1804

◄ | 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand | ►
◄ | 1770. aastad | 1780. aastad | 1790. aastad | 1800. aastad | 1810. aastad | 1820. aastad | 1830. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1800 | 1801 | 1802 | 1803 | 1804 | 1805 | 1806 | 1807 | 1808 | ► | ►►

1804. aasta (MDCCCIV) oli 19. sajandi 4. aasta.

Sündmused Eestis

15. veebruar (vkj 3. veebruar) – keiser Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse^[1]. Liivimaa kubermangus kehtestati uued talurahvaseadused, millega talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida; neid ei tohtinud kinkida maast lahus; nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid maad osta ning omandatud maad võisid edasi pärandada. Talurahva koormised vaadati ümber.
Veebruaris-märtsis arutas Eestimaa maapäev oma talurahvaseaduse uuendamist; arutamine oli ajendatud äsjasest Liivimaa talurahvaseaduse kinnitamisest Venemaa keisri poolt^[1].
2. aprill (vkj 21. märts) – Läänemere kubermangude koolikorralduse täpsustamiseks anti välja "Määrused Tartu Keiserlikule Ülikoolile tema ringkonna järelevalve kohta"^[1].
Kevadel alustasid Liivimaa kubermangus tööd maakondade revisjonikomisjonid^[1].
Juuli keskpaik. Liivimaa kubermangus asutati esimesed kihelkonnakohtud^[1], "Eestima Tallorahwa Kohto Seadusse Ramatu" alusel.
8. september (vkj 27. august) – Aleksander I kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse^[1]. Eestimaa kubermangus kehtestati uued talurahvaseadused, millega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida ja neid ei tohtinud kinkida maast lahus.
Suvest sügiseni oli Liivimaal talurahvarahutusi, mis olid ajendatud umbusust ja ärevusest talurahvaseaduste elluviimisel^[1].
27. september (vkj 15. september) – 8 õpetaja ja 17 õpilasega alustas tegevust Tartu kubermangugümnaasium. Tööd alustasid ka Tartu, Võru ja Kuressaare kreiskool ning esimene uutele alustele rajatud, linnakooli tüüpi kihelkonna- ehk elementaarkooli Võrus (Võru kihelkonnakool).
26. oktoober (vkj 14. oktoober) – Tartu tütarlastekool korraldati ümber uut tüüpi linna tütarlastekooliks^[1].
17. november (vkj 5. november) – Aleksander I kinnitas "Ülikoolile alluvate õppeasutuste määrustiku"^[1].
22. detsember (vkj 10. detsember) – avati Viljandi kreiskool^[1].

Sündmused maailmas

18. mai – Napoleon I sai Prantsusmaa keisriks.
1. september – Saksa astronoom Karl L. Harding avastas asteroidi 3 Juno
2. detsember – Napoleon I krooniti.

Sündinud

3. jaanuar – Guglielmo Gasparrini, itaalia botaanik
23. aprill – Maria Taglioni, itaalia baleriin
1. juuni – Mihhail Glinka, vene helilooja
24. juuni – Stephan Endlicher, Austria botaanik ja sinoloog
1. juuli – George Sand, prantsuse kirjanik
4. juuli – Nathaniel Hawthorne, USA kirjanik
28. juuli – Ludwig Feuerbach, saksa filosoof
4. november – Peder Balke, norra kunstnik

Surnud

3. jaanuar – Nikolai Lvov, Venemaa arhitekt
12. veebruar – Immanuel Kant, saksa filosoof
16. märts – Henrik Gabriel Porthan, soome rahvaluule, keele ja ajaloo uurija

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 112-113

[Kronoloogia,_2007-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 112-113

[1]