Schwanni rakud
Schwanni rakud (ladina Gliocytus periphericus) on selgroogsetel loomadel piirdenärvide aksonit ümbritsevad ja närvikiudude müeliintupe moodustavad tugirakud.[1] [2]
Schwanni rakkude areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Schwanni rakud surevad apoptoosi käigus.
Histoloogia
muudaSchwanni rakud on gliiarakkude tüüp. Nende ülesandeks on aksonite varustamine müeliiniga ja nende isoleerimine (kaitsmine), aga ka antigeenide tutvustamine T-rakkudele ning osalemine närvide arengus, reparatsioonis ja tööshoidmises.[3]
Schwanni rakud on tundlikud steroidhormoonide suhtes, neil rakkudel on östrogeeniretseptorid ja östradiool stimuleerib nende paljunemist, ka insuliin soodustab Schwanni rakkude arengut (retseptorid IGF-I).[4]
Patoloogia
muudaInimestel seostatakse Schwanni rakkudega mitmeid haiguslikke seisundeid, näiteks krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüradikulaneuropaatia, Guillaini-Barré sündroom ja leepra[5].
Perekondlikeks haigusteks, mille tekkes osalevad Schwanni rakud, loetakse Charcot'-MarieToothi tõbi, Krabbe tõbi ja Niemanni-Picki tõbi.
Schwanni rakkudest pärinev healoomuline kasvaja on schwannoom.
Schwanni rakke on leitud ka polüskleroosi põdevate haigete seljaajust.
Nimi
muudaSchwanni rakud on nimetatud Saksa anatoomi ja füsioloogi Theodor Schwanni (1810–1882) auks.
Viited
muuda- ↑ "Meditsiinisõnastik" 679:2004.
- ↑ Sissekanne DocChecFlexikon-is, veebiversioon (vaadatud 1.06.2014)
- ↑ Simona Parrinello, Ilaria Napoli, Sara Ribeiro, Patrick Wingfield Digby, Marina Fedorova, David B. Parkinson, Robin D.S. Doddrell, Masanori Nakayama, Ralf H. Adams, Alison C. Lloyd, EphB Signaling Directs Peripheral Nerve Regeneration through Sox2-Dependent Schwann Cell Sorting.Lühikokkuvõte., veebiversioon (vaadatud 1.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ Jung-Testas I, Schumacher M, Robel P, Baulieu EE., Actions of steroid hormones- and growth factors on glial cells of the central and peripheral nervous system. Lühikokkuvõte., J Steroid Biochem Mol Biol. jaanuar 1994 ;48(1):145-54., veebiversioon (vaadatud 17.10.2014)(inglise keeles)
- ↑ Toshihiro Masaki, Jinrong Qu, Justyna Cholewa-Waclaw, Karen Burr, Ryan Raaum, Anura Rambukkana, Reprogramming Adult Schwann Cells to Stem Cell-like Cells by Leprosy Bacilli Promotes Dissemination of Infection. Lühikokkuvõte. veebiversioon (vaadatud 1.06.2014) (inglise keeles)
Välislingid
muuda- I. D. DUNCAN ja R. L. HOFFMAN,Schwann cell invasion of the central nervous system of the myelin mutants, J. Anat. (1997) 190, lk 35–49, veebiversioon (vaadatud 1.06.2014) (inglise keeles)
- Patrice Maurel, James L. Salzer, Axonal Regulation of Schwann Cell Proliferation and Survival and the Initial Events of Myelination Requires PI 3-Kinase Activity, The Journal of Neuroscience, 15 juuni 2000, 20(12):4635–4645, veebiversioon (vaadatud 1.06.2014) (inglise keeles)
- Elizabeth P. Murchison, Cesar Tovar, Arthur Hsu, Hannah S. Bender, Pouya Kheradpour, Clare A. Rebbeck, David Obendorf, Carly Conlan, Melanie Bahlo, Catherine A. Blizzard, Stephen Pyecroft, Alexandre Kreiss, Manolis Kellis, Alexander Stark, Timothy T. Harkins, Jennifer A. Marshall Graves, Gregory M. Woods, Gregory J. Hannon, Anthony T. Papenfuss, The Tasmanian Devil Transcriptome Reveals Schwann Cell Origins of a Clonally Transmissible Cancer, Science, 1 jaanuar 2010, 327. väljaanne, nr. 5961, lk 84-87 (inglise keeles)
- Sissekanne Encyclopaedia Britannicas
- MYELIN & SCHWANN CELL COMPONENTS, veebiversioon (vaadatud 1.06.2014) (inglise keeles)
Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Schwann-Zelle seisuga 1.06.2014.