Veltsa mõis
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2024) |
Veltsa mõis (saksa keeles Weltz) oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Pärnu maakonna Lääneranna valda.
Ajalugu
muudaDerfeldenid
muuda
Veltsa mõisa rajas tõenäoliselt 1590. aastatel Tallinna ja Haapsalu asehaldur Gerhard von Dönhof talle 1590 kuningas Johan III poolt läänistatud Veltsa (läänikiri 17.12.1790) ja kuningas Sigismundi poolt läänistatud Oiderma ja Urita küla baasil.[1][2]
1600. aastal läks mõis riigile. 1605 läänistas Karl IX mõisa Haapsalu asehaldurile admiral Johann Derfeldenile. 1610 andis Karl IX mõisa Derfeldeni pärusomandisse, millist õigust uuendas 1613 kuningas Gustav Adolf ja hiljem ka kuninganna Kristiina. Johann Derfeldenilt päris mõisa 1633 poeg Johann ning temalt omakorda 1658 tema poeg Joachim Friedrich von Derfelden, kes langes Prantsuse-Hollandi sõjas Bonni all 1673. 1672 eraldati Veltsast Oidrema mõisa osa, mis sai iseseisvaks mõisaks. 1678 konfirmeeris Karl XI Veltsa ja Kloostri mõisa vendadele ratsaväekapten Johann Heinrich, Heinrich Otto, leitnant Detloff ja Berend Johann von Derfeldenile. 1680. aastatel mõis redutseeriti, kuid jäeti tertsiaalmõisana rendile. 1710 pärisid mõisa Johann Heinrich von Derfeldeni poja Hans Heinrich von Derfeldeni kolm tütart. Mõisa omanikuks sai maanõunik Berend Wilhelm von Taube, kes on õdedest Gertrude Sophie von Derfeldeni esimene abikaasa. 1733 on mõisa omanikuks Gertrude Sophie teine abikaasa, Rootsi ooberst Berend Erich von Schwengelm ning tema surma järel Gertrude Sophie ise kuni oma surmani 1753. aastal.[1]
1757 ostis mõisa avalikul pakkumisel 9500 hõberubla eest Berend von Toll, kes ostis mõisa Johann (Hans) Heinrich von Derfeldeni jaoks.
Helwigid ja Uexküllid
muuda
1765 müüsid Johann Heinrich Derfeldeni pärijad mõisa 12 000 hõberubla eest edasi major Karl Friedrich von Helwigile, kes pärandas mõisa edasi oma pojale Karl Thure von Helwigile. 1811 läks mõis pärandvarana Helwigi esimese naise Anna Louise von Helwigi (sünd paruness Dellingshausen) kätte, tema surma järel aga tema tütrele Anna Christina von Rosenile. Anna Cristina käest liikus mõis 1842. aastal edasi tema tütre Caroline Sophie Louise von Uexkülli omandisse, kes 1860 loovutas mõisa oma pojale Bernhard Otto Jakob von Uexküllile. 1881 läks mõis Tallinna linnapea Alexander Rudolf Karl von Uexkülli valdusse. Järgnenud aastakümnetel vahetas mõis veel mitu korda omanikku, kuid jäi Uexküllide suguvõsa omandisse kuni selle võõrandamiseni 1919. aastal. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Edgar Charles Alexander Alfred vob Uexküll.[1]
Veltsa oli koos naabruses asuvate Aru ja Keblaste mõisaga pikka aega ühes omanduses. 18. sajandil oli esinduslikult välja ehitatud Keblaste mõisa keskus. 1850. aastatel ehitati esinduslikult välja Veltsa mõisa keskus, misjärel sai Keblaste Veltsa kõrvalmõisaks.
1866. aasta vallareformiga moodustati Aru, Keblaste, Karinõmme ja Veltsa mõisa territooriumitele Veltsa vald.
Veltsa mõisa haldusalasse jäid Emmu, Urrita ja Võitra külad.
Mõisa omanikud
muuda| Suguvõsa | Omanik | Märkused |
|---|---|---|
| Von Dönhoff | Gerhard von Dönhof | läänileping 1590, 1600 mõisa riigistamine |
| Von Derfelden | Johann von Derfelden | läänileping 1605 |
| Johann von Derfelden (eelmise poeg) | pärimine 1633 | |
| Joachim Friedrich von Derfelden (eelmise poeg) | pärimine 1658 | |
| Heinrich Otto von Derfelden | pärimine 1678 | |
| Johann Heinrich von Derfelden | ||
| Hans Heinrich von Derfelden (eelmise poeg) | pärimine 1707 | |
| Gertrude von Sophie von Derfelden (eelmise tütar)
Berend Wilhelm von Taube (Gertrude abikaasa) Berend Erich von Schwengelm (Gertrude abikaasa) |
pärimine 1710 | |
| Hans (Johann) Heinrich von Derfelden (eelmise vend) | pärimine 1753, ostuleping 1757 | |
| Von Helwig | Karl Friedrich von Helwig | ostuleping 1765 |
| Karl Thure von Helwigile (eelmise poeg) | pärimine 1765 | |
| Anna Louise von Helwig (sündinud paruness Dellingshausen) (eelmise abikaasa) | kokkulepe 1792, pärandvara jagamise leping 1811 | |
| Von Rosen | Anna Christina von Rosenile (sündinud von Helwig) (eelmise tütar) | pärimine |
| Von Uexküll | Caroline Sophie Louise von Uexküll (sündinud von Rosen) (eelmise tütar) | kokkulepe 1842, loobumine 1860 |
| Bernhard Otto Jakob von Uexküll (eelmise poeg) | omandamine loobumise tõttu 1860 | |
| Alexander Rudolf Karl von Uexküll (eelmise vend) | pärandvara loovutamise leping 1881, loobumine 1882 | |
| Konrad Karl Alexander Jakob Edgar von Uexküll (eelmise poeg) | omandamine loobumise tõttu 1882 | |
| Bernhard Jakob Johann Ludwig von Uexküll (eelmise onupoeg) | ostuleping 1884 | |
| Natalie von Uexküll (sündinud Harder) (eelmise ema) | kokkulepe 1892, ostuleping 1896 | |
| Edgar Charles Alexander Alfred vob Uexküll (eelmise pojapoeg) | pärimine 1911, võõrandamine 1919 |
Mõisakompleks
muuda1853. aastal rajati esinduslik tuudorstiilis mõisahoone. Maja ehitati välja osalt ühe- ja osalt kahekorruselisena. Hoone keskosa ilmestas väike haritorn.
Vanamõisa jõe kaldale rajati ka suur (20,3 ha) Inglise stiilis park.
Ehitati ka hulk kõrvalhooneid, millest esinduslikumad olid juustumeistri maja ja valitsejamaja. Samuti suur juustuvabrik-piimaköök.
Nii härrastemajast kui ka kõrvalhoonetest on järel vaid varemed.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Veltsa mõis". Rahvusarhiivi kinnistute register. Vaadatud 13.10.2017.
- ↑ Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. 1913.