(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Claude Debussy – Vikipeedia

Claude Debussy

Prantsusmaa helilooja

(Achille) Claude Debussy [klood döbüss'ii] (22. august 1862 Saint-Germain-en-Laye25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismi rajajaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure, kuigi Debussyle ei meeldinud, kui tema teoseid impressionistlikeks tituleeriti.[1] Prantslaste austusest Debussy vastu kõneleb tema hüüdnimi Claude de France.

Claude Debussy
Sünniaeg 22. august 1862
Saint-Germain-en-Laye (Prantsuse teine keisririik)
Surmaaeg 25. märts 1918 (55-aastaselt)
Pariisi XVI ringkond (Prantsuse kolmas vabariik)
Alma mater
Amet helilooja, pianist
Autasud Auleegioni ordeni kavaler
Autogramm

Looming

muuda

Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eelkõige klaveripalu. Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda kuulajale ilunaudingut. Debussy teosed peegeldasid sageli tema eraelu. Tema muusikale on iseloomulik tundlikkus ning vormiline, helistikuline ja helikõrguslik vabadus. Debussy muusika märgib üleminekut hilisromantilisest muusikastiilist 20. sajandi modernismi.

Helilooja tõi oma teostega kaasa uuendusi harmoonias. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (helirida, mis koosneb vaid astmetest, mille vahel on täistoonid). Täistoonlaad esineb näiteks tema ooperis "Pelléas ja Mélisande". Debussy armastas ka noonakordi ja kvardi-kvindi kooskõla, mida ta on kasutanud näiteks oma programmilises klaveriprelüüdis "Uppunud katedraal". Samuti kasutas ta oma teostes pentatoonilist helirida.

Klaveriteosed

muuda
  • Deux Arabesques ("Kaks arabeski") (1888)
  • Suite bergamasque ("Bergamasque'i süit") (1890) (sisaldab lugu Clair de Lune ("Kuuvalgus"))
  • Reverie ("Unistus") (1890)
  • Pour Le Piano ("Süit klaverile") (1899)
  • Estampes ("Estambid") (1903)
  • Images ("Kujundid") (1905, 1907)
  • Children's Corner ("Lastenurk") (1909)
  • Preludes ("Prelüüdid") (19101913)
  • Etudes ("Kaksteist etüüdi klaverile") (1915)

Ooper

muuda

Orkestriteosed

muuda
  • Prélude à l'après-midi d'un faune ("Fauni pärastlõuna") (1894)
  • Nocturnes ("Nokturnid") (1899)
  • Danses Sacrée et Profane ("Sakraalsed ja ilmalikud tantsud") (1903)
  • La Mer ("Meri") (1905)
  • Images ("Kujundid") (1909/1911)
  • Le martyre de St. Sébastien ("Püha Sebastiani ohverdus") (1911)
  • Jeux ("Mängud") (ballett) (1913)

Kammermuusika

muuda
  • Keelpillikvartett g-moll (1893)
  • Syrinx ("Süürinks") (1913)
  • Sonate pour violoncelle et piano (sonaat tšellole ja klaverile) (1915)
  • Sonate pour flûte, alto et harpe (sonaat flöödile, vioolale ja harfile) (1915)
  • Sonate pour violon et piano (sonaat viiulile ja klaverile) (1917)

Viited

muuda
  1. Politoske, Daniel T.; Martin Werner (1988). Music, Fourth Edition. Prentice Hall. Lk 419. ISBN 0-13-607616-5.