Realism (kirjandus)

Realism (ladina realis 'tõeline, asine') kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust.

Realism kui kunstiline võte või lähenemisviis on vanem kui kirjandusvool. See oli levinud juba antiikkirjanduses ning jätkus järgnenud ajastuil: renessansis (Giovanni Boccaccio, William Shakespeare), romantikute teostes (Victor Hugo) ja klassitsistlikus kirjanduses (Molière).

Realism kui kirjandusvool

Realism kui kirjandusvool (ka kriitiline realism) kujunes 1830. aastatel, mil kirjanikud võtsid sihiks loobuda väljamõeldistest ja kujutada oma kaasaegset ümbritsevat tegelikkust.

Kriitilise realismi otseseks eelkäijaks võib pidada 18. sajandi valgustuslikku realismi (Johann Wolfgang von Goethe, Voltaire). Kirjanduses kinnistus realism 19. sajandi romaanis seoses kodanliku elulaadi levimisega. Läbimurdeni jõudis see Stendhali romaaniga "Punane ja must" (1831).

19. sajandi lõpul levinud naturalismi, mida iseloomustasid robustne, madaldav tegelikkusekujutus ning terav ühiskonnakriitika, peetakse kas realismi äärmuslikuks vormiks või sellega lähedalt seotud vooluks.

Nõukogude Liidus kuulutati marksistliku ideoloogia toel nõukogude kirjanduse ainsaks ametlikuks ja lubatud vooluks sotsialistlik realism. Praktikas tähendas see tihti nõukogude elu ilustamist (eriti stalinismi ajal, näiteks Hans Leberechti "Valgus Koordis") või vähemalt selle varjukülgede mahavaikimist ja probleemide pisendamist (nõukogude aja lõpupoole).

Kirjanduslik realism on seotud ka realismiga teistel kunstialadel, näiteks maalikunstis, skulptuuris ja filmis.

Vaata ka

• Realism (kunst)

Kirjandus

• Boriss Sutškov, "Realism läbi aegade". Tõlkinud Georg Meri. Eesti Raamat, Tallinn 1984, 416 lk
• Jaan Undusk, "Realismi mõiste ümber: F. Tuglase "realism" ja sajandivahetuse kultuur" (preprint = valminud uurimuse eeltrükk). Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn 1986, 84 lk
• Erich Auerbach, "Mimesis. Tegelikkuse kujutamine õhtumaises kirjanduses". Tõlkinud Kalle Kasemaa. Järelsõna "Erich Auerbachi monument filoloogiale": Märt Väljataga. Sari Avatud Eesti Raamat, Ilmamaa, Tartu 2012, 720 lk; ISBN 9789985772874

Välislingid

• Aivar Kull, "Kirjandushuviline leiab valiku maiuspalu" (Erich Auerbachi raamatu "Mimesis" arvustus) – Tartu Postimees 26. veebruar 2013, lk 5 (veebiversioon 27. veebruar)