Pikk tänav (Tapa)
Tänav saab alguse raudteejaama lähedalt MPÕK Tapa Ristija Johannese kiriku juurest (Pikk tänav 1), suundub esmalt edelasse ja pöörab umbes 350 meetri pärast kagusse. Tänav lõppeb linna piiril ja kokku on selle pikkus 2,2 km.
Ajalugu
muudaTänav sai nime 1937. aastal.
Eesti NSV ajal kandis Pikk tänav August Lillakase jargi tema tänava nime.[1]
Tänavanimi taastati 1989. aastal.
Tänava-äärseid ehitisi
muudaPikk tänav 3, 1889. aastal ehitatud kivimajas asus Villem Gabrieli ja tema isa talurahvakauplus. 1936. aastal ostis maja ära Kohtuministeerium ja hoonesse asus Viru-Järva prefektuuri Tapa politseijaoskond.
Pikk tänav 10 hoones asus Tapa Raamatukauplus. Kauplus alustas tegevust enne teist maailmasõda Ivan Ivanovile kuulunud ärihoone Pikk tänav 18 allkorrusel. Eesti NSV ajal oli hoone aadress A. Lillaka tn. 6, alates oktoobrist 1989 oli aadressiks Pikk 10. 2011. aastal kolis raamatupood Pikk 10 ruumidest välja, asudes uuele aadressile Pikk 12 alakorrusele.
Pikk tänav 19 hoones asus Gustaw Sooneste toiduainete äri, maja hävines teises maailmasõjas.
Pikk tänav 21, praeguse Tapa Keskväljaku ääres, Tapa vallavalitsuse hoone ja Rohelise tänava vahel, asus Tapa hobupostijaam. Tapa postijaama hobusetallid, tõllakuur ja sepikoda asus Pika tänava, praeguse keskväljaku ääres. Postijaama hoone oli ühekorruseline ärklitubadega palkmaja. Kahelt poolt sissekäiguga majas elas postijaamapidaja pere ja reisijate tarvis olid puhke-ööbimisruumid. Tapale lähemad postijaamad olid Lehtse-Pruuna, Ambla-Koigi ja Koeru postijaam. Tulekahju korral oli postijaamapidajal kohustus eraldada hobused tuletõrjepritside veoks. Hobupostijaama kõrvalhooned, tallid, tõllakuur ja teised sinna juurde kuuluvad hooned hävisid Teine maailmasõjas. Postijaama hoone lammutati 1950. aastatel.
Viited
muuda- ↑ Tapa Linnavanema poolt 5. oktoobril 1940 linnavolikogu ülesannetes vastu võetud ja Järva Maavanema poolt 10. oktoobril 1940 kinnitatud. Otsus tänavate ja platside nimede muutmiseks Tapa linnas. ENSV Teataja lisa; 16 1940-10-22