Muhu kirik

See artikkel on EELK kirikust; EAÕK kiriku kohta vaata Muhu-Rinsi Neitsi Maria Kaasani pühakuju kirik

Muhu Katariina kirik on kirik Muhu saarel Liiva külas. Kirikus tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Muhu Katariina kogudus.

Ajalugu

Muhu Katariina kiriku põhjafassaad

Kirik on ehitatud varagooti stiilis tõenäoliselt 13. sajandil Ojamaa meistrite poolt (esimene mainimine 1267). Kirik on pühitsetud 3.–4. sajandi vahetusel elanud pühale Katariinale Aleksandriast.

Praegune hoone on 1703. aastal Põhjasõja ajal purustatust 1738. aastal üles ehitatud. 1941. aasta suvel kirik põles ning aastail 1957–1958 restaureeriti kimmlaudadega kaetud kõrge sadulkatus. Restaureeriti 20. sajandi lõpul (projekt valmis 1993, arhitekt Tõnu Parmakson). Tööd lõppesid 2004. aastal.

2008. aasta septembris lahvatas kirikla kõrvalhoones tulekahju. Külarahva häirekõnede peale Orissaarest, Leisist ja Kuressaarest kokku sõitnud päästemeeskonnad leidsid eest lausleegiga põleva 8 × 12 meetrise paekivihoone. Viimases hoiti kiriku vanu, rootsiaegseid puitpinke, looži ja metallist tornikukke, mis olid üle jäänud, kui Teisest maailmasõjast saadik poolenisti varemeis seisnud kirik korda tehti. Tornikukk on praegu kirikus näha.

Arvestades kiriku väheseid kitsad aknaid, võlvidele viivat kitsast müüritreppi ja süvendeid riivpalgi kinnitamiseks, oletatakse, et kirik on ehitatud kaitseotstarbelisena.^[1]

Hauaplaadid

Muhu kirik Paul Raua 1898. aasta õlimaalil

Kirikus on üks kahest Eestis säilinud inimfiguuri kujutavast 12.–13. sajandi hauaplaadist. Hauaplaat on kiriku lääneseinas asuva müüritrepi uksesilluseks. Kompositsiooni keskel paikneb ilmapuu, sellest paremal seisab pikas rüüs mees, oda käte vahel. Puust vasakul on suur kõver joogisarv; viimast seostatakse paganlike peiedega. Kujutatud stseeni tõlgendatakse kui sõdalase siirdumist all-ilma. Seal jätkuvat elu ja maailma kestvust sümboliseerib päikesepuu, joogiohvrit lahkunu auks aga sarv.^[2]

Kiriku õues asuvad mõned lihtsa ristiga ja igasuguse kujutiseta hauaplaadid (arvatavasti 13. sajandist) ning paar pooleldi maasse vajunud 17. sajandi kiviristi.

Kohapärimus

Tupenurme külas elanud 1882. aastal sündinud Juula Peekeri 1959. aastal jutustatud loo järgi ehitati Muhu kirikut algul Viira külla:

"Muhu kirikut hakati ehitama Viira külla Grünthali maja juurde. Mis pääva tehtud sai, see on öösel ära laotet. Vanakurat olli segan. Sedasi oln kolm päeva. Siis on üks targem mees tuln ja üteln, et tarvis vundamendikivid härjavankri peale panna, ja kus härjad viivad ja seisma jäävad, sõnna kirik ehitada. Härjad on seisma jään sõnna, kus kirik praegu seisab. See on Härjamägi. Seda olen ma kuuln vanast-vanast riagitavad."^[3]

Muhu Katariina kiriku vaateid

Vaade kirikule kagust
Vaade altari suunas
Altar
Vitraaž altari taga
Kantsel
Altarisein
Vaade peaportaali suunas
Hauaplaat (u 1300)
Ilmapuud kujutav raidkivi müüritrepi uksesillusel
13. sajandi hauaplaadid kiriku õues
Kirikukell
Peaportaal

Vaata ka

Kaitseotstarbeline kirik

Viited

↑ "Muhu Katariina kiriku ehituslugu".
↑ Muhu Katariina kirik
↑ KKI 27, 252 (2) < Muhu, Tupenurme küla — A. Schmuul < Juula Peeker, sündinud 1882. a. (1959); avaldatud: E. Laugaste, E. Liiv 1970. Muistendeid Vanapaganast. Tln: Eesti Raamat, lk 312, nr 500.

Välislingid

Muhu Katariina kirik kirikud.muinas.ee
Muhu kirik kultuurimälestiste riiklikus registris
Kirikust Muhu Katariina Koguduse veebilehel

[1] "Muhu Katariina kiriku ehituslugu".

[2] Muhu Katariina kirik

[3] KKI 27, 252 (2) < Muhu, Tupenurme küla — A. Schmuul < Juula Peeker, sündinud 1882. a. (1959); avaldatud: E. Laugaste, E. Liiv 1970. Muistendeid Vanapaganast. Tln: Eesti Raamat, lk 312, nr 500.

[1]

[2]

[3]