(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Sherlock Holmes – Vikipeedia
Vikipeedia

Sherlock Holmes

Arthur Conan Doyle'i tegelaskuju

Sherlock Holmes (ligikaudne hääldus [šö:(r)lok hõumz]) on romaanikirjanik Arthur Conan Doyle'i loodud tegelaskuju, erakordse vaatlus- ja järeldusvõimega nõuandja-eradetektiiv Londonis.

Sherlock Holmes
Sherlock Holmes
(Sidney Pageti illustratsioon, 1891)
Autor Arthur Conan Doyle
Sünniaeg 1854
Surmaaeg pärast 1923
Taustteave
Sugu mees
Elukutse detektiiv
Perekond Mycroft Holmes
Rahvus inglane

Arthur Conan Doyle kaalus selle tegelaskuju eesnimena kõigepealt Sherrinfordi, aga mõtles ringi.

Detektiiv Sherlock Holmes on peategelane 60 kriminaalloos. Tema detektiivikarjäär algas 1878. aastal ning kestis kuni 1903. aastani, mil ta jäi pensionile. Koostöö oma biograafi ja lähima sõbra doktor Watsoniga algas 1881. aastal.

2002. aastast on Sherlock Holmes Royal Society of Chemistry auliige.[1]

Elulugu

muuda
 
Sherlock Holmesi sümbolid: suurendusklaas, piip ja müts

William Sherlock Scott Holmes sündis 6. jaanuaril 1854[2] Siger ja Violet Holmesi kolmanda pojana. Tema vend on Mycroft Holmes, Diogenes Clubi asutajaliige.[3]

Jutustuses "Kreeka keele tõlk" mainib Sherlock Holmes, et tema esivanemad olid mõisnikud ja vanaema prantsuse kunstniku Horace Vernet' õde.[2][4]

Holmesi noorus möödus maailmas ringi rännates. Aastatel 1855–1858 elas perekond Prantsusmaal Bordeaux's. Seepeale siirduti Ameerika Ühendriikidesse Montpelieri. 1860. aastate algul oldi tagasi Euroopas, uueks elukohaks sai Köln. 1864. aastal kolis perekond lõplikult Inglismaale.[5]

1872. aastal alustas noormees õpinguid Oxfordis Christ Church College'is, kus üks õpetajatest oli professor James Moriarty. Kolledži ajal uuris Sherlock Holmes oma esimest juhtumit ("Gloria Scott") ja lahendas selle. Edust tiivustatult otsustas ta detektiivitööga tõsisemalt tegelema hakata.[6]

Lõpetanud 1877. aastal ülikooli, siirdus Holmes elama Londonisse. Ta leidis üürikorteri Briti Muuseumi läheduses Montague Streetil ja alustas karjääri nõuandja-eradetektiivina.[7]

Jaanuaris 1881 kohtus Sherlock Holmes Püha Bartholomeuse kliinikus endise sõjaväearsti dr John H. Watsoniga. Koos üüriti korter aadressil Baker Street 221B.[8] Sestpeale algas kahe mehe kuulsusrikas koostöö. Oma 25-aastase detektiivikarjääri jooksul oli Watson abiks nii juhtumite uurimisel kui ka nende sündmuste kirjapanemisel.

 
Baker Street 221B plaan

1891. aastal kohtus detektiiv Sherlock Holmes Londoni kuritegeliku ilma liidri professor Moriartyga. Dramaatilised sündmused kulmineerusid Šveitsis Meiringeni lähistel Reichenbachi kose juures ("Viimane juhtum"). Moriarty plaan tappa Holmes ebaõnnestus, professor kukkus kuristikku. Detektiiv kasutas aga juhust, et lavastada oma surm ("Tühja maja mõistatus").

Pärast naise surma (1891) ja Sherlock Holmesi "hukkumist" müüb doktor Watson oma arstipraksise maha ning naaseb Baker Streetile.[9]

Aastatel 1891–1894 varjas Holmes end valenime Sigerson all, et kaitsta end professor Moriarty käsilaste kättemaksu eest, ning elas kaks aastat Tiibetis ja viibis Lhasas dalai-laama seltskonnas. Tagasitee Euroopasse kulges läbi Pärsia, Meka ja Hartumi. Jõudnud Prantsusmaale, elas detektiiv mõnda aega Montpellier's.[10]

1894. aastal naasis Sherlock Holmes Londonisse. Sealtpeale tegutses kuulus tandem koos kuni 1902. aastani, mil doktor Watson kolis omaette korterisse Queen Anne'i tänaval ja alustas uuesti arstipraksist.[11] 1903. aastal lahendas Holmes Londonis oma viimased juhtumid ja läks pensionile.

1904. aastal kolis Sherlock Holmes Ida-Sussexi krahvkonda. Viie miili kaugusele Eastbourne'ist rajas ta endale väikese talu,[12] kus pühendus mesilaste kasvatamisele.[13] Doktor Watsoniga kohtus ta ainult aeg-ajalt, kui sõber teda nädalalõppudel külastas, mistõttu pidi ta "Lõvilaka mõistatuse" ise üles kirjutama (lugu on jutustatud Sherlock Holmesi silmade läbi).[14]

Iseloomustus

muuda
 
Sidney Pageti illustratsioon

Oma tegelaskuju loomisel olid kirjanikule eeskujuks detektiivid C. Auguste Dupin Edgar Allan Poe ja Monsieur Lecoq Émile Gaboriau' kriminaaljuttudest.

Doktor Watsoni kirjelduse järgi oli Sherlock Holmes kuus jalga pikk ja kõhna kehaehitusega. Silmavaade terav ja läbitungiv, välja arvatud päevadel, mil ta tarbis kokaiini. Käed olid tal alati kemikaalidest plekilised ja tindised. Holmesi iseloomustasid reeglipärased harjumused ja vaiksed elukombed. Ta jälestas igasugust seltskonda.[15][16]

Kuulsa detektiivi teadmiste pagas oli lünklik. Ta omandas ainult selliseid teadmisi, millest tal kasu oli.

Sherlock Holmesi teadmiste ulatus:

Sherlock Holmesi detektiivikarjäär

muuda

Arthur Conan Doyle'i teoste põhjal saab koostada Sherlock Holmesi detektiivikarjääri kronoloogia.[18] Samas on paljudes jutustustes viiteid dateerimata juhtumitele, millega detektiiv oli tegelenud.

Varajane karjäär (Watsoni-eelne aeg)

muuda
 
Sherlock Holmes oma esimest juhtumit lahendamas jutustuses "Gloria Scott"

Sherlock Holmesi varajast karjääri on kajastatud kogumiku "Sherlock Holmesi memuaarid" jutustustes "Gloria Scott" (tegevuse aeg juuli–september 1874) ja "Musgrave'i rituaal" (oktoober 1879).

Tegevus aastatel 1881–1891

muuda

Kohtunud doktor Watsoniga 1881. aastal, üüriti kahe peale poissmeestekorter aadressil Baker Street 221B. Oma märkmetesse talletas Watson sellest perioodist kolm juhtumit: "Etüüd punases" (märts 1881), "Kodune patsient" (oktoober 1881) ja "Tähnilise lindi mõistatus" (aprill 1883). Seepeale tuli Holmesi kroonikates paus, kuigi aeg-ajalt Watson jälgis tema tegemisi.[16]

Aastatel 1884–1886 elas doktor Watson Ameerika Ühendriikides, abielludes seal Constance Adamsiga. Tagasi Londonis, alustas doktor Watson uuesti Sherlock Holmesi juhtumiste ülestähendamist, tegutsedes samal ajal arstipraksisega Paddingtonis ja Kensingtonis.[19][20]

Sherlock Holmesi tagasitulek ja tegevus aastatel 1894–1902

muuda
 
Holmesi ja Moriarty võitlus. Jutustus "Viimane juhtum"

Tegevus pärast pensionile jäämist

muuda

Sherlock Holmesi looming

muuda
 
Sherlock Holmesi muuseum Londonis

Sherlock Holmesi avaldatud trükiste ja monograafiate nimekiri.[21][22]

Avaldatud

muuda
  • "Elu raamat" ("Book of Life"; "Etüüd punases"). Artikkel ajakirjast. "Elu raamat" võtab kokku, kui palju võib tähelepanelik inimene kõige ettejuhtuva täpse ja süstemaatilise vaatluse teel teada saada.[23]
  • "Mitmesuguste tubakate tuha eristamisest" ("Upon the Distinction between Ashes of the Various Tobaccos"). Monograafiat mainitakse jutustustes "Etüüd punases",[24] "Nelja märk"[25] ja "Boscombe'i oru mõistatus".[26] Teoses antakse ülevaade 140 sigari-, sigareti- ja piibutubaka tuhast.
  • Lisaks mainitakse jutustuses "Nelja märk" monograafiaid inimese jälgede uurimisest ja kipsi kasutamisest nende säilitamisel ning kutsetöö mõjust käe kujule.[25]
  • Jutustuses "Baskerville'ide koer" viidatakse monograafiale, mis käsitleb dokumentide kirjutusaja tuvastamise meetodeid.[27]
  • Holmes on tuttav kõikide salakirja liikidega ning ta kirjutas ka selleteemalise uurimuse, kus analüüsis 160 šifrit ("Kriipsukujukeste mõistatus").[28]
  • Antropoloogia ajakirjas avaldati Holmesi kaks lühimonograafiat inimese kõrva eripärast ("Pappkarbi mõistatus").[29]
  • "Lassus – polüfoonilised motetid" ("Monograph on the Polyphonic Motets of Lassus"). Monograafia valmis tänu Holmesi suurele huvile keskaja muusika vastu. Teost mainitakse jutustuses "Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus".[30]
  • "Mesinduse praktiline käsiraamat koos mõne tähelepanekuga mesilasema eraldamise kohta" ("Practical Handbook of Bee Culture, with Some Observations upon the Segregation of the Queen"; "Viimane kummardus").[31]

Plaanitud

muuda

Juba valminud teoste kõrval on Sherlock Holmes maininud teemasid, millest võiks ja oleks vaja kirjutada monograafia.

Arthur Conan Doyle'i teosed

muuda
 
Sherlock Holmes ilmus esimest korda lugejate ette jutustuses "Etüüd punases".

Kultuuripärand

muuda

Muuseumid

muuda
 
Sherlock Holmesi mälestussammas Meiringenis

Sherlock Holmesi muuseum avati 1990. aastal Londonis Baker Streetil esimese muuseumina, mis on pühendatud tuntud raamatukangelasele. Kahekorruselises hoones on ajastutruult sisustatud nii härrasmeeste magamistoad kui ka ühine elutuba. Paljudest tegelaskujudest Holmesi lugudes on valmistatud vahakujud.[34] 1991. aastal avati Holmesi teine muuseum Meiringenis Šveitsis.

Mälestusmärgid ja monumendid

muuda

Tuntumad vaatamisväärsused on Meiringeni lähedal asuvad Aare kuristik Aare jõel ja Reichenbachi joad (Reichenbachfälle), professor Moriarty ja Sherlock Holmesi võitluspaik ("Viimane juhtum").

Reichenbachi joa juures meenutab seda väljamõeldud sündmust mälestustahvel. Peale selle on Meiringenis Sherlock Holmesi mälestussammas omanimelisel peatänaval. Londoni Sherlock Holmesi Selts (Sherlock Holmes Society of London) korraldab regulaarseid Meiringeni-reise, millest osavõtjad mängivad ajaloolistes kostüümides läbi Sherlock Holmesi seiklused.

Moskvasse Suurbritannia saatkonna lähedale Moskva jõe äärde püstitati 2007. aastal Sherlock Holmesi ausammas. Legendaarne raamatukangelane seisab seal, kuulus piip käes, koos oma lahutamatu kaaslase dr Watsoniga. Kuju rajamise üks algatajatest oli Vassili Livanov, kogu projekti teostuse eest vastutas mittetulundusorganisatsioon Culture Dialogue / One World. Praegusel Venemaal on, aga ka endises Nõukogude Liidus olid Holmesi lood väga populaarsed.[35]

Sherlock Holmes teatrilaval ja ekraanil

muuda

Teater

muuda

20. veebruaril 1998 esietendus Tallinna Linnateatris Ago-Endrik Kerge lavastus teose "Etüüd punases" ainetel "Sherlock Holmes ja doktor Watson", peaosades Marko Matvere Sherlock Holmesi ja Raivo E. Tamm doktor Watsoni rollis.[36]

Film

muuda

Sherlock Holmesi karakter on väga jõuliselt mõjutanud popkultuuri. Internet Movie Database (IMDb) annab 2010. aasta seisuga 226 valminud filmi, kus tegutseb kuulus detektiiv. Esimene linateos valmis 1905. aastal.[37]

Ingliskeelsetest ekraniseeringuist pikema staažiga Sherlock Holmesi osatäitjad on Eille Norwood, kes mängis Londoni detektiivi 49 filmis aastatel 1921–1923,[38] ja Basil Rathbone 15 filmis aastatel 1939–1946, 1956.[39] Tuntumatest näitlejatest on üles astunud veel Christopher Plummer, Roger Moore, Charlton Heston, Matt Frewer, John Cleese, Michael Caine jt.[37]

Christopher Lee on mänginud nii Sherlock Holmesi kui ka tema venda Mycroft Holmesi.[40]

1983. aastal nelja Arthur Conan Doyle'i romaani põhjal valminud animafilmis luges Sherlock Holmesi osa Peter O'Toole. 1997. aastal mängis sama näitleja filmis "FairyTale: A True Story" kirjanikku Doyle'i ennast.[41]

2009. aastal esilinastus Guy Ritchie lavastatud film "Sherlock Holmes", peaosades Sherlock Holmesina Robert Downey juunior ja doktor Watsonina Jude Law.[42] Samadel tegijatel valmis 2011. aastal ka teine linateos.[43]

Televisioon

muuda

Telesarjades[44] on tuntumad osatäitjad olnud Ronald Howard Ameerika Ühendriikide seriaalis "Sherlock Holmes" (39 jagu, 1954–1955)[45] ning Suurbritannias Douglas Wilmer (13 jagu, 1964–1965) ja Peter Cushing (16 jagu, 1968) seriaalis "Sherlock Holmes".[46]

Suurbritannia Granada Televisioni toodetud 13-osalises sarjas "The Adventures of Sherlock Holmes" (1984–1985) kehastab Sherlock Holmesi Jeremy Brett, doktor Watsoni osas on David Burke, hilisemates osades Edward Hardwicke.[47] Aastatel 1986–1988 valmis Brettiga peaosas jätkuna 11-osaline "The Return of Sherlock Holmes",[48] 1991–1993 9-osaline "The Case-Book of Sherlock Holmes"[49] ja 1994. aastal 6-osaline "The Memoirs of Sherlock Holmes".[50]

Aastal 2010 valmis telesarja "Sherlock" kolm osa, kus peaosades Benedict Cumberbatch (Sherlock Holmes) ja Martin Freeman (doktor Watson). Jaanuaris 2011 hakkas sarja näitama Eesti Televisioon.[51][52]

Aastatel 1979–1986 valmis Nõukogude Liidus Sherlock Holmesi seiklustest kõnelev filmisari "Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused", kus peaosas oli Vassili Livanov. Paljud Holmesi fännid peavad nii neid ekraniseeringuid kui ka Livanovi rolli kõige õnnestunumaks.[35] Näitlejale anti tehtud töö eest 2006. aastal Briti impeeriumi teenetemärk (MBE, Member of the Order of the British Empire).[53]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Royal Society of Chemistry to Honour Sherlock Holmes with a Special Honorary Fellowship. The Royal Society of Chemistry, 14 oktoober 2002
  2. ↑ 2,0 2,1 Sherlock Holmes – Holmesian speculation. Historical Events, Latest News, News Archives. Spiritus-Temporis.com
  3. ↑ William Sherlock Scott Holmes. The Diogenes Club
  4. ↑ "Kreeka keele tõlk"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk 396
  5. ↑ 5,0 5,1 "Life and Times of Mr. Sherlock Holmes, John H. Watson, M.D., Sir Arthur Conan Doyle, and Other Notable Personages". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. november 2005. Vaadatud 13. aprillil 2010.
  6. ↑ Roleplaying. Sherlock Holmes. Castle Falkenstein, Mark Baker
  7. ↑ "Musgrave'i rituaal"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk 396
  8. ↑ "Etüüd punases"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk 10–20
  9. ↑ "Norwoodi ehitusmeistri mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk 21
  10. ↑ "Tühja maja mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk 12
  11. ↑ "Kuulsa kliendi mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk 432
  12. ↑ Kogumiku "Viimane kummardus" eessõna; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk 307
  13. ↑ "Teise laigu mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk 179
  14. ↑ "Lõvilaka mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk 533
  15. ↑ "Etüüd punases"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk 14
  16. ↑ 16,0 16,1 "Skandaal Böömimaal"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk 161
  17. ↑ "Etüüd punases"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk 16
  18. ↑ Sherlock Holmes: a chronological Canon. SmartRemarks
  19. ↑ Sherlock Holmes: a chronological Canon. SmartRemarks
  20. ↑ Dr. Watson. Castle Falkenstein, Mark Baker
  21. ↑ Publications and Monographs by Holmes. Sherlock Holmes. Castle Falkenstein, Roleplaying. Mark Baker
  22. ↑ "Holmes's Published and Projected Works". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2010. Vaadatud 12. aprillil 2010.
  23. ↑ "Etüüd punases"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk 17
  24. ↑ "Etüüd punases"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk 28
  25. ↑ 25,0 25,1 "Nelja märk"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk 88
  26. ↑ "Boscombe'i oru mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk 218
  27. ↑ "Baskerville'ide koer"; "Sherlock Holmesi lood" 1. osa. Varrak, 2003; lk 500
  28. ↑ "Kriipsukujukeste mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk 47
  29. ↑ "Pappkarbi mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk 336–337
  30. ↑ "Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk 355, 375
  31. ↑ "Viimane kummardus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk 424
  32. ↑ "Sureva detektiivi mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk 385
  33. ↑ "Roniva mehe mõistatus"; "Sherlock Holmesi lood" 2. osa. Varrak, 2003; lk 521
  34. ↑ Ilona Martson. Muuseum mehele, keda polnud. Täheke, 23. aprill 2008
  35. ↑ 35,0 35,1 Moskvasse püstitati Sherlock Holmesi ausammas. Postimees, 30. aprill 2007
  36. ↑ Pille-Riin Purje. Klaasike kuradit lahustunud olekus ... Õhtuleht, 23. veebruar 1998
  37. ↑ 37,0 37,1 Sherlock Holmes (Character). imdb.com
  38. ↑ Eille Norwood. imdb.com
  39. ↑ Basil Rathbone. imdb.com
  40. ↑ Christopher Lee (I) imdb.com
  41. ↑ Peter O'Toole (I) imdb.com
  42. ↑ Sherlock Holmes (2009). imdb.com
  43. ↑ Sherlock Holmes: Varjude mäng. Filmiveeb
  44. ↑ Filmography by TV series for Sherlock Holmes (Character). imdb.com
  45. ↑ "Sherlock Holmes" (1954) imdb.com
  46. ↑ "Sherlock Holmes" (1965) imdb.com
  47. ↑ "The Adventures of Sherlock Holmes" (1984) imdb.com
  48. ↑ "The Return of Sherlock Holmes" (1986) imdb.com
  49. ↑ "The Case-Book of Sherlock Holmes" (1991) imdb.com
  50. ↑ "The Memoirs of Sherlock Holmes" (1994) imdb.com
  51. ↑ Sherlock (Inglise 2010). Eesti Televisioon
  52. ↑ Sherlock. BBC Online
  53. ↑ "List of Honorary Awards January – June 2006, Foreign and Commonwealth Office – UK Ministry of Foreign Affairs". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2008. Vaadatud 19. aprillil 2010.

Kirjandus

muuda

Bibliograafiad

muuda
  • Nick Rennison. Sherlock Holmes. Mitteametlik elulugu, Eesti Raamat 2010 (Raamatukoi)
  • Ronald B. DeWaal. World Bibliography of Sherlock Holmes and Dr. Watson. A classified and annotated list of materials relating to their lives and adventures, New York Graphic Society, Boston, Mass. 1974.
  • Gerhard Lindenstruth. Arthur Conan Doyle. Eine illustrierte Bibliographie der Veröffentlichungen im deutschen Sprachraum, Munniksma, Amsterdam 1994 (Das Phantasmaskop; Bd. 5).
  • Michael Ross. Sherlockiana, 1894–1994. Eine Bibliographie deutschsprachiger Sherlock-Holmes-Veröffentlichungen, Baskerville, Kempen 1995, 2. Aufl.

Teatmeteosed

muuda
  • Jack Tracy. The Encyclopedia Sherlockiana. Or, A Universal Dictionary of the State of Knowledge of Sherlock Holmes and His Biographer John H. Watson, M. D., New English Library, London 1978.
  • Julian Wolff. The Sherlockian Atlas, Magico Magazine, New York 1984.
  • Philip Weller: Elementary Holmes. A Pocket Reference Guide To The World Of Sherlock Holmes, Sherlock Publications, Portsmouth 1993.
  • Christopher Redmond: A Sherlock Holmes Handbook, Simon & Pierce, Toronto 1993.
  • Philip Weller: Alphabetically, My Dear Watson. A Compilation of Canonical Characters. Sherlock Holmes from A to Z, Sherlock Publications, Portsmouth 1994.
  • Thomas W. Ross: Good old index. The Sherlock Holmes handbook. A guide to the Sherlock Holmes stories by Sir Arthur Conan Doyle, Camden House, Columbia, SC 1997.

Ajakirjandus

muuda
  • The Baker Street Journal. An irregular quarterly of Sherlockiana, AMS Press, New York 1946–1949, N.S. 1. 1951 ff
  • The Sherlock Holmes Society Journal. Sherlock Holmes Society, London 1. 1965 ff
  • SherlockMagazine (itaalia keel)
  • Sherlock Holmes Magazin (saksa keel), www.sherlock-holmes-magazin.de

Välislingid

muuda

Fänniklubid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sherlock_Holmes&oldid=6418907"