüsi tegema. Seetõttu ei maeta Hapikalo säilmeid 3. juulil Kaitseväe kalmistule, mil toimub ülejäänud kaheksa Tõnismäelt välja kaevatud Nõukogude sõjaväelaste põrmude ümbermatmine.
 

Meeldetuletuseks toimetustele!

On alanud ajakirjanike akrediteerimine Tõnismäelt väljakaevatute säilmete ümbermatmistseremooniale.

Akrediteerimisavaldus saata palun aadressil press@kmin.ee või meeli.hunt@kmin.ee

Avaldusele märkida perekonnanimi, eesnimi, sünniaeg, isikuttõendav dokument, agentuur või väljaanne, kus ajakirjanik töötab, töökoha aadress Eestis või välismaal, telefon, e-post. Agentuuri või väljaande aadress, telefon ja e-post kodumaal.

Täiendav info: 7170078, 533 02328 või 7170024, 501 2420.

Komisjoni esimeheks määras minister Jaan Trossi, kes on Sõjahaudade komisjoni esimees ja liikmeteks Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi ja Kaitsejõudude Peastaabi ametnikud.

Kaitseministeeriumi komisjon otsustas, et Tõnismäelt leitud säilmete ümbermatmistseremoonia toimub Tallinnas, 3.juulil 2007.

Eesti on huvitatud koostööst Vene Föderatsiooni Suursaatkonnaga Tallinnas selle nimel, et Venemaal elavad ümbermaetavate lähisugulased saaksid osaleda ümbermatmistseremoonial ja säilmete identifitseerimises.

Eesti katab iga lahkunu põrmu kohta kuni kahe lähisugulase matusele saabumise kulud.

Ehitatav müüritis sobitatakse Kaitseväe kalmistule parimal viisil, võttes arvesse sealset ümbritsevat miljööd ning monumendi asukohta piiritleva platsi paebarjääri ja kõrghaljastust. Antud seisukohale jõudis 18. mail koos olnud sõjahaudade komisjon.

Hauatähise ehitamiseks tuleb hauaplatsile kaevata vundamendisüvend, valada raudbetoon plaatvundament, laduda FIBO-plokist karkass armatuurvõrgul ning katta klombitud peakiviga. Ehitusekspertide palvel paigutatakse hauatähise pronksist monument kõrvalolevale platsile, ettevalmistatud ajutisele lisavundamendile.

Kuna vundament rajatakse peenliivale, võtavad geoloogid enne tööde algust pinnaseproovid, et veenduda, millised pinnasekihid jäävad täpselt seina vundamendi alla ja kui sügaval on kandev pinnasekiht.

Plaanitud vundamendisüvendi kaevamine toimub kandva pinnasekihini, kaevamisel tekkinud liigne pinnas veetakse ära. Töötsoonis järgitakse kõiki ohutustehnikanõudeid.

Tööde teostamise ajaks kalmistul piiratakse mehhanismide töötsoon 300 jm ulatuses  2 m kõrguse teisaldatava võrkpiirdega.

Tööde lõpp on planeeritud juuni teisel poolel.

KAITSEMINISTEERIUMI AVALIKE SUHETE OSAKOND
717 00 78
press@kmin.ee

Komisjoni esimeheks valiti Jaan Tross ja uueks liikmeks Kairi Õun (Justiitsministeerium).

Komisjoni esimees Jaan Tross peab oma esmaseks ülesandeks eelkõige kaitseväe kalmistu taastamist. "Sõjahaudade komisjoni kõige tähtsam ülesanne on lähiaastatel Tallinna kaitseväe kalmistu taastamine. Eesti sõdurite ja ohvitseride, sadade Vabadussõjas langenute hauad on tänaseni korrastamata ja tähistamata," märkis Jaan Tross. Ta jätkas: "Me ei tohi nende meeste võitlust unustada ning täna saab meie tänu olla eelkõige nende mälestuse väärikas jäädvustamine."

II maailmasõjas langenute hauatähise projekti arutelul peeti oluliseks taastada kivimüür monumendi taga asukohale sobivas proportsioonis.

Kolmanda päevakorrapunktina toimus võimalike tulevaste matmispaikade ja Kaitseväe kalmistu kasutamise arutelu.

Komisjoni liikmed leidsid ühiselt, et luba matmiseks Kaitseväe kalmistule ei saa anda neile sõjaväelastele, kes ei ole olnud seotud Eesti kaitseväega. Erandid vaatab komisjon edaspidi üksikult läbi ja seejärel langetatakse otsus.

Maetute asendi ja hauamanuste võrdlemine olemasoleva ajaloolise fotomaterjaliga võimaldab pidada Tõnismäel ekshumeeritud säilmeid identseteks 1945. aastal sealsamas maetutega. Seega on olemas piisav alus eeldada, et Tõnismäele maetud isikud kuulusid nende, Välisministeeriumi tellimusel 2006. aastal valminud ajaloolise õiendi andmetel 1945. aastal Tõnismäele maetud 12 isiku hulka, kelle kohta on samas õiendis ära toodud 14 enimtõenäolist nime.

Vene Föderatsiooni suursaatkonnale Tallinnas on üle antud kõigi 12 isiku DNA profiilid.

Kohtuarstliku Ekspertiisi Büroole ei ole tänaks laekunud ühtegi tuvastamise soovi võimalikelt omastelt Eestis. Välisministeerium on palunud Vene Föderatsiooni saatkonnal informeerida Eesti poolt võimalikest lähisugulastest Venemaal hiljemalt 7. juuniks.

Ühtegi konkreetset lähisugulase avaldust ei ole tänaseks laekunud ka Eesti Punasesse Risti. Samas on Eesti Punasel Ristil olnud kontakt kahe oletatava lähisugulasega Arhangelskist.

Eesti Punane Rist on olnud kontaktis Vene ja Ukraina Punase Risti organisatsioonidega ning vahetanud nendega asjakohast informatsiooni.

Eesti on huvitatud ümbermaetavate isikute täpsest identifitseerimisest. Säilmete lõplikuks tuvastamiseks on vaja võrdlusmaterjali bioloogiliste lähisugulaste DNA proovide näol. Selleks soovib Eesti Venemaalt kahe lähisugulase DNA profiili ühe põrmu kohta. Eesti katab nende DNA profiilide võrdluse- ja kontrollanalüüsi kulud Eestis.

Samuti kaetakse Eestis elavate võimalike lähisugulaste asjakohased DNA proovide analüüside kulud Eestis. Eestis elavatel isikutel tuleb täpsema info saamiseks pöörduda Eesti Punasesse Risti.

Kogu infot Venemaal elavate lähisugulaste kohta ootab välisministeerium Vene Föderatsiooni Tallinna saatkonna kaudu.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee

KAITSEMINISTEERIUMI AVALIKE SUHETE OSAKOND
717 00 78
press@kmin.ee

• Tallinnas ja Harjumaal on 11. maini keelatud avalike koosolekute pidamine. Politsei ei tee takistusi lillede asetamisele või muul rahumeelsel viisil Teises maailmasõjas langenute mälestamisele. Küll aga ei tohi mälestamisega kaasneda avalikke koosolekuid, vaenu õhutamist või muid avaliku korra rikkumisi.

Säilmete tuvastamine

• 7. mail andis välisministeerium Vene Föderatsiooni suursaadikule Nikolai Uspenskile üle noodi, millega Vene poolt teavitati Tõnismäel leitud säilmetest. Suure tõenäosusega kuuluvad need nõukogude armee sõjaväelastele. Välisministeerium saadab sarnase sisuga noodi ka Ukrainale. 
• Eesti kohtuarstlikust ekspertiisibüroo uurimustulemused näitavad, et Tõnismäele on maetud 12 täiskasvanud isiku säilmed. Välise vaatluse põhjal on vähemalt 9 maetut mehed, lõplikud andmed saame pärast DNA analüüsi tulemuste selgumist. 
• Välisministeerium palus Vene saatkonnal informeerida Eesti poolt hiljemalt 7. juuniks lähisugulastest, kes soovivad osaleda ümbermatmistseremoonial, et seda oleks võimalik tseremoonia korraldamisel arvestada. Kahe lähisugulase matusele saabumise kulud katab Eesti. Säilmete ümbermatmine Kaitseväe kalmistule Tallinnas Filtri teel on planeeritud käesoleva aasta juuni teise poolde. 
• Kogu infot Venemaal elavate lähisugulaste kohta ootab välisministeerium Vene Föderatsiooni Tallinna saatkonna kaudu. Eestis elavatel isikutel pöörduda täpsema info saamiseks Eesti Punasesse Risti.

Mälestustseremooniast võtsid osa peaminister Andrus Ansip, rahvastikuminister Urve Palo ja kaitseminister Jaak Aaviksoo. Üritusel osales ligi paarikümmend Eestis resideerivat välisriigi suursaadikut ja diplomaatilist esindajat. Veerand tundi kestnud tseremoonial kõnesid ei peetud.

1887. aastal asutatud Kaitseväe kalmistule Tallinnas hakati matma Tsaari-Venemaa armee hukkunuid. Saksa okupatsiooni ajal 1918 maeti kalmistule Saksa sõdureid. Vabadussõja ajal ja kuni Teise maailmasõjani maeti Kaitseväe kalmistule eestlastest sõdureid. Kaitseväe kalmistul puhkavad ka Vabadussõjas langenud Suurbritannia sõdurid. Nõukogude okupatsiooni ajal hävitas toonane võim sadu haudu, mida on tänaseks taastama hakatud.

Vabariigi Valitsuse poolt Teise maailmasõja lõpu tähistamise üritused said täna hommikul alguse Kloogal pärja asetamisega holokausti mälestusmärgile, mõistes niiviisi hukka kõigi nende tegevuse, kes panid Eestis toime inimsusevastaseid kuritegusid ja massirepressioone.

8. mai üritused jätkuvad pärja asetamisega Eesti kaitselahingutest osa võtnud väeosade mälestusväljakule Maarjamäel.

Eesti Kohtuarstlikust Ekspertiisibüroost antud uurimustulemustest selgub, et Tõnismäele on maetud 12 täiskasvanud isiku säilmed. 9 isiku puhul võib välise vaatluse põhjal kinnitada, et tegemist on meessoost isikutega. Kinnituse ja täpsustused saab edastada DNA analüüsi tulemuste selgumisel.

Maetute asendi ja hauamanuste võrdlemine olemasoleva ajaloolise fotomaterjaliga võimaldab pidada Tõnismäel ekshumeeritud säilmeid identseteks 1945. aastal sealsamas maetutega. Seega on olemas piisav alus eeldada, et Tõnismäele maetud isikud kuulusid nende, Välisministeeriumi tellimusel 2006. aastal valminud ajaloolise õiendi andmetel 1945. aastal Tõnismäele maetud 12 isiku hulka, kelle kohta on samas õiendis ära toodud 14 enimtõenäolist nime.

Välisministeerium palus Vene saatkonnal informeerida Eesti poolt hiljemalt 7. juuniks lähisugulastest, kes soovivad osaleda ümbermatmistseremoonial, et seda oleks võimalik tseremoonia korraldamisel arvestada. Kahe lähisugulase põrmu kohta matusele saabumise kulud katab Eesti. Säilmete ümbermatmine Kaitseväe kalmistule Tallinnas Filtri teel on planeeritud käesoleva aasta juuni teise poolde.

Eesti kinnitas, et on huvitatud ümbermaetavate isikute täpsest identifitseerimisest. Säilmete lõplikuks tuvastamiseks on vaja võrdlusmaterjali bioloogiliste lähisugulaste DNA proovide näol. Selleks soovib Eesti Venemaalt kahe lähisugulase DNA profiili ühe põrmu kohta. Eesti katab nende DNA profiilide võrdluse- ja kontrollanalüüsi kulud Eestis.

Veel kaetakse Eestis elavate võimalike lähisugulaste asjakohased DNA proovide analüüsi kulud Eesti laborites. Eestis elavatel isikutel pöörduda täpsema info saamiseks Eesti Punasesse Risti.

Kogu infot Venemaal elavate lähisugulaste kohta ootab välisministeerium Vene Föderatsiooni Tallinna saatkonna kaudu.

Vene Föderatsiooni saatkonnal paluti vajalik informatsioon esitada võimalikult kiiresti, sest ainult hiljemalt 7. juuniks laekunud informatsiooni on võimalik arvestada ümbermatmistseremoonia korraldamisel.

Nädala lõpus informeeritakse avalikkust täpsemalt tuvastamistööde läbiviimisest.

Austades Teises maailmasõjas langenuid ja kannatanuid asetavad Valitsuse liikmed 8. mail pärjad Kloogal holokausti mälestusmärgi juurde, Kaitseväe kalmistule ja Maarjamäe mälestusväljakule. Koos Eesti valitsuse liikmetega osalevad mälestuspäeval Tallinnas resideerivad suursaadikud. Diplomaatilise korpuse nimel asetab pärja diplomaatilise korpuse vanem.

22. novembril 2004 võttis ÜRO Peaassamblee vastu Teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva tähistamise kohta resolutsiooni, milles kuulutati 8. ja 9. mai mälestamise ja leppimise päevadeks. Resolutsioonis kutsuti üles igal aastal üht või mõlemat päeva sobival viisil tähistama ja avaldama oma austust kõikidele Teises maailmasõjas elu kaotanutele. Ka Eesti toetas seda resolutsiooni ning tähistas 2005. aasta 8. mail Teise maailmasõja 60. aastapäeva ja mälestas Teises maailmasõjas hukkunuid, samuti sõja ajal okupatsioonivõimude poolt toimepandud repressioonide ja kuritegude ohvreid.

Teine maailmasõda laastas riike ja rahvaid, ent ometi ka pärast ränki kannatusi lepiti ja andestati. Üheskoos pandi alus Euroopa Liidule, et kunagi enam ei korduks vägivald riikide ja rahvaste vahel. Kolmapäeval, 9. mail tähistatakse Euroopa päeva kui leppimise ja andestamise päeva. Eesti on osa Euroopast ning meile on oluline hoida üksteist ja oma riiki ning austada teisi meie kõrval.

TOIMETUSTELE

MEEDIABUSS
8. mai mälestuspäeva sündmuste paremaks kajastamiseks on ajakirjanikele, fotograafidele ja operaatoritele ette nähtud pressibuss, mis väljub 8. mail kell 8.30 Välisministeeriumi eest, Islandi väljak 1. Pressil palume kohal olla 8.20.

8. MAI ÜRITUSTE AJAKAVA

KELL 8.30
Kogunemine ja väljasõit Välisministeeriumi eest (Islandi väljak 1).
Meediabussiga sõitvatel ajakirjanikel palume kohal olla 8.20. Teie kontaktisikuks on Meeli Hunt (tel 50 12 420) Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonnast.

KELL 9.30
Pärja asetamine holokausti mälestusmärgi juurde Kloogal.

KELL 9.50
Väljasõit Kloogalt.

KELL 11.00
Pärja asetamine Kaitseväe kalmistule (Filtri tee 14).

KELL 11.30
Pärja asetamine Eesti kaitselahingutest osa võtnud väeosade mälestusväljakule Maarjamäel.

Kaitseväe kalmistu kuulub Tallinna Siselinna kalmistu kompleksi.

Kaitseväe kalmistule on kõige lihtsam ja mugavam sõita bussiga nr 23, mis sõidab kesklinnast Filtri teele umbes 20 minutiga. Buss nr 23 peatub Filtri teel Juhkentali peatuses, mis on ühtlasi lõpp-peatuseks. Lasnamäelt või Piritalt ja Mähelt või Viimsist tulles on kõige mugavam nr 23 bussile ümber istuda Estonia pst peatuses või Vabaduse väljaku peatuses.

Mälestuspäevaga austab Eesti Vabariik kõigi Teises maailmasõjas langenute mälestust ning hindab kõigi nende inimeste panust, kes aitasid murda fa¹ismi ja natsismi Euroopas. Eesti valitsus mõistab hukka nende tegevuse, kes panid meie riigi territooriumil toime inimsusvastaseid kuritegusid ning korraldasid massirepressioone.

Austades Teise maailmasõja kannatuste ohvreid asetatakse Vabariigi Valitsuse poolt 8. mail pärjad Kloogal holokausti mälestusmärgi juurde, Kaitseväe kalmistule ning Maarjamäe mälestusväljakule. Valitsuse liikmete kõrval osalevad mälestuspäeval Tallinnas resideeruvad suursaadikud. Diplomaatilise korpuse nimel asetab pärja diplomaatilise korpuse vanem.

Mälestuspäeval kõnesid ega avaldusi ette nähtud ei ole.

TOIMETUSED

8. mai ürituste ajakava tutvustatakse esmaspäeval, 7. mail kell 17.30 Kaitseministeeriumis.

Välissuhted

• Eesti suursaadik Venemaal on võtnud kahenädalase planeeritud puhkuse ning naaseb pärast seda tööle. 
• Reede, 4. mai hommikust töötab Eesti Moskva saatkonna konsulaarosakond taas täies mahus, kuna saatkonna julgeolekuolukord on piisavalt paranenud. 
• Välisministeerium soovitab kõigil Venemaale reisijatel kaaluda oma reisi vajalikkust ning olla reisides tähelepanelik ja ettevaatlik. 
• Valitsus tänab kõiki sõpru ja liitlasi, kes on meid toetanud. Toetusavaldustega on viimastel päevadel teiste hulgas esinenud USA, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Saksamaa, Poola, Gruusia ja Makedoonia. 
• Riigiprokuratuur alustas eile kriminaalmenetlust Eesti internetiserverite vastu suunatud massiliste rünnakute uurimiseks. 
• Kolmapäeval, 2. mail majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt läbi viidud kiirküsitlus Eesti restoranide ja hotellide liidu liikmete hulgas näitas, et Vene turistide broneeringute tühistamine meie ettevõtetes ei ole viimase nädala jooksul suurenenud.

Säilmete tuvastamine ja hauatähise tulevik 

• Arheoloogilised väljakaevamised Tõnismäel on lõppenud. Tõnismäe haljasalal olevast sõjahauast on välja kaevatud 12 kirstu koos säilmetega. Kirstud paiknesid kahes reas ala Kaarli kiriku poolses otsas suunaga Vabaduse väljaku poole. 
• Kirstud ning neis olevad luustikud ja säilmed on heas korras. Dokumente väljakaevamiste käigus ei leitud. Väljakaevamised sujusid ladusalt ning ilma takistusteta. 
• Säilmed transporditi Eesti kohtuarstliku ekspertiisibüroo lahangusaali. Nüüd algab säilmete puhastamine ja komplekteerimine ning identifitseerimiseks ettevalmistamine. Seejärel võetakse säilmetelt DNA proov, mis on valmis nädala pärast. Detailsem info http://www.mod.gov.ee/ 
• Eesti Punase Risti kinnitusel ei ole omaksed seni Tõnismäe matmispaiga külastamise vastu huvi tundnud. Välisministeerium teavitab tuvastamisprotsessi tulemustest Venemaad. 
• 3. mail võeti Tõnismäel maha väljakaevamiste ala ümbritsev telk ning algavad haljastustööd, mis kestavad mai keskpaigani. Platsile istutakse lilled ning haljastustööde ajaks jääb ala aiaga piiratuks. 
• Hauatähis on esialgsel kujul paigaldatud kaitseväe kalmistule (Filtri tee 14), mis on kujule sobiv ja väärikas asupaik. 
• Mai keskel algavad kaitseväe kalmistul tööd hauatähise taastamiseks endisel kujul: võetakse pinnaseproovid, kaevatakse vundamendi süvend, valatakse vundamendiplaat, paigaldatakse keldriseinaplokid ja laotakse üles müür. Seejärel asetatakse sõduri kuju oma kohale. Tööd võtavad aega kuni juuni lõpuni, mil toimub säilmete ümbermatmine ja avamisstseremoonia. 
• Teise maailmasõja lõppu tähistatakse kogu maailmas 8. mail. Sel päeval toimub kalmistul Teises maailmasõjas hukkunute mälestamine. Sellele eelneb holokausti ohvrite mälestusmärgi külastus Kloogal ja järgneb langenud Saksa, Vene ja Eesti sõjameeste mälestamine Maarjamäel. 
• 9. mail tähistame Euroopa päeva. Nii nagu ka varasematel aastatel toimuvad sel päeval erinevad üritused üle Eesti.

Kahju hüvitamine 

• Valitsus eraldas oma reservist 20 miljonit krooni 26. – 28. aprillil Tallinnas ja Jõhvis massiliste avaliku korra rikkumiste käigus tekitatud otsese kahju hüvitamiseks. Riik koondab kannatanute nõuded ja nõuab seejärel sisse tegelikelt kahju tekitajatelt. 
• Kahju hüvitatakse ka siis, kui kannatanul ei ole kindlustuslepingut. Hüvitamisele ei kuulu mittevaraline kahju ja saamata jäänud tulu. Riigiasutused tasuvad kahjud oma vahenditest.
• Kahju hüvitatakse rahandusministeeriumile esitatud põhjendatud taotluse alusel. Taotlemise juhend asub http://www.fin.ee/

Turvalisus 

• Kuni 11. maini on Tallinnas ja Harjumaal keelatud kõik avalikud koosolekud (kuid mitte avalikud üritused).
  

Haljastustööd lõpetatakse maikuu esimeses pooles.

Haljastustöid teostatakse sõjahaudade kaitse seaduse paragrahvi 11 lõike 3 alusel, mille järgi kaitseministeerium on kohustatud pärast väljakaevamistööde lõpetamist kolme kuu jooksul taastama endise olukorra, välja arvatud haua juurde kuulunud tähised ja rajatised.

Haljastuslahendus on välja töötatud Tallinna Keskkonnaameti spetsialistide poolt.

Kaitseministeerium tänab Tallinna Linnavalitsust ladusa koostöö eest haljastustööde ettevalmistamisel.
 

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer kinnitas tänases telefonikõnes president Toomas Hendrik Ilvesele alliansi toetust Eestile ning tõsist muret Venemaa käitumise üle oma naaberriigi suhtes.
"Teise maailmasõja hauatähise või monumendi ümberpaigutamine on Eesti siseasi," ütles NATO peasekretär.

Ta mõistis hukka Venemaa algatatud Eesti-vastase propagandakampaania nagu ka Vene Föderatsiooni sekkumise Eesti siseasjadesse.

Schefferi sõnul peaks Venemaa koheselt vabastama Eesti Moskva-saatkonna piketeerijate piiramisrõngast, lõpetama Viini konventsiooni rikkumise ja tagama Eesti diplomaatide julgeoleku.
NATO peasekretär avaldas muret Eesti riigiasutusi tabanud küberrünnakute üle.

President Ilves informeeris de Hoop Schefferit, et osa neist rünnakuist lähtuvad Venemaa valitsusasutuste arvutitest.
 

Säilmed transporditi Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo lahangusaali. Dr Üllar Lanno sõnul algab nüüd säilmete puhastamine ja komplekteerimine ning identifitseerimiseks ettevalmistamine. Seejärel võetakse säilmetelt DNA proov, mis on valmis nädala pärast. Dr Lanno selgitas ajakirjanikele, et kui säilmetelt võetud DNA analüüs on valmis, siis on võimalik seda võrrelda võimalike sugulaste omaga ning seejärel saab sõjahauda maetud isiku tuvastada.

Kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko märkis, et kui identifitseerimistoimingute käigus selgitatakse välja Tõnismäe sõjahauda maetud isikud, siis teavitab Eesti pool sellest Venemaad. Samuti saadab Punane Rist järelepäringud kõikidesse SRÜ riikidesse. „Need inimesed, kellel on kahtlus, et Tõnismäe sõjahauda võis olla maetud nende sugulane, võiksid ise Eestiga ühendust võtta,” lisas Madis Mikko.

Tuvastustoimingud viivad läbi riiklikud ekspertiisiasutused Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus. Tuvastamistoimingud viiakse läbi vastavalt rahvusvahelistele reeglitele, tavadele ja kokkulepetele. Nendeks on: INTERPOL´I poolt välja töötatud katastroofiohvrite tuvastamise juhend (DVI), üldised kohtumeditsiinilise ja kohtuantropoloogilise praktika reeglid ja meetodid ning soovitused ühishaudade arheoloogiliseks ja kohtuantropoloogiliseks uurimiseks.

Väljakaevamistööde lõppedes alustatakse haljastustöödega, sest vastavalt sõjahaudade kaitse seadusele tuleb väljakaevamiste alal taastada tööde eelsele seisundile võimalikult lähedane olukord. Haljastustööd kestavad kuni maikuu keskpaigani. Haljastustööde ajaks jääb Tõnismäe haljasala piirama piirdeaed.

Tõnismäe sõjahauast välja kaevatud säilmete ümbermatmine Kaitseväe kalmistule toimub juuni lõpus.