(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Keel: erinevus redaktsioonide vahel – Vikipeedia
Vikipeedia

Keel: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
seen
 
(ei näidata ühe teise kasutaja 11 vahepealset redaktsiooni)
1. rida:
{{See artikkel|räägib inimeste peamisest suhtlusvahendist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Keel (täpsustus)]].|}}
'''Keel''' on [[inimene|inimeste]] kasutatav [[märgisüsteem]], [[kommunikatsioon]]i või [[mõtlemine|mõtlemise]] vahend, milles kasutatakse [[sümbol (Peirce)|sümbol]]eid ja teisi [[märk]]e ning nende kombineerimise [[reegel|reegleid]]. Keeles kasutatakse sümboleidSümboleid – [[žest]]e, [[häälitsus]]i, [[sõna|sõnu]] – kasutatakse keeles [[mõte]]te ja [[tähendus]]te edasiandmiseks.
 
Keeli kui märgisüsteeme on kasutusel palju. Nad erinevad märkide (eelkõige [[sõnavara]]) ja reeglite (eelkõige [[grammatika]]) valiku poolest. Keeled jagunevad [[loomulik keel|loomulikeks]] ja [[tehiskeel]]teks.
 
'''Keeleks''' võidakse nimetada ka [[kognitiivne võime|kognitiivset võimet]] [[keele omandamine|keelt õppida (omandada)]] ja kasutada, keerukaidkeeles märgisüsteeme,kehtivaid reegleid, mis sellises märgisüsteemis kehtivad, või nende reeglite väljendusvõimaluste hulka kõnes[[kõne]]s.
 
Kõik keeled tuginevad keelemärkide[[keelemärk]]ide ja tähenduste ühendamisel [[semioos]]ile ehk märgiprotsessile ja samuti sotsiaalsetele kokkulepetele[[kokkulepe]]tele ja õppimisele.▼
Lisaks [[loomulik keel|loomulikele]] ja [[Tehiskeel|tehislikele]] inimkeeltele räägitakse ka [[zoosemiootika|loomade märgisüsteemidest]] ning [[matemaatika]]s, [[loogika]]s ja [[informaatika]]s tuntud [[formaalne keel|formaalsetest keeltest]]. Viimaste hulka kuuluvad näiteks [[programmeerimiskeel]]ed. ▼
 
Keelte esmane väljendusvorm on [[suuline kõne]] (või [[viipekeel]]te puhul [[viiplemine]]), kuid iga keelt saab [[kodeerimine|kodeerida]] teisesesse väljendusvormi: auditoorsesse (näiteks [[vilekood]]), visuaalsesse (näiteks visuaalne [[kiri (keeleteadus)|kiri]]) või taktiilsesse (näiteks [[Braille kiri]]). See on võimalik sellepärast, et keel on nendest väljendusvormidest sõltumatu.
▲Kõik keeled tuginevad keelemärkide ja tähenduste ühendamisel [[semioos]]ile ehk märgiprotsessile ja samuti sotsiaalsetele kokkulepetele ja õppimisele.
 
InimkeeleKeele omadusteksomaduste seas on [[produktiivsus (keeleteadus)|produktiivsus]], [[rekursiivsus]] ja võimalus käsitleda asju, mida ei ole olemas või mis ei ole parasjagu keelekasutaja jaoks füüsiliselt kohal.▼
Loomulike keelte esmaseks väljendusvormiks on kõne (või viipekeelte puhul viiplemine), kuid iga keelt saab kodeerida teisesesse väljendusvahendisse: auditoorsesse, visuaalsesse või taktiilsesse, näiteks visuaalsesse kirja, vilekoodi või Braille kirja. See on võimalik, kuna inimkeel on nendest väljendusviisidest sõltumatu.
 
▲LisaksKeelteks [[loomuliknimetatakse keel|loomulikele]]analoogia japõhjal ka [[Tehiskeel|tehislikeleloom]]ade inimkeeltelemärgisüsteeme, räägitaksemida kauurib [[zoosemiootika|loomade märgisüsteemidest]], ning [[matemaatika]]s, [[loogika]]s ja [[informaatika]]s tuntud [[formaalne keel|formaalsetestformaalseid keeltestkeeli]]. Viimaste hulka kuuluvad, näitekssealhulgas [[programmeerimiskeel]]edi.
▲Inimkeele omadusteks on [[produktiivsus (keeleteadus)|produktiivsus]], [[rekursiivsus]] ja võimalus käsitleda asju, mida ei ole olemas või mis ei ole parasjagu keelekasutaja jaoks füüsiliselt kohal.
 
==Keele uurimine==
Inimkeelt üldiselt ja eri keeli uurib [[keeleteadus]] ehk lingvistika. TähtsamadTuntumate keeleteadlasedkeeleteadlaste maailmasseas on olnud [[Ferdinand de Saussure]], [[Noam Chomsky]] ja [[William C. Stokoe]].
 
[[Keelefilosoofia]]sse kuuluvad küsimused, nagu näiteks küsimus, kas sõnad saavad esindada [[kogemus]]i, on huvitanud juba [[Gorgias]]t ja [[Platon]]it [[Vana-Kreeka]]s. Mõned mõtlejad, näiteks [[Jean-Jacques Rousseau]], on arvanud, et keel lähtub emotsioonidest, samas kui teised, näiteks [[Immanuel Kant|Kant]], et ratsionaalsest ja loogilisest mõtlemisest. 20. sajandi filosoofid, näiteks [[Ludwig Wittgenstein|Wittgenstein]], on pidanud filosoofiat tegelikult teaduseks keelest.
 
==InimkeeleKeele teke==
{{Vaata ka|Keele teke}}
Ei ole täpselt teada, millal inimene [[fülogenees]]i käigus keelt kasutama hakkas; arvamused varieeruvad paarist miljonist neljakümne tuhande aastani tagasi. Üldiselt arvatakse, et kui inimene umbes 100 000 aastat tagasi Aafrikast üle maailma laiali levima hakkas, kõneles ta juba täiesti arenenud sõnavara ja [[grammatika]]ga keelt. Keele arengu käigus sai areneda ka inimese teadvus ja [[maailmapilt]]. Loomast kujunes inimene. Arenes tema kultuur, usund (religioon), teadus.
48. rida:
 
==Keelte mitmekesisus==
Inimkeeled jagunevad iseloomulike joonte[[keelesugulus]]e järgi [[keelkond]]adeks. Teadlased pole üksmeelel, kas tänapäeval kõneldavad keeled on kõik arenenud ühisest [[algkeel]]est ning lahknenud "[[keelepuu]]" eri harudeks või on keel tekkinud eri aegadel ja eri kohtades ning keelkonnad on kujunenud hoopis lähedastel aladel kõneldud keelte sarnastumise käigus. Esimene ehk [[divergents (keeleteadus)|divergentsi]] teooria on levinum, teist ehk [[konvergents (keeleteadus)|konvergentsi]] teooriat pooldab keeleteadlaste vähemik.
 
Keelepiirid[[Keelepiir]]id võivad tänapäevalgi olla hägused. Võib esineda [[murre]]te ehk dialektide kontiinuumkontiinum ([[murdekontiinum]]), kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geograafilisi ja poliitilisi. Osalt seetõttu, et keele ja murde eristamine on tihti problemaatiline, on keeruline määrata keelte täpset arvu. Hinnangud maailma keelte arvu kohta jäävad enamasti 5000 ja 7000 vahele.
 
Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees eksisteerida eri [[sotsiaalne grupp|sotsiaalsete gruppide]], klasside[[sotsiaalne klass|klass]]ide või [[subkultuur]]ide kõneldavad allkeeled ehk sotsiolektid (ka [[släng]], argoo, žargoon). Üksikisiku[[Üksikisik]]u keelekasutust nimetatakse [[idiolekt]]iks.
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Keel"