Kodanikuühiskond

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

• Ma ei ole firma jaoks katsejänes ega laborirott, ma olen kodanikuühiskonna liige. Mitte rohkem, kuid ka mitte vähem.
  • Peeter Olesk, "Kuidas sinu poole pöörduda?" Tartu Postimees, 4. september 2020, lk 2

• Läänelike väärtuste aktsepteerimine tähendas, et poliitika orienteerus kollektiivsetelt suurustelt ja valitsejate-alamate loogikalt üksikisikule ja tema inimväärikusele. See ei tähenda, et sotsiaalsus ja solidaarsus poleks tähtsad. Inimene elab ja demokraatia toimib alati sotsiaalsetes suhetes ja institutsioonides, mis vajavad kujundamist ja toetust.

Nii on ka solidaarsus oluline läänelik väärtus ja puudutab inimväärikuse südamikku. Panustamine kodanikuühiskonda ja tegutsemine ühise hüve, mitte ainult enda huvide nimel, on demokraatia oluline eeldus ja osa.

• Johann-Christian Põder "Läänelikud ja kristlikud väärtused" ERR, 15.08.2020

• Meil siin Ida-Euroopas on ajaloolisest kontekstist lähtuvalt jäänud ühiskondlik ja poliitiline aktivism kontrastina lääne häälekatele rahva mobilisatsioonidele kohaliku võimu tasandile. Nüüdisaegne Eesti kodanikuaktivism on seotud 1980. aastate režiimivahetusega, mil sotsiaalsed liikumised muutusid üha nähtavamaks. Mitmed varasemad liikumised taastati (näiteks seltsiliikumiste traditsioon). Nendest kujunes suuresti uus poliitiline eliit, mis võib olla ka üks põhjus, miks ei tekkinud juba toona, kohe uue Eesti alguses, tugevat kodanikuühiskonda.
  • Keiti Kljavin, "Kiri kolleegiumilt: Keiti Kljavin" Müürileht, 6. oktoober 2015

• [---] on vaja arendada ka kodanikutunnet ühes kodanikuühiskonnaga – lihtsustatult on kodanikutunne ühisomandile rakenduv omanikutunne. Kui inimesi huvitavad ainult nende eraasjad, ei takista neil miski "tumedale poolele" üle minna niipea kui see kasulikuks osutub.
  • Martin Luiga, "Eesti Vabariigi käimata rajad" ERR, 14. august 2020

• Meil siin Ida-Euroopas on ajaloolisest kontekstist lähtuvalt jäänud ühiskondlik ja poliitiline aktivism kontrastina lääne häälekatele rahva mobilisatsioonidele kohaliku võimu tasandile. Nüüdisaegne Eesti kodanikuaktivism on seotud 1980. aastate režiimivahetusega, mil sotsiaalsed liikumised muutusid üha nähtavamaks. Mitmed varasemad liikumised taastati (näiteks seltsiliikumiste traditsioon). Nendest kujunes suuresti uus poliitiline eliit, mis võib olla ka üks põhjus, miks ei tekkinud juba toona, kohe uue Eesti alguses, tugevat kodanikuühiskonda.
  • Keiti Kljavin, "Kiri kolleegiumilt: Keiti Kljavin" Müürileht, 6. oktoober 2015