Lehekülje Eesti lähteteksti vaatamine

{{See artikkel| on riigist; teiste tähenduste kohta vaata [[Eesti (täpsustus)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2009}}
{{keeletoimeta}}
{{Riik 
| riiginimi              = Eesti Vabariik
| omastav                = Eesti
| vapi_laius             = 140px
| vapp = Coat of arms of Estonia.svg
| asendikaart            = Estonia in European Union.svg
| deviis = 
| riigikeel              = [[eesti keel|eesti]]
| pealinn                = [[Tallinn]]
| riigipea_ametinimi     = president
| riigipea_nimi          = [[Alar Karis]]
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
| valitsusjuhi_nimi      = [[Kristen Michal]]
| iseseisvus             = [[24. veebruar]]il [[1918]] <br> taastati [[20. august]]il [[1991]] 
| valuuta                = [[euro]] (EUR)
| ajavöönd               = [[Ida-Euroopa aeg]] +2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg
| hümn                   = "[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]"
| üladomeen              = [[.ee]]
| telefonikood           = 372
| riigikord              = [[parlamentaarne vabariik]]
| SKT                    = 
| SKT_elaniku_kohta      =  
| rok-i_kood             = EST
| märkused               = 
}}

'''Eesti Vabariik''' on riik [[Põhja-Euroopa]]s. Eesti piirneb põhjas üle [[Soome laht|Soome lahe]] [[Soome]]ga, läänes üle [[Läänemeri|Läänemere]] [[Rootsi]]ga, lõunas [[Läti]]ga ja idas [[Venemaa]]ga.

Eesti pindala on 45 335&nbsp;km²,<ref>Eesti Vabariigi pindala [[Tartu rahu]]lepingu (1920) järgsetes piirides oli 47 549&nbsp;km²</ref><ref>[https://www.err.ee/1609260570/uus-kaardistus-vahendas-eesti-pindala-nelja-ruutkilomeetri-vorra Uus kaardistus vähendas Eesti pindala nelja ruutkilomeetri võrra], ERR, 22. veebruar 2024</ref> koos merealaga 70 177&nbsp;km².<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/41030503/ulemootmine-soome-on-veidi-pisem-eesti-ikka-sama-suur Ülemõõtmine: Soome on veidi pisem, Eesti ikka sama suur] Delfi, 25. veebruar 2011 (vaadatud 02.11.2022)</ref> 13. sajandist kuni Eesti riigi iseseisvumiseni 1918. aastal on tänapäeva Eesti Vabariigi territoorium erinevatel aegadel kuulunud kas osaliselt või täielikult [[Saksa ordu riik|Saksa Orduriigi]], [[Taani]], [[Rzeczpospolita|Poola]], [[Rootsi]] kuningriigi ja [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu.

Eesti on [[Demokraatia|demokraatlik]] [[parlamentaarne vabariik]], mille territoorium on jagatud viieteistkümneks [[Eesti maakonnad|maakonnaks]]. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks ja linnadeks, mis on [[Omavalitsusüksus|kohaliku omavalitsuse üksused]]. Suurim linn on pealinn [[Tallinn]]. 1,4 miljoni elanikuga Eesti on üks [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] väiksema rahvaarvuga riike.

Eesti kuulus iseseisva riigina [[Rahvasteliit|Rahvasteliitu]] 22. septembrist 1921 kuni Nõukogude okupatsiooni alguseni juunis 1940, ent säilitas formaalse liikmesriigi staatuse kuni selle rahvusvahelise organisatsiooni tegevuse lõppemiseni 1946. aastal. 17. septembrist 1991 kuulub Eesti [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i ja [[OSCE|OSCEsse]], 13. novembrist 1999 [[WTO|WTOsse]], 29. märtsist 2004 [[NATO|NATOsse]], 1. maist 2004 Euroopa Liitu, 21. detsembrist 2007 [[Schengeni viisaruum|Schengeni viisaruumi]], 9. detsembrist 2010 [[OECD|OECDsse]] ja 1. jaanuarist [[2011]] [[euroala]]sse. Eesti rahaühik on [[euro]]. Eesti on alla kirjutanud [[keskkonnakaitse]]alasele [[Kyōto protokoll]]ile ja [[Pariisi kliimakokkulepe|Pariisi kliimaprotokollile]].

2017. aastal oli Eesti [[ÜRO]] [[inimarengu indeks]]i järgi maailmas 30. kohal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/EST |vaadatud=2019-05-11 |arhiivimisaeg=2018-09-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180915023656/http://hdr.undp.org/en/countries/profiles/EST |url-olek=ei tööta }}</ref>

2021. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad rahvastiku enamuse (69,1%) [[eestlased]], suurim vähemusrahvus on [[venelased]] (23,7%)<ref>{{Netiviide |pealkiri=RL21429: POPULATION BY ETHNIC NATIONALITY, SEX, AGE GROUP AND PLACE OF RESIDENCE (ADMINISTRATIVE UNIT), 31 DECEMBER |url=https://andmed.stat.ee/en/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__rahvus-emakeel/RL21429 |väljaanne=Statistical database |via=Statistics Estonia}}</ref>.

== Nimi ==
{{Vaata| Eesti nimi}} 
Eesti nime algupära on nähtud [[aestid]]e nimetuses, keda mainis esimest korda [[Rooma riik|Rooma]] ajaloolane [[Tacitus]] oma teoses "[[Germania (raamat)|Germania]]" (kujul ''Aestiorum gentes'', ''Aestii'', umbes 98. aastal). Hilisemates allikates esines see nime kujul ''Hestis'' ([[Cassiodorus]], 523–526), ''Aesti'' ([[Jordanis]], 551), ''Aisti'' ([[Einhard]], 830), ''Esto'', ''Estum'' ([[Wulfstan]], 887), ''Iste'' ([[Widsith]], 10. saj). Aeste peetakse tavaliselt [[balti rahvad|balti rahvasteks]] või konkreetsemalt mõneks [[preislased|preislaste]] hõimuks, kuna mitmed aestide kirjeldused osutavad selgelt nende asualale, praegusele [[Kaliningradi oblast|Kaliningradi]] piirkonnale. Samas on mitmed autorid oletanud, et aestide all võidi mõelda ka kõiki Läänemere idakalda elanikke – nime üheks võimalikuks [[etümoloogia|etümoloogiliseks]] allikaks ongi peetud [[germaani keeled|germaani]] tüve ''ost''- (''öst''-, ''est''-) tähendusega "ida". Aja jooksul võis nime kasutusala kitseneda ja lõpuks püsima jääda vaid praeguse Eesti ala ning selle asukate tähistajana.<ref name="Palmaru" /><ref name="Bqnu9" /><ref name="Uj1yF" /><ref name="i0Gq7" />

Selles tähenduses oli nimi esimesena käibel ilmselt [[skandinaavia|skandinaavlastel]], kes kasutasid [[saaga]]des (kirja pandud alates 13. sajandist, aga kirjeldavad sündmusi alates 1. aastatuhande keskpaigast) nimekujusid ''Aistland'' ([[Gutasaga]]) ja ''Eistland'' ([[Ynglingrite saaga]], [[Saaga Harald Kaunisjuuksest]], [[Olaf Trygvessoni saaga]], [[Saaga Olaf Pühast]], [[Svirrerasaaga]], [[Örvar-Oddri saaga]]). Ühel 11. sajandist pärit Rootsi ruunikivil on kirjas ''i estlatum'', "Eesti maadel". Umbes 1216. aastal valminud [[Saxo Grammaticus]]e kroonikas on kasutusel nimekujud ''Hestia'' ja ''Estia'' ning etnonüüm ''Esto'' (mitmuses ''Estones''). Sama tähendusega võib olla ka [[Al-Idrisi]] 1154. aastal kasutatud ''Astalānda''. Skandinaavlastelt kandus nimi üle [[alamsaksa keel|alamsaksa]] (pika algvokaaliga ''Ehstland'') ja [[ladina keel]]de (nt 13. sajandi alguse [[Henriku Liivimaa kroonika]]s ''Estonia'', teoses "[[Descriptiones terrarum]]" ka ''Hestonia''). Ladina keele kaudu levis nimi hiljem omakorda edasi [[vene keel|vene]] (''Эстония'') ja teistesse keeltesse. Mõnes neist varastest, kuni 13. sajandi allikatest tähistab see nimi selgelt praeguse Eestiga enam-vähem kattuvat territooriumit, teistes on selle tähendus ebamäärasem või vastab ainult osale praegusest Eestist.<ref name="Palmaru" /><ref name="NxR01" /><ref name="Y86tJ" /><ref name="Ratsep" />

Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten ("eestlased"). Need nimetused käisid praeguse Eesti põhjaosa (tolleaegse [[Eestimaa provints]]i ja [[Eestimaa kubermang|kubermangu]]) kohta), kuid 15.–17. sajandil eristub ka "[[Päris Eesti]]" (''Estonia Propria'') [[Liivi laht|Liivi lahe]] ja [[Võrtsjärv]]e vahel. Kujunevasse [[eesti kirjakeel]]de laenati nimi (algselt ''Estimah'', ''Esthi Mah'') alamsaksa või idaskandinaavia keelekujust 17. sajandil. Eestlaste asuala hakati sõnaga ''Eesti(maa)'' tähistama alates 19. sajandi keskpaigast. Samal ajal võeti kasutusele ka sõna ''eestlased'' ja ''eesti keel'', mis asendasid varasemad omanimetused ''maarahvas'' ja ''maakeel''.<ref name="Ratsep" /><ref name="Susz2" /> 1918. aastal sai see Eesti riigi nimeks.

1920. aastateni kirjutati seda nime [[inglise keel]]es enamasti ''Esthonia''.

<!--20. sajandi esimeses pooles kasutati riigi nime ülesmärkimisel ka kirjakuju ''Eesti Wabariik''.-->
== Asend ==
[[Pilt:Estonia in the European Union on the globe (Europe centered).svg|vasakul|pisi|Eesti asend maakeral (ülejäänud Euroopa Liidu riigid on esile toodud valgega)]]

Eesti asub [[Läänemeri|Läänemere]] idakaldal. Läänemere rannikul asuva Eestiga asuvad Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-[[Rootsi]] ja [[Šotimaa]] põhjatipp. [[Põhja-Ameerika]]s läbib Eesti keskmine laiuskraad [[Labradori poolsaar]]t ja [[Alaska]] lõunarannikut.

=== Äärmuspunktid ===
[[Pilt:Satellite image of Estonia in April 2004.jpg|pisi|Satelliidipilt Eestist]]
{{vaata|Eesti äärmuspunktid}}
[[Mandri-Eesti]] põhjapoolseim punkt asub [[Purekkari neem]]el. Põhjapoolseim saar on [[Vaindloo saar]]. Lõunapoolseim punkt asub [[Mõniste vald|Mõniste vallas]] endise [[Naha (Mõniste)|Naha küla]] territooriumil [[Naha talu]] lähedal.

Mandri-Eesti kõige läänepoolsem punkt asub [[Ramsi neem]]el. Eesti läänepoolseim saar on [[Nootamaa]]. Idapoolseim punkt on [[Narva]] linn.

=== Piir ===
{{Vaata|Eesti piir}}
Maismaapiiri kogupikkus on 633&nbsp;km. Sellest 339&nbsp;km on Eestil [[Eesti-Läti piir|ühist piiri Läti]]ga ja 294&nbsp;km [[Eesti-Venemaa piir|Venemaaga]].

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel 1991. aastal tunnustas Nõukogude Liit ''[[de jure]]'' Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel moodustati ajutine kontrolljoon, mis järgis endiste Eesti NSV ja [[Vene NFSV]] piire. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja [[Venemaa Föderatsioon]]i.

Soome ja Rootsiga ühist merepiiri pole, küll aga on Eesti majandusvööndil ühine merealapiir Soome ja Rootsi merealadega.

==Ajalugu==
{{vaata|Eesti ajalugu}}

===Esiajalugu===
{{vaata|Eesti esiajalugu}}

[[Pilt:KundaCultureTools.jpg|pisi|[[Kunda kultuur]]i tööriistad]]
Eesti ala vanimad inimasustuse jäljed on leitud [[Pulli asulakoht|Pulli asulakohast]] [[Pärnu]] lähedalt ja pärinevad umbes aastatest 9000–8550 eKr. Veidi hilisemad on [[Kunda Lammasmägi|Kunda Lammasmäel]] ja [[Sindi-Lodja I kiviaja asulakoht|Sindi-Lodjal]] olnud asulapaigad. Kunda Lammasmäe leiukoha järgi on kogu piirkonna [[keskmine kiviaeg|keskmise kiviaja]] (kestis kuni umbes aastani 5000 eKr) [[arheoloogiline kultuur|arheoloogilist kultuuri]] nimetatud [[Kunda kultuur]]iks. Samas on tõenäoliseks peetud, et esimesed inimesed jõudsid kohale siiski varem, vahetult pärast [[Weichseli jäätumine|jääaja]] lõppu (Eesti ala vabanes täielikult jääkattest umbes 10 500 aastat eKr) või isegi juba enne jääaega.<ref name="wu7i5" /><ref name="JckIy" />

[[Noorem kiviaeg|Noorema kiviaja]] alguseks Eesti alal loetakse keraamika kasutuselevõttu umbes aastal 5000 eKr, mil Kunda kultuuri asendas [[Narva kultuur]]. Umbes 4000 eKr toimus materiaalses kultuuris järgmine pööre, algas [[kammkeraamika kultuur]]i ajajärk (nimetatud sellele iseloomuliku kammornamendiga keraamika järgi). Kuna muutus toimus lühikese aja jooksul ja uued ilmingud olid laialdasel alal suhteliselt sarnased, peetakse selle põhjuseks tugevat välist mõju või teatud määral uue rahvastiku saabumist.<ref name="rsijA" /> Varasem ajalookirjutus (nn [[kammkeraamika teooria]]) seletas kammkeraamika kultuuri ilmumist [[soomeugrilased|soomeugrilaste]] rändega [[Läänemeri|Läänemere]] äärde, uuemate hinnangute järgi polnud selleks ajaks aga [[soome-ugri algkeel]]t (ega ka [[uurali algkeel]]t) veel tekkinud.<ref name="eqdFv" /><ref name="sor4C" /> Kammkeraamika perioodist pärinevad esimesed märgid maaviljelusest, mis esialgu jäi küttimise, kalastuse ja koriluse kõrval siiski vähetähtsaks tegevusalaks. Kui varem elati tihti ajutistes elupaikades, mida püügiretkede käigus vahetati, siis nüüd sai domineerivaks aastaringsetest paarikümne kuni poolesaja elanikuga küladest koosnev asustuspilt.<ref name="MBxOA" />

Umbes 3200–3100 aastat eKr ilmus Eesti alale nagu suurele osale Euroopast [[nöörkeraamika kultuur|nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur]], mille esindajate majanduselus olid põlluharimine ja loomakasvatus märksa suurema tähtsusega. Nad asustasid looduslike karjamaade ja algeliseks maaharimiseks sobivate muldadega piirkonnad, elades külade asemel üksiktaludes. Nöörkeraamika kultuuri suhteliselt äkilist ilmumist seletatakse [[indoeurooplased|indoeurooplaste]] esivanemate tugeva mõju või/ja rändega. Uue kultuuriga kõrvuti eksisteeris kohati kuni kiviaja lõpuni ka kammkeraamika küttide-kalastajate kultuur.<ref name="LklPE" />

[[Pilt:StoneCistGraves.jpg|pisi|Pronksiaegsed [[kivikirstkalme]]d Põhja-Eestis]]
[[Pronksiaeg|Pronksiaja]] algus Eesti alal paigutatakse umbes aastasse 1800 eKr. [[Pronks]]esemete kasutamine jäi esialgu siiski harvaks ja suuresti jätkus varasem eluviis. Suurem muutus toimus [[noorem pronksiaeg|nooremal pronksiajal]] (umbes 1100–500 eKr), mil Eesti rannikupiirkonnas hakati kohapeal pronksi valama, põllumajandus sai domineerivaks majandusharuks (sh võeti [[alepõllundus]]e kõrval kasutusele ka põlispõllud), tekkis maa [[eraomandus]] ja ühiskondlik [[hierarhia]], ehitati [[kivikalme]]id ja rajati [[kindlustatud asula]]id. Samal ajal ilmnes Eesti rannikualal tugev Lõuna-[[Skandinaavia]]st lähtunud kultuuri mõju, mida on osaliselt seletatud skandinaavlaste mõningase rändega Läänemere idakaldale. Eesti sisemaale uuendused ei levinud ja see moodustas nooremal pronksiajal eraldiseisva kultuuripiirkonna.<ref name="Z86RO" /><ref name="zHPAw" />

[[Rauaaeg|Rauaaja]] alguseks Eestis loetakse aastat 500 eKr, ehkki märkimisväärsema rolli tööriistade ja relvade valmistamisel omandas [[raud]] alles umbes aastal 200 eKr, mil seda metalli hakati sulatama kohapealsest [[maak|maagist]]. Pronksi- ja rauaaja vahetusel kujunes välja ühiskonnakorraldus, kus üksiktalulise asustusviisi juures hakkasid mõned jõukamad talud teiste üle domineerima. [[Rooma rauaaeg|Rooma rauaajal]] (50–450 pKr) tihenes inimasustus Kesk-, Ida- ja Kagu-Eesti alal, sinnagi levis kivikalmete rajamise komme ning üldine ühiskondlik mahajäämus Lääne- ja Põhja-Eesti aladest vähenes. Eesti ala jaotumine kaheks kultuuripiirkonnaks – merelähedaseks ja sisemaiseks – jäi siiski püsima ja on säilinud osalt tänapäevani.<ref name="jX1zO" /><ref name="7uneu" /> [[Keskmine rauaaeg|Keskmisel rauaajal]] (450–800) tekkisid [[küla]]d ja [[kaheväljasüsteem]] põlluharimises, sotsiaalne diferentseeritus süvenes, sõjaliste konfliktide hulk kasvas ning suurema võimutäiusega ülikud hakkasid rajama [[linnus]]eid.<ref name="nbvUi" /><ref name="Fs19M" />

[[Noorem rauaaeg|Noorema rauaaja]] (800 – 13. sajandi I pool) alguses hakkasid Eesti rannaalale retki tegema [[viikingid]]. Ida pool tekkis [[Kiievi-Vene]] riik (selle lagunemise järel jäid Eesti ala naabrusse [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi]] ja [[Pihkva vürstiriik]]), kust samuti tehti Eesti alale sõjakäike. Nendega seoses mainitakse skandinaavlaste [[saaga]]des, [[ruunikivi]]del ja muudes allikates ning slaavlaste [[Leetopiss|leetopissides]] esimest korda kirjasõnas Eesti ala. Kumbki jõud püsivamat ülemvõimu ühelgi osal tänapäeva Eesti alast kehtestada ei suutnud.<ref name="8C4KX" /><ref name="Selart26" /> Ainsa oletatava erandina võis pärast võitu [[tšuudid]]e üle 1030. aasta paiku [[Tartu]]sse oma tugipunkti rajanud [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]] säilitada võimu Kagu-Eestis mõneks aastaks, kuid mitte kauem kui 1061. aastani, mil [[sossolid]] Tartu vallutasid.<ref name="vG8Sg" /> Sõjakäike toimus ka vastupidises suunas, muu hulgas on peetud tõenäoliseks eestlaste osalemist [[Rootsi]] kaubalinna [[Sigtuna hävitamine|Sigtuna rüüstamisel]] 1187. aastal.<ref name="Selart26" /><ref name="A0j1m" /> Kirjalikes allikates mainitakse muude praegust Eesti ala või selle osi tähistavate nimede hulgas ka nime Eesti varaseid kujusid, esimest korda arvatavasti 11. sajandi Rootsi ruunikivil väljendiga ''i estlatum'' ("Eesti maadel").<ref name="YwzX9" />

[[Pilt:KumnaHoardArtfs.jpg|pisi|vasakul|[[Kumna aardeleid|Kumnast leitud ehted]]]]
[[Hilisrauaaeg|Hilisrauaajal]] (1050 – 13. sajandi I pool) tõhustati maaharimistehnikat (võeti kasutusele raudteraga [[harkader]], [[rangid]] hobuse rakendamiseks), hakati kasvatama [[rukis|talirukis]]t ja see võimaldas asustusel laieneda.<ref name="EF0Q3" /> 11. sajandil jäeti enamik senistest linnustest maha ja rajati uued, mis olid märksa suuremad ja tugevamini kindlustatud.<ref name="VuGgI" /> Linnused olid ühtlasi võimukeskused, kust kohalik eliit valitses ümbruskonna rahvastiku üle. Selliseid suuremal või vähemal määral iseseisvaid poliitilisi üksusi – [[linnusepiirkond]]i või [[muinaskihelkond]]i – oli Eesti alal 13. sajandi alguses kuni poolsada. 13. sajandi kirjalikud allikad mainivad ka suuremaid geograafilisi üksusi – [[muinasmaakond|maakondi]] ([[Ugandi]], [[Sakala]], [[Läänemaa]], [[Saaremaa]], [[Revala]], [[Harjumaa]], [[Järvamaa]], [[Virumaa]]) –, mida on arvatud koosnevat omavahel liidu sõlminud kihelkondadest või peetud naaberaladest looduslikult ja keelelis-kultuuriliselt eristuvateks territooriumiteks.<ref name="lodk3" /><ref name="Q8zbD" /><ref name="dRsJH" />

[[File:Eesti ja lähiümbruse muinasaja lõpu maakondade kaart.png|thumb|Eesti ja Põhja-Läti muinasmaakonnad, linnused ja teed hilisrauaajal]]
Läänemere idakallas oli [[12. sajand]]i lõpul üks väheseid Euroopa [[ristiusk|ristiusustamata]] piirkondi. 1180. aastatel [[liivlased|liivlaste]] juures alanud rahumeelne [[misjon]]itöö edu ei saavutanud ja 1198. aastal alustati [[paavst]]i toetusel kohalike [[pagan]]ate vastu [[Liivimaa ristisõda|ristisõda]], mis laienes alates 1208. aastast ka [[muistne vabadusvõitlus|Eesti alale]]. Vägivaldse kristianiseerimise eestvedajad olid [[Riia piiskopkond|Riia piiskop]] [[piiskop Albert|Albert]] ja [[Mõõgavendade ordu]], kes koos juba alistatud liivlaste ja liitlaseks hakanud [[Tālava]] [[latgalid|latgalitega]] alustasid sõjakäike Eesti lõunapoolsetesse piirkondadesse. Nende vastu võitlemiseks moodustasid mitmed Eesti maakonnad (või kihelkonnad/linnusepiirkonnad) omavahelise liidu. Alates 1216. aastast alustasid piiskopi ja ordu vastu sõjategevust ka Novgorodi ja Pihkva vürstid. 1219. aastal ühines piiskopi abipalve peale sõjaga [[Taani kuningas]] [[Valdemar II]]. 1227. aastaks olid piiskopi, ordu ja Taani jõud allutanud ja [[ristimine|ristinud]] kogu Eesti ala peale praeguse [[Setumaa]], mis jäi Pihkva vürstiriigile.<ref name="8cjfn" />

===Vana-Liivimaa===
{{vaata|Eesti keskaeg}}
{{vaata|Vana-Liivimaa}}
[[Pilt:Castlekuressaare.JPG|pisi|vasakul|180px|[[Kuressaare]] linnus [[Saaremaa]]l]]
Pärast Eesti ristiusustamist moodustati 1224. aastal Ugandist ja sellest põhja poole jäänud kihelkondadest [[Tartu piiskopkond]] ning 1234. aastal osast Saaremaast ja Läänemaast (enne seda Riia piiskopi valduses) [[Saare-Lääne piiskopkond]]. Mõõgavendade ordule, mis 1236. aastal formeeriti ümber [[Liivi ordu]]ks, kuulus alates 1224. aastast Sakala, alates 1234. aastast osa Läänemaast ja Saaremaast ning alates 1238. aastast Järvamaa. Taani alluvusse jäänud Harjumaal, Revalas ja Virumaal (1227–1238 ordu valduses) moodustati [[1271]]. aastal [[Eestimaa hertsogkond]]. Osaliselt vanade muinaskihelkondade põhjal moodustati ligikaudu kaks korda suurem arv [[kirikukihelkond]]i.<ref name="9bLl0" /><ref name="r4caG" /><ref name="fZ57i" />

[[13. sajand]]il korraldati Saaremaal mitu ülestõusu ebasobivate lepingutingimuste vastu. Suurem eestlaste mäss, [[Jüriöö ülestõus]], algas [[1343]]. aastal, mis küll mõne aastaga maha suruti. [[1346]]. aastal müüs Taani veidi enam kui kolme tonni [[hõbe]]da eest [[Saksa ordu]]le Põhja-Eesti.

16. sajandi algul keelati talupoegadel relva kandmine, see oli aga tol ajal vaba mehe tunnus.

[[Riia]] kaudu 1520. aastate algul levima hakanud [[reformatsioon]] suurendas Eestis sisevastuolusid. [[Tallinn]]as ja [[Tartu]]s toimus [[pildirüüste]], mille käigus said kannatada nii katoliku kirikud kui ka kloostrid. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid püüdsid ka nendele kohati tähelepanu pöörata. Reformatsioon nõudis rahvakeelset jumalateenistust ja andis sellega tõuke eestikeelsete raamatute avaldamiseks.

[[1558]]. aasta jaanuaris algas [[Liivi sõda]]. 2. augustil 1560 peetud [[Härgmäe lahing]]us purustasid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed Liivi ordu väed ja ordu lakkas sõjalise jõuna eksisteerimast. 1562. aastal alistus Liivi ordu [[Poola kuningriik|Poolale]], Põhja-Eesti oli läinud [[Rootsi]] ja Lääne-Eesti [[Taani]] võimu alla, Ida-Eesti oli aga Moskva kontrolli all. Liivi sõjas osalesid ka eestlased. 1560. aastal piirasid talupojad [[Koluvere piiskopilinnus]]t ([[1560. aasta Läänemaa ülestõus|1560. aasta talurahvaülestõus]]). Sõja teisel poolel mängis lahingutes tähtsat osa [[Ivo Schenkenberg]]i [[maameeste lipkond]]. Liivi sõda lõppes [[1583]]. aastal.

===Rootsi kuningriik===
{{vaata|Rootsi aeg}}

Liivi sõja tagajärjel jagunes Eesti Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Ajapikku allutas Rootsi endale ka Poola ja Taani valdused Eestis. Rootsi ajal edenes oluliselt hariduselu. Kuningas [[Gustav II Adolf]]i ajal rajati Eestisse [[Tartu Ülikool]] ja mitu gümnaasiumit. Sajandi lõpus tegutses talurahva harimise alal edukalt [[Bengt Gottfried Forselius]].

[[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|Rootsi vägede võit [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us]]
Rootsi võimu ajal suutsid aadlikud läbi suruda talupoegade sunnismaisuse, millega algas [[pärisorjus]]. [[Karl XI]] ajal toimunud suure mõisamaade reduktsiooniga sai riik endale üle 80% Liivimaa ja ligi 20% Eestimaa põllumaadest. Riigitalupoegade õiguslikku seisundit asuti ühtlustama Rootsi talupoegkonna omaga, mis tähendas sisuliselt liikumist tugeva vabatalupoegkonna kujundamise suunas. Samas piirati ka Liivimaa rüütelkonna tegevusvabadust. Paraku takistas arengut näljahäda (1695–1697) ja Karl XI surm, lõplikult aga [[Põhjasõda]].

===Venemaa===
Aastatel 1700–1721 kestnud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tagajärjel läks Eesti [[Moskva tsaaririik|Venemaa]] koosseisu. Olulist osa mängis Harku mõisas 28. septembril 1710 sõlmitud leping, millega [[Eestimaa rüütelkond]] kui kohalik aadliomavalitsus vandus truudust Vene keisrile, tingimusel et säilivad aadli ja linnade endised privileegid, luteri usk ning saksa keel asjaajamiskeelena. See rajas [[Balti erikord|Balti erikorra]] ja muutis Eesti Vene tsaaririigi omanäoliseks laialdase omavalitsusega piirkonnaks.

[[Pilt:A. H. Tammsaare museum in Vargamäe 2007.JPG|pisi|vasakul|A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel.<br>Sauniku eluhooned on tüüpiliseks näiteks eestlaste tolleaegsetest eluhoonetest]]
1816. ja 1819. aastal kehtestati Eestis [[Eestimaa talurahvaseadused|uus talurahvaseadus]], millega senine [[pärisori|pärisorjast]] talupoeg tunnistati isiklikult vabaks. Talumaa jäi siiski mõisniku omandiks. Et talupoegadel ei olnud liikumisvabadust ega võimalust elukutset valida, pidid nad leppima mõisniku määratud teorendiga. Mõisamajanduse vajaduste ja talurahva vastupanu survel koostati mõisnike maapäevadel uued talurahvaseadused, mis kinnitati Liivimaal 1849., Eestimaal 1856. ja Saaremaal 1865. aastal. Need soodustasid talude päriseksostmist. Teoorjuse keelamisega 1868. aastal läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ja sotsiaalselt kõige aktiivsem rühm.

Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja [[rahvuslus]]e levik. 19. sajandi keskel algas eestlaste [[Ärkamisaeg|rahvuslik ärkamine]], mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Euroopa väikerahvastega. Eesti rahva ärkamisele panid teadliku aluse [[kõrgharidus]]e saanud [[Kristian Jaak Peterson]], [[Friedrich Robert Faehlmann]] ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]. Eesti rahvusideoloogia alusepanija [[Jakob Hurt]] kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Liikumise radikaalset suunda juhtis [[Carl Robert Jakobson]], kes sõnastas Eesti rahvuslaste majandusliku ja poliitilise programmi, nõudes selles eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi. 20. sajandi alguses kujunesid välja esimesed eestlaste poliitilised rühmitused, sealhulgas [[Jaan Tõnisson]]i juhitud rahvuslased ja [[Konstantin Päts]]i juhitud tsentralistid.

===Iseseisvus===
{{vaata|Eesti iseseisvumine|Eesti Vabadussõda}}
[[Pilt:Declaration of Estonian independence in Pärnu.jpg|pisi|Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus 24. veebruaril 1918]]

1914. aastal puhkenud [[Esimene maailmasõda|esimesse maailmasõtta]] mobiliseeriti Vene poolel umbes 100 000 eestlast. Pärast 1917. aasta [[märtsirevolutsioon]]i sai võimalikuks Eesti rahvusväeosade moodustamine. 1917. aasta 15. novembri [[Maanõukogu]] otsusega asusid eestlased teostama rahva enesemääramisõigust ja eraldasid Eesti Vene riigist.<ref>{{Netiviide|autor=[[Toomas Jüriado]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-17-01-2018/|pealkiri=Uudistaja 17.01.2018|väljaanne=[[Uudistaja]]|väljaandja=[[MTÜ Loodusajakiri]]|aeg=17. jaanuar 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180119221749/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-17-01-2018/|arhiivimisaeg=2018-01-19}}</ref> 23. veebruaril 1918 [[Pärnu]]s ja 24. veebruaril [[Tallinn]]as kuulutas [[Eestimaa Päästekomitee]] välja [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifesti]]. Praegu tähistatakse iga aasta 24. veebruaril [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.

1918. aastal oli Eesti ajutiselt [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni all]], seejärel ründasid Eestit [[Vene NFSV|Nõukogude Venemaa]] väed ja algas [[Eesti Vabadussõda]]. 

[[Pilt:VapsMovement.jpg|pisi|vasakul|[[Artur Sirk]] kõnelemas, 1933]]
Pärast [[Punaarmee]] kaotusi 1919. aastal [[Narva lahing (1919)|Narva]], [[Paju lahing|Paju]] ja [[Krivasoo lahing|Krivasoo lahingus]] tunnustas Venemaa [[Tartu rahu]]ga 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariiki, ühtlasi määrati kindlaks Eesti ja Venemaa piir. Peagi tunnustasid Eestit kui iseseisvat riiki kõik tolleaegsed riigid. Septembris [[1921]] võeti Eesti vastu [[Rahvasteliit]]u.

Senine mõisatel põhinenud suurpõllumajandus likvideeriti [[1919. aasta maareform]]iga. Riik asutas arvukalt väikepõllupidamisi. Eestile mittevajalikud suurtööstusettevõtted suleti. 1930. aastaiks muutusid Eesti tähtsaimaks väljaveokaubaks põllumajandussaadused, näiteks peekon, piimasaadused, munad; riik soodustas [[põlevkivi]] ja selle saaduste, sealhulgas [[bensiin]]i tootmist ja eksporti.

1920. aastal [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] poolt vastu võetud põhiseaduse alusel oli Eesti ilma riigipeata ja Riigikogust sõltuva valitsusega riik. See põhjustas poliitilist ebastabiilsust ja sagedasi valitsuskriise. Suurimaks ohuks iseseisvusele olid Nõukogude Liidu toetatud [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kommunistid]], kes püüdsid 1924. aastal [[1. detsembri riigipöördekatse|korraldada riigipööret]]. Tallinnas, Nõmmel, raudteedel ja piiri ääres kehtis pidevalt kaitseseisukord.

1930. aastate algul saavutas mõju [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Vabadussõjalaste]] liikumine. Liikumine suleti esimest korda [[1933]]. aastal [[Jaan Tõnisson]]i valitsuse{{lisa viide}} ja [[1934]]. aastal [[Konstantin Päts]]i poolt. Aastal [[1934]] korraldasid Konstantin Päts ja [[Johan Laidoner]] [[riigipööre|riigipöörde]], kogu riigis kehtestati kaitseseisukord ja algas [[vaikiv ajastu]]. Moodustati kutsealaseid omavalitsusi. 1938. aastal võeti vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|uus põhiseadus]].

===Teine maailmasõda===
{{Vaata|Eesti Teises maailmasõjas|Sõjategevus Eestis (1944)|Nõukogude okupatsioon Eestis}}

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algul 1939. aastal jäi Eesti erapooletuks. Sama aasta 28. septembril sõlmiti [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt]] ehk nn baaside leping, kuna viimane oli keeldumise korral ähvardanud jõu kasutamisega. See tõi Nõukogude Liidu väed Eestisse. 17. juunil 1940 okupeerisid [[Punaarmee]] väed Eesti.<ref name="valitsus_ee1" /> Seejärel kuulutasid kommunistid Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ja nõudsid viimase vastuvõtmist Nõukogude Liitu. [[6. august]]il [[1940]] Eesti [[anneksioon|annekteeriti]].

Järgnes Eesti riikluse kavakindel hävitamine. Toimusid massilised arreteerimised, eraettevõtted riigistati, enamik kodanikuühendusi ja seltse suleti, väljapaistvaid kultuuri- ja riigitegelasi hakati taga kiusama. [[14. juuni]]l [[1941]] viidi läbi [[juuniküüditamine|esimene massiküüditamine]] [[Siber]]isse, mis haaras kogu Eesti Vabariigi poliitika-, majandus- ja kultuurieliiti.
[[Pilt:Tallinn defence1941.jpg|pisi|[[Tallinna vallutamine (1941)|Tallinna vallutamine]] augustis 1941]]
See kõik suurendas eestlaste meelepaha Nõukogude võimu vastu. Kui [[22. juuni]]l 1941 puhkes sõda Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel, hoogustus [[Metsavennad|metsavendade]] tegevus. Esimeste kokkupõrgetega Eesti partisanide ja Punaarmee üksuste vahel algas [[Suvesõda]]. Kui Saksa väed jõudsid Eesti aladele, võeti neid vastu kui vabastajaid, kuna suurem osa eestlastest nägi sakslastes bolševistlikust hirmuvalitsusest vabastajaid.

[[Pilt:Bundesarchiv Bild 101I-664-6758-33A, Russland, Panzer VI (Tiger I), Soldaten im Schnee.jpg|pisi|vasakul|Sõdurid Narva rindepiirkonnas tankiga [[Tiger I]]]]
Pärast Suvesõja võitu astusid paljud eestlased aastatel 1941–1944 vabatahtlikena [[Wehrmacht|Saksa sõjaväkke]] ja [[Relva-SS]]-i. Paljud neist tahtsid bolševikele kätte maksta hukatud või Siberisse küüditatud lähedaste eest. Seda võimendas Saksa poliitika, mis toonitas, et Eesti iseseisvuse taastamine on tulevikus võimalik, kui Eesti ja eestlased annavad piisava panuse võitluses bolševismi vastu.

Pärast Nõukogude vägede uut [[Narva lahing (1944)|rünnakut Narva rindel]] jaanuaris 1944 algas massiline eestlaste astumine [[Relva-SS]]-i. [[Hjalmar Mäe]] kuulutas välja mobilisatsiooni ja [[Jüri Uluots]] pöördus rahva poole kutsega kaitsta kodumaad, kuna oli näha, et sõjaõnn pöördub Nõukogude Liidu kasuks. [[Eesti SS-leegion]]ist moodustati [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis|20. Eesti diviis]].

Jaanuarist juulini peeti ägedaid lahinguid [[Narva lahing (1944)|Narva rindel]] ja [[Auvere lahing|Auvere piirkonnas]]. [[Sinimägede lahing]]us, mis kujunes Eesti ajaloo ohvriterikkaimaks, suutsid 20. Eesti diviis, teiste Euroopa maade vabatahtlikud ja Wehrmachti väeosad Punaarmee pealetungi peatada.

Septembri teisel poolel hakkasid sakslased rindejoone lühendamiseks oma vägesid Eestist välja viima. Järgnes [[Suur põgenemine]]. Umbes 100 000 eestlast jõudsid sõjapõgenikena Rootsi ja Saksamaale. Hiljem siirduti sealt edasi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], [[Kanada]]sse ja mujale, kus pandi alus väliseestlaste kogukondadele.

18. septembril moodustati Tallinnas [[Otto Tiefi valitsus|Otto Tiefi juhitud valitsus]], mis ei suutnud pidurdada Punaarmee edasitungi. 1944. aasta lõpuks oli Punaarmee kogu Eesti vallutanud. [[Vabariigi Valitsus eksiilis|Eesti valitsus läks eksiili]].

===Nõukogude okupatsioon===
{{Vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Eesti NSV}}
[[Pilt:SovietPrisonDoorsTallinn.JPG|pisi|Nõukogude vanglauksed Okupatsioonide Muuseumis]]
<!-- Ära venita teksti väga pikaks, siia peaks jääma põhiline kokkuvõte. Põhjalik ülevaade tuleb anda selleks ettenähtud artiklites. -->

Taasvallutatud Eestis kehtestati uuesti nõukogude võim. Siiski jätkasid paljud [[metsavennad]] vastupanuvõitlust. Nõukogude võim võitles metsavendade vastu nende peamiste toetajate, talupoegade küüditamistega. 25.–29. märtsil 1949 toimus teine massiline küüditamine – [[märtsiküüditamine]], mille käigus saatsid Nõukogude okupatsioonivõimud Eestist loomavagunites Venemaale Krasnojarski kraisse, Novosibirski, Tomski, Omski ja Irkutski oblastisse nn eriasumisele üle 22 000 inimese. Küüditamisnimekirjadesse oli aga kantud kuni 30 000 inimest. Küüditamisele järgnes sundkollektiviseerimine, millega kaotati talud kui majandusüksused. Põhiliselt Tallinnasse ja Ida-Virumaale rajati suurtööstusi, mille tööjõud toodi sisse Venemaalt. Vene keel hakkas omandama järjest tähtsamat rolli. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka [[dissident]]lus, mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt [[40 kiri]] 1980. aastal.

===Iseseisvuse taastamine===
{{vaata|Eesti taasiseseisvumine}}
1987. aasta kevadel elavnes Eestis vastupanuliikumine, algasid [[fosforiidisõda]] ja [[laulev revolutsioon]]. 23. augustil 1989 moodustati [[Balti kett]]. 1990. aasta alguses taastati [[Eesti Kaitseliit]]. 20. augustil 1991 tunnistas ka [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu|ülemnõukogu]] [[Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest|oma otsusega]] Eesti riiklikku iseseisvust.

17. septembril 1991 võeti Eesti [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmeks. Juunis 1992 [[1992. aasta Eesti rahareform|läbi viidud rahareformiga]] tunnistati rubla Eestis kehtetuks ja võeti uuesti kasutusele [[Eesti kroon]]. Samal aastal võeti vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|uus põhiseadus]]. 1994. aastal viis [[Venemaa]] enamiku okupatsioonivägesid Eestist välja, jättes need siiski [[Petserimaa]]le ja [[Viru Ingeri]]sse.

10. septembril 1993 käis Tallinnas paavst [[Johannes Paulus II]] ja pidas seal [[missa]], mille käigus rääkis [[palve]] tähtsusest rahu ja inimeste hüvanguks.<ref>https://w2.vatican.va/content/john-paul-ii/it/homilies/1993/documents/hf_jp-ii_hom_19930910_tallinn.html</ref>

1994. aasta [[Estonia katastroof|uppus parvlaev Estonia]], mis on suurim rahuaegne laevahukk [[Läänemeri|Läänemerel]].

1996. aastal kuulutas president [[Lennart Meri]] välja Eesti arvutistamise ehk T[[tiigrihüpe|iigrihüppe]] programmi, milles nähakse ühte esimest sammu Eesti liikumises [[infoühiskond|infoühiskonna]] suunas.

1998. aastal asutatakse [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] ja 1999. aastal [[Balti Kaitsekolledž]]. Võetakse suund riigi kaitsekulutuste suurendamisele. Novembris 2002 saab Eesti NATO-lt ametliku liitumiskutse. 2003. aastal puhkenud [[Iraagi sõda|Iraagi sõjas]] osalesid ka Eesti rahuvalvajate üksused.<ref name="W3DWT" />

2004. aastal võeti Eesti [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] koosseisu. Nende organisatsioonidega liitumine oli varasema kümnendi põhieesmärgiks [[Eesti välispoliitika]]s.

[[Pilt:Tallinn Bronze Soldier - Protests - 26 April 2007 day - 017.jpg|pisi|vasakul|[[Pronksiööd|Rahutused Tallinnas]] 2007]]
2005. aastal nurjus Venemaa vastuseisu tõttu [[Eesti-Venemaa piirileping|Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu]] sõlmimine. Vene poolt ärritas viitamine [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsioonile]] ja [[Tartu rahu]]lepingule. Lepingu sõlmimiseni jõuti 2014. aastal.

[[Pilt:ESTCube orbiidil 2.jpg|pisi|2008. aastal alanud [[Eesti tudengisatelliidi programm]] viis 2013. aastal esimese Eestis loodud [[tehiskaaslane|tehiskaaslase]] orbiidile saatmiseni. Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist [[ESTCube-1]] Maa orbiidil]]
2005. aastal sai peaministriks [[Andrus Ansip]], kes töötas sel ametikohal 2014. aastani. 2006. aastal valiti presidendiks [[Toomas Hendrik Ilves]].

[[Pilt:Arvamusfestival 2014 -- Saja-aastase Eesti Vabariigi tulevik.jpg|pisi|vasakul|[[Arvamusfestival]] 2014]]
[[Aprill 2007|Aprillis 2007]] korraldasid [[Eesti venelased]] [[pronkssõdur]]i teisaldamise tõttu [[Pronksiööd|tänavarahutused]], pinged jõudsid riikidevahelisele tasandile. Toimusid [[2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu|Eesti vastased küberrünnakud]].

2008. aastal toimus esimene üle-eestiline koristuskampaania "[[Teeme ära!]]", millest kasvas välja rahvusvaheline aktsioon "[[Let's Do It! World]]".

2008. aasta alguses peatus [[Suur majandussurutis|ülemaailmse surutise]] tõttu Eesti majanduskasv ja [[Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis|algas majanduskriis]]. Valitsus tegi radikaalseid eelarvekärpeid ja aja jooksul täideti Euroopa ühisrahale eurole üleminekuks vajalikud kriteeriumid. [[2011. aasta Eesti rahareform|1. jaanuaril 2011 sai Eestist]] [[eurotsoon]]i liige.

2012. aasta märkis kodanikuaktiivsuse tõusu.<ref name="PzBtR" /> Kui aasta alguses toimusid ulatuslikud [[ACTA]]-vastased streigid, siis märtsis nõudsid töötasu tõstmist õpetajad ja aasta lõppu jäi meditsiinitöötajate streik. Eesti poliitilist elu raputasid mitmed skandaalid. Neist tähelepanuväärseimaks kujunes [[Reformierakonna rahastamisskandaal]], mis viis [[Harta 12]] avalduseni, kodanikuliikumiseni [[Aitab valelikust poliitikast|"Aitab valelikust poliitikast]]" ja [[Rahvakogu]] kokkukutsumiseni.

2017. aastal jõudis lõpule [[Eesti omavalitsuste haldusreform]], mis vähendas omavalitsusüksuste arvu enam kui 200-lt 79-le. 2017. aasta teiseks pooleks sai [[Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus|Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistujaks]].

2020. aastal jõudis Eestisse [[Koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]] ja 2022. aastal avaldas Eestile mõju ka [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa täiemahuline sõjaline sissetung Ukrainasse]]. Neil aastatel kasvas Eesti ühiskonnas lõhestumine.<ref>https://novaator.err.ee/585660/suur-meema-uuring-eestis-on-uhiskonnaruhmade-eristumine-suvenenud</ref><ref>https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/89865755/erisaade-kliiniline-psuhholoog-koroona-on-toonud-uhiskonda-uue-lohestumise</ref>

== Haldusjaotus ==
{{vaata|Eesti haldusjaotus}}

[[Fail:Estonia, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Eesti maakonnad]]
[[Fail:Estonia municipalities.png|pisi|Eesti territooriumi jagunemine haldusüksusteks alates [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ist 2017. aastal]]

Eesti Vabariik on jagatud 15 [[Eesti maakonnad|maakonnaks]]. Maakonnad on jagatud [[vald]]adeks ja [[linn]]adeks, mis on [[kohaliku omavalitsuse üksus]]ed.

Eesti haldusjaotus on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetest tulenevatele vajadustele. Enamik tänapäeva maakondi olid moodustatud juba 18. sajandil. 20. sajandi esimesel poolel loodi kaks uut maakonda, [[Valgamaa]] ja [[Petserimaa]]. Enne Teist maailmasõda oli Eesti jagatud 11 maakonnaks: [[Läänemaa|Lääne-]], [[Harjumaa|Harju-]], [[Järvamaa|Järva-]], [[Viru maakond|Viru-]], [[Pärnumaa|Pärnu-]], [[Viljandimaa|Viljandi-]], [[Tartumaa|Tartu-]], Valga-, [[Võrumaa|Võru-]], Petseri- ja [[Saaremaa (maakond)|Saaremaaks]]. Teised, nagu [[Hiiu maakond|Hiiu]], [[Jõgeva maakond|Jõgeva]], [[Põlva maakond|Põlva]] ja [[Rapla maakond|Rapla]], on loodud hiljem vanemate maakondade küljest osade lõikamise teel.

Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal kujunesid vallad Eesti tähtsaimateks haldusüksusteks. Varem olid peamisteks haldusüksusteks sajandite vältel välja kujunenud [[kihelkond|kihelkonnad]]. Valdadega liideti ka [[mõis]]amaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk-järgult vähendatud. [[1939. aasta vallareform|1939. aastal moodustati 248 uut valda]]. 1990. aastate alguses hakkasid tekkima linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi.

2017. aasta lõpuni asus igas maakonnas [[maavalitsus]], mida juhtis [[maavanem]], kes esindas kohalikul tasandil riigi huve. [[Eesti valitsus|Valitsus]] määras maavanemad ametisse viieks aastaks.

Valdade ja linnade esinduskoguks on [[kohaliku omavalitsuse volikogu|volikogu]], mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel neljaks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev organ on [[vallavalitsus|valla]]- või [[linnavalitsus]]. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite.

{| class="sortable wikitable" style="text-align:left"
|+ Eesti maakonnad
!Maakond!!Keskus!!Pindala 
(km<sup>2</sup>)
!Rahvaarv<br /><small>(seisuga 01.01.2023)</small>
|-
| [[Harju maakond]]||[[Tallinn]]||style="text-align:right"|4327||style="text-align:right"|638 076
|-
| [[Hiiu maakond]]||[[Kärdla]]||style="text-align:right"|1032|| style="text-align:right" |8474
|-
| [[Ida-Viru maakond]]||[[Jõhvi]]||style="text-align:right"|2972||style="text-align:right"|133 358
|-
| [[Jõgeva maakond]]||[[Jõgeva]]||style="text-align:right"|2545||style="text-align:right"|27 739
|-
| [[Järva maakond]]||[[Paide]]||style="text-align:right"|2674||style="text-align:right"|30 072
|-
| [[Lääne maakond]]|| [[Haapsalu]]||style="text-align:right"|1816||style="text-align:right"|20 688
|-
| [[Lääne-Viru maakond]]|| [[Rakvere]]||style="text-align:right"|3696||style="text-align:right"|59 608
|-
| [[Põlva maakond]]||[[Põlva]]||style="text-align:right"|1823||style="text-align:right"|24 036
|-
| [[Pärnu maakond]]|| [[Pärnu]]||style="text-align:right"|5419||style="text-align:right"|87 418
|-
| [[Rapla maakond]]||[[Rapla]]||style="text-align:right"|2765||style="text-align:right"|34 038
|-
| [[Saare maakond]]||[[Kuressaare]]||style="text-align:right"|2938||style="text-align:right"|31 919
|-
| [[Tartu maakond]]|| [[Tartu]]||style="text-align:right"|3349||style="text-align:right"|153 912
|-
| [[Valga maakond]]||[[Valga]]||style="text-align:right"|1917||style="text-align:right"|28 114
|-
| [[Viljandi maakond]]|| [[Viljandi]]||style="text-align:right"|3420||style="text-align:right"|45 637
|-
| [[Võru maakond]]||[[Võru]]||style="text-align:right"|2773||style="text-align:right"|34 317
|-
|}

==Kultuur==
{{Vaata|Eesti kultuur}}

[[Pilt:Kutsu-Juku.jpg|pisi|vasakul|Kaader Eesti esimesest joonisfilmist "[[Kutsu-Juku seiklusi]]" (1931)]]
=== Film ===
{{Vaata|Eesti filmikunst|Eesti filmide loend}}
[[Pilt:Cine Soprus, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 01.JPG|pisi|[[Sõprus (kino)|Kino Sõprus]] on Tallinna vanim repertuaarikino]]
[[Auguste ja Louis Lumière]] pidasid esimese avaliku filmiseansi 28. detsembril 1895 Pariisis. Järgmise aasta 4. oktoobril ([[Gregoriuse kalender|ukj]]) võis [[kinematograaf]]i näha juba Tallinnas ja alates 13. novembrist ka Tartus.<ref name="filmiajalugu" />

Esimene paikne [[kino]], [[Illusioon (kino)|Illusioon]], avati [[17. aprill]]il [[1908]] Tartus. Sama aasta 30. aprillil tehti esimesed filmivõtted, kui salvestati [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] peatust Tallinnas tema teel Peterburi visiidile.<ref name="filmiajalugu" />

Eesti filmiloo algust seostatakse [[Sergei Utotškin]]i õhulennu salvestamisega 1912. aastal. [[Johannes Pääsuke]] jäädvustas vigurlendu 27. ja 28. aprillil Tartus ning dokumentaalkaadreid demonstreeriti 30. aprillil Tartu [[Illusion (kino)|Illusionis]].<ref name="filmiajalugu" /><ref name="9R1gJ" />

Vanimaks Eesti mängufilmiks peetakse komöödiat "[[Laenatud naene]]", mis filmiti arvatavasti 1913. aastal.<ref name="8DkJs" /><ref name="r0vjP" /> Esimene täispikk mängufilm on aga 1923. aastal valminud "[[Must teemant]]".<ref name="filmiajalugu" />

Kui 2012. aastal kuulutati välja Eesti filmi sajandi auhinnad, siis nimetati nii filmitegijate arvamuse kui ka rahvahääletuse tulemusel sajandi filmiks [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] "[[Kevade (film)|Kevade]]". Samast filmist tulid ka sajandi filmimotiiv – paljutähenduslikud silmad – ja sajandi filmipaar – [[Arno Tali|Arno]] ja [[Raja Teele|Teele]]. Sajandi naistäheks valiti [[Elle Kull]] ja meestäheks [[Lembit Ulfsak]]. Filmimuusikast tõsteti esile [[Uno Naissoo]] viisiga [[Paul-Eerik Rummo]] sõnadele loodud "[[Viimne reliikvia|Viimse reliikvia]]" laulud ning samast linateosest leiti ka sajandi filmikild – "Meie reliikvia on vabadus!". Sajandi animatäheks valiti [[Lotte]].<ref name="LYYLo" /><ref name="AQaFm" />

=== Kirjandus ===
{{Vaata|Eesti kirjandus}}
Vanimad kirjalikud allikad, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad. Vanim säilinud eestikeelne raamat, [[Wanradti ja Koelli katekismus]], on trükitud [[1535]]. aastal, [[Uus Testament]] tõlgiti tervikuna lõunaeesti keelde [[1686]]. aastaks.

[[Ärkamisaeg|Ärkamisaja]] alguses koostas [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] Eesti [[rahvuseepos]]e "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]", toetudes teiste [[estofiil]]ide, [[Õpetatud Eesti Selts]]i liikmete (sealhulgas [[Friedrich Robert Faehlmann]]i ja [[Georg Julius von Schultz]]i) tööle, [[eesti rahvalaul]]udele ning [[Garlieb Merkel]]i ja [[James Macpherson]]i proosapoeemidele.<ref name="665zi" />

Pärast Eesti Vabariigi loomist arenes rahvuslik kirjandus kiiresti. Kõrgelt hinnatud proosateoseid lõid [[August Gailit]], [[Friedebert Tuglas]], [[A. H. Tammsaare]] ja teised. Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] tegutsesid paguluses sellised kirjanikud nagu [[Karl Ristikivi]] ja [[Arved Viirlaid]]. Uuema aja kirjanikest on tuntumad [[Jaan Kaplinski]], [[Jaan Kross]] ja [[Andrus Kivirähk]].

=== Kunst ===
{{Vaata|Eesti kunst}}

<gallery>
Michel Sittow - Portrait of Diego de Guevara (?) - Google Art Project.jpg|[[Michel Sittow]]i "Diego de Guevara portree" (u 1515–1518)
Russalka (monument). 02.jpg|[[Amandus Adamson]]i ja [[Nikolai Thamm noorem]]a loodud [[Russalka (monument)|Russalka monument]] (1901–1902)
KONRAD MÄGI 1922-1923 Itaalia maastik. Rooma.jpg|[[Konrad Mägi]] "Itaalia maastik. Rooma" (1922–1923)
Kreutzwaldi monument Võrus 2013 09.jpg|[[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Võru)|Kreutzwaldi monument Võrus]] (1926)
ANTS LAIKMAA 1936 Taebla maastik.jpg|[[Ants Laikmaa]] "Taebla maastik" (1936)
Alasti keiser, Edward von Lõnguse töö Tartus.JPG|[[Edward von Lõngus]]e "Alasti keiser" (2015)
</gallery>

=== Muusika ===
[[Pilt:XXV laulupidu (3).jpg|pisi|Hetk enne [[XXV üldlaulupidu|XXV üldlaulupeo]] esimese kontserdi algust]]
{{Vaata|Eesti muusika}}

Eesti vanemaid rahvalaule kutsutakse [[regilaul]]udeks, mille poeetilist [[meetrika]]t, [[regivärss]]i, kannavad kõigi läänemeresoome rahvaste traditsioonid. Regilaulud olid eestlaste seas laialt levinud kuni 18. sajandini, mil hakkasid asenduma lõppriimilise uuema rahvalauluga.

[[1869]]. aastal toimus Tartus [[Johann Voldemar Jannsen|Janseni]] algatusel [[I üldlaulupidu|esimene üldlaulupidu]]. Selle kavas olid ka kaks eesti helilooja laulu, [[Aleksander Kunileid]]i "[[Mu isamaa on minu arm]]" ja "[[Sind surmani]]". Kunileid oli muusikahariduse saanud [[Cimze seminar|Cimze seminaris]], kust võrsusid esimesed eesti kultuuritegelased. 19. sajandi teises pooles tekkis ka arvukalt laulu- ja mänguseltse, samuti sündisid esimesed orkestrid.

Sajandivahetusel kujunesid olulisemateks muusikaelu suunajateks [[Heino Eller]], [[Miina Härma]], [[Artur Kapp]], [[Mihkel Lüdig]], [[Mart Saar]], [[Rudolf Tobias]] jt. Kandev roll muusikute väljaõppel oli [[Peterburi konservatoorium]]il. Kõrgemad muusikakoolid rajati Eestisse alles pärast riigi iseseisvumist. 1920. aastatel asutati esimesed kutseorganisatsioonid ning [[Estonia (teater)|Estonia]] ja [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] saavutasid kõrge professionaalse taseme. Eesti muusikaelu saavutas nö küpsuse ja esile tõusid esimesed vabas Eestis hariduse omandanud muusikud (nt [[Eduard Tubin]]).

[[Pilt:Metsatöll - Rakuuna Rock 2014.jpg|pisi|vasakul|[[Metsatöll]] esinemas Rakuuna rokifestivalil Soomes]]
Seoses Nõukogude okupatsiooniga lahkusid paljud muusikud läände, mõned hukkusid ja osa sattud põlu alla. Tunduvalt muutusid ootused muusikaloomingule. Eesti muusika areng taastus 1950. aastatel, kui hakkas esile tõusma uus põlvkond, kelle sekka kuulusid [[Gustav Ernesaks]], [[Ester Mägi]], [[Eino Tamberg]], [[Veljo Tormis]], [[Arvo Pärt]], [[Kuldar Sink]] jt. Lauljatest kogusid tuntust [[Georg Ots]] ja [[Tiit Kuusik]].

Eesti taasiseseisvumise järel mitmekesistus muusikalooming. Mitmed eesti heliloojad ([[Arvo Pärt]], [[Erkki-Sven Tüür]] jt), dirigendid ([[Neeme Järvi]] jt) ning lauljad ja ansamblid ([[Ewert and The Two Dragons]], [[Kerli]], [[Metsatöll]] jt) on saavutanud laialdase rahvusvahelise tuntuse.

21. sajandi algul on rahvamuusika teinud läbi teatava taassünni. On hoogustunud pärimusmuusika õppimine ja õpetamine, tekkinud on mitmeid muusikafestivale ([[Viljandi Pärimusmuusika Festival]], [[Viru Folk]] jt) ning folkmuusika kuulajaskond on laienenud. Samuti luuakse palju folgimõjutustega muusikat.

[[Pilt:Von Krahl Theatre The Magic flute, 25t.jpg|pisi|[[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatri]] etendus "Võluflööt"]]

=== Teater ===
{{Vaata|Eesti teater}}
Esimene kutseline teater oli [[1809]]. aastal avatud Tallinna Linnateater ehk [[Tallinna saksa teater]]. [[1819]]. aastal lavastati esimene eestikeelne lavateos ("[[Häbbi sellel', kes petta tahhab!]]") ja [[1870]]. aastal esimene Eesti päritolu lavatükk ([[Lydia Koidula]] "[[Saaremaa onupoeg]]").

1906. aastal said kutselisteks [[Rahvusooper Estonia|Estonia]] ja [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] ning [[1911]]. aastal Pärnu [[Endla (teater)|Endla]]. 1920. aastatel loodi kutselised teatrid ka [[Viljandi]]s ([[Ugala]]) ja [[Narva]]s ([[Narva Teater]]). Nõukogude ajal on asutatud [[Rakvere teater]], Vene Draamateater (tänapäeval [[Vene Teater]]), Nukuteater (tänapäeval [[Eesti Noorsooteater]]) ja Eesti NSV Riiklik Noorsooteater (tänapäeval [[Tallinna Linnateater]]). Taasiseseisvumise järel loodud teatritest on tuntuim aastatel 2005–2019 tegutsenud [[Teater NO99|NO99]].

=== Teadus ===
{{Vaata|Eesti teadus}}
Tuntumate Eestiga seotud teadlaste sekka kuuluvad näiteks astronoomid [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]], [[Ernst Öpik]] ja [[Jaan Einasto]], bioloogid [[Karl Ernst von Baer]] ja [[Jakob von Uexküll]], keemikud [[Wilhelm Ostwald]] ja [[Carl Ernst Heinrich Schmidt]], majandusteadlane [[Ragnar Wilhelm Nurkse]], matemaatik [[Edgar Krahn]], meditsiiniteadlased [[Ludvig Puusepp]] ja [[Nikolai Pirogov]], füüsik [[Thomas Johann Seebeck]], politoloog [[Rein Taagepera]], psühholoogid [[Endel Tulving]] ja [[Risto Näätänen]] ning semiootik [[Juri Lotman]].

==Loodus==
[[Pilt:Tabasalu pank .JPG|pisi|Tabasalu pank talvel]]
{{Vaata|Eesti loodus|Eesti elustik|Eesti geoloogiline ehitus|Eesti geograafia}}

Eestit mõjutab [[Parasvööde|parasvöötme hooajaline kliima]]. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast, kõrgeim koht [[Suur Munamägi]] Eesti kaguosas on 317,4 meetrit merepinnast.

Eestil on 3794 kilomeetri pikkune [[rannajoon]] paljude lahtede, väinade ja abajatega. Eestis on 2317 meresaart ja laidu, neist vaid 318 on suuremad kui 1 hektar. Kaks saart, [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]], on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa.

=== Maakasutus ===
{| class="sortable wikitable" style="text-align:left"
|+ Eesti maismaa pindala [[kõlvik]]uline jaotus 2015. aasta<br>[[metsa inventeerimine|statistilise metsainventeerimise]] järgi<ref name="SMI">Allan Sims, Keskkonnaagentuur: "Andmeanalüüsi metoodika muudatused ja 2015. aasta tulemused"</ref>
!Jrk!!Kõlvik!!Pindala, ha!!Osakaal, %
|-
| style="text-align:right"|1||[[Metsamaa]]||style="text-align:right"|2 309 400|| style="text-align:right" |50,94
|-
| style="text-align:right"| ||– sh [[metsaga metsamaa]]|| style="text-align:right" |2 145 900|| style="text-align:right" |47,33
|-
| style="text-align:right"| ||– sh [[metsata metsamaa]]|| style="text-align:right" |163 500|| style="text-align:right" |3,61
|-
| style="text-align:right"|2||[[Põõsastik]]||style="text-align:right"|71 700|| style="text-align:right" |1,58
|-
| style="text-align:right"|3||[[Põllumajandusmaa]]||style="text-align:right"|1 287 700|| style="text-align:right" |28,40
|-
| style="text-align:right"| ||– sh [[haritav maa]]|| style="text-align:right" |1 038 300|| style="text-align:right" |22,90
|-
| style="text-align:right"| ||– sh [[looduslik rohumaa]]|| style="text-align:right" |249 400|| style="text-align:right" |5,50
|-
| style="text-align:right"|4||Soo<ref group="*">Siin on üksnes [[Lagesoo (sootüüp)|lage-]] ja [[Puissoo|puissood]]. [[Soomets|Soometsad]] on metsamaa all.</ref>|| style="text-align:right" |221 000|| style="text-align:right" |4,88
|-
| style="text-align:right"|5||[[Siseveed]]||style="text-align:right"|71 500|| style="text-align:right" |1,58
|-
| style="text-align:right"|6||Muud [[veekogu]]d<ref group=*>Mitte ühegi maakonna pindalasse arvestatud siseveekogud: Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Võrtsjärv ja Kulje laht.</ref>||style="text-align:right"|187 000|| style="text-align:right" |4,12
|-
| style="text-align:right"|7||[[Asustus]]ala||style="text-align:right"|184 000|| style="text-align:right" |4,06
|-
| style="text-align:right"|8||[[Tee]]d||style="text-align:right"|64 800|| style="text-align:right" |1,43
|-
| style="text-align:right"|9||[[Trass]]id||style="text-align:right"|65 300|| style="text-align:right" |1,44
|-
| style="text-align:right"|10||[[Karjäär (mäendus)|Karjäärid]]||style="text-align:right"|22 100|| style="text-align:right" |0,49
|-
| style="text-align:right"|11||[[Muud maad]]|| style="text-align:right" |49 100|| style="text-align:right" |1,08
|-
| style="text-align:right"| ||'''Kokku'''||style="text-align:right"|4 533 600|| style="text-align:right" |100
|-
|}
{{reflist|group=*}}

Koos soometsadega on soode pindala 1 009 101&nbsp;ha, mis moodustab 22,3% Eesti maismaa pindalast.<ref name="M2p5l" />

Kuigi ehitusmaad (eelkõige elamu-, äri- ja tootmismaad) moodustavad Eesti pindalast vaid neli protsenti, arvatakse nende väärtus olevat 71% Eesti maa väärtusest (maa väärtust arvestatakse ilma ehitiste ja sellel kasvava metsata). Kokku hindas Maa-amet 2022. aastal Eesti maa väärtuseks 32,5 miljardit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1608772153/eesti-maa-vaartus-on-21-aastaga-tousnud-keskmiselt-8-3-korda "Eesti maa väärtus on 21 aastaga tõusnud keskmiselt 8,3 korda"] ERR, 31. oktoober 2022</ref>
[[Pilt:Rõuge Suurjärv 2011 10.jpg|pisi|vasakul|[[Rõuge Suurjärv]] on Eesti sügavaim järv (38&nbsp;m)]]
=== Veestik ===
{{Vaata|Eesti veestik}}
Eestis on üle [[Eesti järvede loend|1400 järve]]. Enamik neist on väga väiksed, suurim, [[Peipsi-Pihkva järv]], võtab enda alla aga 3555&nbsp;km² ja on sellega Euroopas suuruselt viies. Teised suuremad järved on [[Võrtsjärv]], [[Narva veehoidla]], [[Mullutu-Suurlaht]] ja [[Ülemiste järv]].

Eestis on palju jõgesid. Pikimad on [[Võhandu jõgi|Võhandu]] (162&nbsp;km), [[Pärnu jõgi|Pärnu]] (144&nbsp;km), [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa]] (135&nbsp;km), [[Pedja jõgi|Pedja]] (122&nbsp;km) ja [[Keila jõgi]] (115&nbsp;km).

Eestil on u 25 000&nbsp;km² [[territoriaalmeri|territoriaalmerd]], sh kuulub täielikult Eestile üks [[sisemeri]] – [[Väinameri]]. Lisaks Väinamerele kuulub Eestile osa Läänemerest, sh [[Soome laht|Soome lahe]] lõunaserv, suur osa [[Liivi laht|Liivi lahest]] ja arvukalt väiksemaid Läänemere lahtesid. Eesti sügavaim punkt on 230&nbsp;m ja see asub Hiiumaast lääne pool majandusvööndi piiri ääres.<ref>{{Netiviide|autor=[[Nils Niitra]], [[Kadri Kuulpak]]|url=http://pluss.postimees.ee/4172599/sada-koige-koigemat-fakti-meie-maa-ja-rahva-kohta-mis-on-eesti-hinnalisim-kunstiteos|pealkiri=Sada kõige-kõigemat fakti meie maa ja rahva kohta: Mis on Eesti hinnalisim kunstiteos?|väljaanne=[[Postimees]]|väljaandja=[[AS Eesti Meedia]]}}</ref>

Territoriaalmerest kaugemale ulatuv Eesti [[majandusvöönd]] on 11 300&nbsp;km².<ref name="nema">[http://nema.bef.ee/eesti-meri/ NEMA projekti koduleht] Vaadatud 04.05.2017</ref>

===Kliima===
{{Vaata|Eesti kliima}}
Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Tänu Atlandi ookeani ja [[Golfi hoovus]]e mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal.
 
Aastas sajab 550–880&nbsp;mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel.

Aasta keskmine [[õhutemperatuur]] on +5&nbsp;°C ringis või sellest veidi kõrgem (2008. aastal +7,4&nbsp;°C). Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5&nbsp;°C. Talvekuudel on keskmine õhutemperatuur −4...–5&nbsp;°C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine õhutemperatuur on +18&nbsp;°C. Juunist septembrini on keskmine õhutemperatuur 15...18&nbsp;°C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normist (nii külma kui ka sooja puhul). Absoluutselt madalaim õhutemperatuur −43,5&nbsp;°C on registreeritud 1940. aastal Jõgeval 1940 ja kõrgeim +35,6&nbsp;°C on mõõdetud 1992. aastal Võrus.

Alates 20. sajandi keskpaigast on Eesti keskmine õhutemperatuur tõusnud ja seda rohkem kui maailmas keskmiselt (0,2–0,3&nbsp;°C [[Aastakümned|dekaadi]] kohta). [[Lumikate|Lumikattega]] päevade arv on vähenenud (aastatel 1961–2002 keskmiselt 25,9 päeva võrra) ja sademete hulk kasvanud (5–15%). Seoses [[Globaalne soojenemine|globaalse soojenemisega]] prognoositakse nende trendide jätkumist.<ref>[[Andres Luhamaa]], [[Ain Kallis]], [[Kaupo Mändla]], [[Aarne Männik]], [[Tiia Pedusaar]], [[Kai Rosin]]. (2015). [https://web.archive.org/web/20170308140838/http://www.klab.ee/kohanemine/wp-content/uploads/sites/4/2016/04/2016-04-07-KAUR_Lopparuanne.pdf Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100.] ''Lepingulise töö aruanne projekti "Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamine" lisana.'' Keskkonnaagentuur.</ref>

Pikima suvepäeva pikkus on ligi 19 tundi, lühim talvepäev kestab vaid 6 tundi. [[Valged ööd]] kestavad mai algusest juuli lõpuni.

=== Taimestik ===
{{vaata|Eesti taimestik}}
Eesti [[floora]] on tänu [[Eesti mullastik|kohaliku mullastiku]] mitmekesisusele ja klimaatiliste tingimuste erinevusele suhteliselt liigirikas. [[Elurikkus]]e kasvule on kaasa aidanud ka pikaajaline inimmõju, mille tulemusena on [[Pärismaine elustik|pärismaisest elustikust]] kujunenud ka [[pärandkooslus]]ed.

Eestis elab pärismaiseid [[soontaimed|soontaimi]] 1440 [[liik (bioloogia)|liiki]] ja [[Eesti samblad|samblaid]] 560 liiki. [[Endeem]]setest taimeliikidest kasvavad Eestis [[saaremaa robirohi]] ja [[eesti soojumikas]].

<gallery>
Hommik Mukri rabas.jpg|[[Mukri soo]]
Tarvasjõgi.jpg|[[Tarvasjõgi]]
Loopealne Keilas 18-06-2012.jpg|[[Loopealne]] [[Keila]]s
Väimela Alajärv 2012 08.jpg|[[Väimela Alajärv]]
Laelatu puisniit.jpg|[[Laelatu puisniit]]
</gallery>

[[Pilt:Hirundo rustica LC0073.jpg|pisi|[[Suitsupääsuke]] on Eesti rahvuslind]]
=== Loomastik ===
{{vaata|Eesti loomastik}}
Hajaasustus ja laiad metsased alad on võimaldanud säilida [[ilves]]te, [[metssiga]]de, [[Karu|pruunkarude]] ja [[Põder|põtrade]] populatsioonidel. Eesti [[hunt]]ide arv on arvatavasti natuke alla 300 isendi, suvine karude arvukus võib küündida 900–950 isendini ja sügisene ilvese arvukus 400–500 isendini.<ref>[https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/ilmus-varske-ulevaade-ulukiasurkondadest-ja-kuttimissoovitustest "Ilmus värske ülevaade ulukiasurkondadest ja küttimissoovitustest"] Keskkonnaagentuur, 06.07.2021</ref> Lindude hulgas on [[Kaljukotkas|kaljukotkaid]] ja [[Valge-toonekurg|valge-toonekurgi]]. 2022. aasta alguse seisuga oli Eestis kohatud 398 linnuliiki.<ref>[https://www.looduskalender.ee/n/node/6253 "2022. aasta tõi muutused Eestis kohatud linnuliikide nimestikus"] looduskalender.ee, 1. jaanuar 2022</ref>

=== Looduskaitse ===
{{Vaata|Eesti looduskaitse}}
Eesti esimeseks looduskaitsealaks võib nimetada [[Artur Toom]]i eestvõttel ja Riia loodusuurijate seltsi toel [[1910]]. aastal asutatud [[Vaika linnukaitseala]].

Eestis on kuus rahvusparki, neist suurim ja vanim on [[Lahemaa rahvuspark]] põhjarannikul. [[Soomaa rahvuspark]] [[Pärnu]] lähedal on tuntud laiade märgalade tõttu. [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargis]] on esindatud palju linnuliike. [[Alutaguse rahvuspark]] loodi 2018.

2020. aasta lõpuks oli Eestis kaitse all 3951 loodusobjekti kogupindalaga üle 1,6 miljoni hektari. Aasta varasemaga võrreldes oli lisandunud 28 loodusobjekti ja kaitsealuse ala pindala kasvanud 1389 hektarit.<ref>[https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/varske-ulevaade-eestis-kaitse-all-pea-neli-tuhat-loodusobjekti "Värske ülevaade: Eestis on kaitse all pea neli tuhat loodusobjekti"] Keskkonnaagentuur, 11. mai 2021</ref>

==Riigikord==
{{vaata|Eesti riigikord}} 
{{vaata|Eesti poliitika}}
{{vaata|Eesti valimised}}

[[Pilt:Gobierno de Estonia, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG|pisi|300px|[[Toompea loss]], kus asub [[Riigikogu]]]]
[[Eesti põhiseadus]] sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu [[Riigikogu]] valimise ja [[rahvahääletus]]ega.

Eesti Vabariik kuulub [[Euroopa Liit]]u, [[Schengeni ruum]]i ja euroalasse, mis tähendab seda, et Eesti Vabariik on vabatahtlikult loobunud oma suveräänsuse teatud osast (nt oma [[monetaarpoliitika]]st ja [[Eesti kroon|rahaühikust]]) ja nõustunud täitma Euroopa Liidu õigusnorme. Vastavalt Riigikohtu selgitusele on Euroopa Liidu õigus Eesti jaoks ülimuslik, Eesti põhiseadusest saab kohaldada ainult seda osa, mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri.<ref name="FxsoR" /> Tänu Euroopa Liitu kuulumisele on kõik Eesti kodanikud automaatselt ka [[Euroopa Liidu kodakondsus|Euroopa kodanik]]ud.

[[Võimude lahusus]]e printsiibi järgi on seadusandlik, [[täidesaatev võim]] ja [[Kohus|kohtuvõim]] seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega.

Eesti on [[parlamentaarne vabariik]], kus [[Seadusandlik võim|seadusandlikku võimu]] teostab [[parlament]] [[Riigikogu]], millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse neljaks aastaks. Riigikogu valib iga 5 aasta tagant [[Eesti president|presidendi]].
[[Pilt:Palacio presidencial Kadriorg, Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 04.JPG|pisi|vasakul|[[Kadrioru administratiivhoone|Presidendiloss]], [[Eesti president|presidendi]] residents ja töökoht]]
Võim on jagatud kolmeks haruks:
*[[Seadusandlik võim|Seadusandlik]]: [[Riigikogu]] võtab vastu [[seadus]]i ja otsuseid, kuulutab [[Eesti president|presidendi]] ettepanekul välja sõjaseisukorra, [[mobilisatsioon]]i ja demobilisatsiooni, võtab vastu [[Eesti riigieelarve|riigieelarve]], esineb [[avaldus]]te ja [[deklaratsioon]]idega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poole ning lahendab mitmeid muid riigielu küsimusi.
*[[Täidesaatev võim|Täidesaatev]]: [[Eesti valitsus|valitsus]] viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja presidendi aktide täitmist ning annab seaduse alusel ja täitmiseks [[määrus]]i ja [[korraldus]]i.
*[[Kohus|Kohtulik]]: I astme kohtud on maakohtud ja halduskohtud, II astme kohtud on ringkonnakohtud ja III astme kohus on [[Riigikohus]], mis vaatab kassatsiooni korras kohtulahendeid läbi, parandab kohtuvigu ja täidab põhiseaduslikkuse järelevalvet. [[Riigikohus]] koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul.

[[Eesti president|President]] on Eesti riigipea. President on Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja ta kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Ühtlasi esindab ta riiki rahvusvahelises suhtlemises, kuulutab välja [[Riigikogu]] valimised, annab [[seadlus]]i ja algatab [[Eesti põhiseadus|põhiseaduse]] muutmist. President nimetab [[Riigikohus|Riigikohtu]] ettepanekul ametisse kohtunikud, nimetab ja vabastab [[Eesti valitsus|valitsuse]] ja kaitseväe juhataja ettepanekul ametist [[Eesti kaitsevägi|kaitseväe]] juhtkonna, annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid ning nimetab ametisse [[kaitseväe ülemjuhataja]].

===Valitsus===
{{vaata|Eesti valitsus}}
[[Eesti valitsus|Valitsuse]] moodustamisel on määrav jõuvahekord Riigikogus. Valitsuse moodustab [[Eesti peaminister|peaminister]], kelle määrab ametisse [[Eesti president|president]]. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu.

Täidesaatvat võimu teostab valitsus riigiasutuste abil, mille hulka kuuluvad [[Eesti ministeeriumid|ministeeriumid]], ametid, inspektsioonid ja muud valitsusasutused.

==Sümbolid ja tähised==
[[Pilt:EÜSi ajalooline lipp.jpg|pisi|[[Eesti Üliõpilaste Selts]]i ajaloolist lippu, esimest sinimustvalget, säilitatakse [[Eesti Rahva Muuseum]]is]]
{{Vaata| Eesti sümbolid}}

[[Eesti lipp|Eesti riigilipu]] värvid on sinine, must ja valge. Tavakäsitluse kohaselt esindavad need taevast, mulda ning eestlaste püüdlemist õnne ja valguse poole. Esimene sinimustvalge lipp õnnistati [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i lipuna Otepääl [[4. juuni]]l [[1884]]. Pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks.

[[Eesti vapp|Eesti riigivapil]] on kuldsel [[vapikilp|kilbil]] kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat [[lõvi (heraldika)|lõvi]] ([[leopard (heraldika)|leopard]]i). Riigivapp kinnitati 1925. aastal ja sellel on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Neist esimene on Eesti Vabariigi esindustunnus ja teine põhiseadusliku riigivõimu tunnus.<ref>[https://web.archive.org/web/20190807192802/https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/valitsuskommunikatsioon/riigivapp Riigivapp] Riigikantselei</ref> Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa.

{{ heli
| failinimi     = Mu isamaa, mu õnn ja rõõm (first vocal recording).ogg
| pealkiri      = Eesti riigihümn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
| kirjeldus     = 
}}
Eesti Vabariigi [[riigihümn]] on "[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]". Hümni viisi lõi [[1848]]. aastal [[sakslased|saksa]] päritolu [[Soome]] [[helilooja]] [[Friedrich Pacius]]. Soomes populaarseks muutunud laulule kirjutas [[1869]]. aasta alguses eestikeelsed sõnad [[Johann Voldemar Jannsen]] ja see kanti ette Tartus [[I üldlaulupidu|I üldlaulupeol]]. Sajandi lõpuks oli see kinnistunud Eesti rahvushümnina, mistõttu ei hakatud seda ka Eesti iseseisvaks kuulutamise järel välja vahetama ega peetud tarvilikuks selle ametlikku kinnitamist.<ref>[https://web.archive.org/web/20190320201721/https://www.riigikantselei.ee/et/humn Hümn] Riigikantselei</ref>

Riiklikele sümbolitele lisaks on valitud on ka [[Eesti rahvuslind]] ([[suitsupääsuke]]), [[Eesti rahvuslill|rahvuslill]] ([[rukkilill]]), [[Eesti rahvuskala|rahvuskala]] ([[räim]]), [[Eesti rahvusloom|rahvusloom]] ([[hunt]]), [[Eesti rahvusliblikas|rahvusliblikas]] ([[pääsusaba]]), [[Eesti rahvuskivi|rahvuskivi]] ([[paas]]) jne.

<gallery>
Rukkilill.jpg|[[Rukkilill]], Eesti rahvuslill
Coat of arms of Estonia.svg|Suur riigivapp
Pikk Hermann ja sinimustvalge.JPG|[[Pikk Hermann]] ja sinimustvalge [[Eesti lipp]]
Osmussaare pank 2017 07 02.jpg|[[Paas]] on [[Eesti rahvuskivi]]
</gallery>

==Rahvastik==
[[Pilt:XIX üldtantsupidu 16.JPG|pisi|Eesti inimesed [[XIX üldtantsupidu|XIX üldtantsupeol]]]]
{{vaata|Eesti rahvastik|Eesti asustus}}
[[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahva ja eluruumide loendus]]e lõplikel andmetel loendati Eestis 2011. aasta lõpus 1 294 455 püsivalt elavat inimest<ref>{{Netiviide|url=https://www.stat.ee/67161?parent_id=32784|pealkiri=REL 2011: Eesti elanikkond koondub suuremate linnade ümber|aeg=12. detsember 2012|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190529025626/https://www.stat.ee/67161?parent_id=32784|arhiivimisaeg=2019-05-29|väljaandja=Statistikaamet}}</ref>. Arvestuslike esialgsete numbrite järgi elas 1. jaanuaril 2012 Eestis kokku 1 316 500 inimest<ref name="kQMXA" />. Statistikaameti täpsustatud andmete alusel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 976 inimest<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.stat.ee/pressiteade-2020-059|pealkiri=Sisseränne aitas suurendada rahvaarvu|aeg=12.02.2020|väljaandja=Statistikaamet|vaadatud=3.07.2022|arhiivimisaeg=5.08.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200805222259/https://www.stat.ee/pressiteade-2020-059|url-olek=ei tööta}}</ref>. 

Eesti põhirahvus on [[eestlased]], kes moodustavad 2024. aasta seisuga 67,8% elanikest (2012. aastal 69,72% elanikest).<ref name="Odo3g" /> Suurim vähemusgrupp on [[venelased]], kes moodustavad 24,8% elanikest.

Eesti elanike arv kasvab aeglaselt sisserände tõttu, mis korvab negatiivse [[loomulik iive|loomuliku iibe]]. Kui 2010. aastal immigreerus Eestisse 2810, Eestist lahkus aga 5294 inimest, seega ületas väljaränne sisserännet 2484 inimese võrra, siis 2009. aastal oli väljarände ülekaal veel 774 inimest<ref name="syZOQ" />. 2019. aastal ületas sisseränne väljarännet 5458 inimese võrra − Eestisse asus elama 18 259 inimest ja lahkus 12 801 inimest<ref name=":0" />. Loomulik iive kasvas 2011. aastani ning oli −0,13% (2007) ja −0,045% (2008). Aastal 2010 oli loomulik iive erandina alates aastast 1991 viimase 20 aasta jooksul positiivne,<ref name="ScitR" /> olles ka järgnevatel aastatel taas negatiivne. [[Eesti venelased|Eesti venelaste]] iive on eestlaste omast madalam, mistõttu kasvas läbi loomuliku iibe muutuse aja jooksul eestlaste osatähtsus kuni Venemaa sissetungini Ukrainasse 2022. aastal, millele järgnes Ukraina sõjapõgenike rändelaine Eestisse.

Eesti elanikud on kohustatud registreerima oma elukoha [[Rahvastikuregister|rahvastikuregistris]], kuid selle vastavust tegelikule elukohale ei kontrollita. Rahvastikuregistris olevad kontaktandmed tuginevad inimeste endi esitatud andmetele<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.siseministeerium.ee/et/uudised/rahvastikuregistri-andmete-oigsuse-tagamiseks-igauhe-panus-oluline|pealkiri=Rahvastikuregistri andmete õigsuse tagamiseks on igaühe panus oluline|aeg=29.04.2020|vaadatud=|väljaandja=Siseministeerium|arhiivimisaeg=14.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210414135716/https://www.siseministeerium.ee/et/uudised/rahvastikuregistri-andmete-oigsuse-tagamiseks-igauhe-panus-oluline|url-olek=ei tööta}}</ref>. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse, sh [[Tallinn]]a, viimase kümne aasta jooksul elama asunuid.

2008. aasta 20. juulil seisuga oli Eestis 47 [[Eesti linnad|linna]], 10 [[Eesti alevite loend|alevit]], 177 [[Eesti alevike loend|alevikku]] ja 4437 [[Eesti külade loend|küla]]<ref name="OF6tS" />. Pärast 2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i jäi Eestisse järele 79 kohaliku omavalitsuse üksust (15 linna ja 64 valda).<ref>[https://www.postimees.ee/4187737/suurimate-linnade-edetabel-haldusreform-loob-koolis-opitud-teadmised-sassi "Suurimate linnade edetabel: haldusreform lööb koolis õpitud teadmised sassi"] Postimees, 24. juuli 2017.</ref> Mõnel juhul liideti linnade külge ka valdu (näiteks kuulub [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linna kui haldusüksusse]] lisaks [[Tartu|Tartu linnale]] kaks alevikku ja kümme küla). 

{| class="wikitable" style="text-align:center; width:97%; margin-right:10px; font-size:90%"
! align=center style="background:#9FA3FA;" colspan="9"| Suurimad linnad ja nende rahvuslik koosseis
|- 
! rowspan="2" align=center style="background:#f5f5f5;" | Nr
! rowspan="2" align=center style="background:#f5f5f5;" | Linn
! align=center style="background:#f5f5f5;" | Elanikke
! align=center style="background:#f5f5f5;" | Eestlaste 
osakaal, %
! align=center style="background:#f5f5f5;" | Venelaste 
osakaal, %
! align=center style="background:#f5f5f5;" | Elanikke
! rowspan=18 | <br>[[Pilt:Ayuntamiento, vistas panorámicas desde Toompea, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 21.JPG|border|150px]]<br>[[Tallinn]]<br>[[Pilt:Tartu kesklinn.jpg|border|150px]]<br>[[Tartu]]<br>[[Pilt:Narva Hermanni linnus 2006.jpg|150px]]<br>[[Narva]]<br>[[Pilt:Pärnu kesklinn - Aerial photo of Pärnu in Estonia.jpg|150px]]<br>[[Pärnu]]
|- 
! colspan="3" |31.12.2011 seisuga<ref name="S8Gxc" />
! 01.01.2024 seisuga<ref>[https://andmed.stat.ee/en/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0240/sortedtable/tableViewSorted RV0240: POPULATION, 1 JANUARY by Place of residence, Year and Age] Statistikaamet</ref>
|- 
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 1 ||align=left | [[Tallinn]]|| 393 222 || 55,3 || 36,8 || 457&nbsp;572
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 2 ||align=left | [[Tartu]]|| 97 600 || 81,7 || 14,7 || 97&nbsp;759
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 3 ||align=left | [[Narva]]|| 58 663 || 5,2 || 87,7 || 53&nbsp;360
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 4 ||align=left | [[Pärnu]]|| 39 728 || 83,1 || 12,8 || 41&nbsp;520
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 5 ||align=left | [[Kohtla-Järve]]|| 37 201 || 16,1 || 73,9 || 33&nbsp;434
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 6 ||align=left | [[Viljandi]]|| 17 473 || 94,1 || 3,7 || 17&nbsp;255
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 7 ||align=left | [[Maardu]]|| 17 524 || 24,8 || 61,9 || 17&nbsp;017
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 8 ||align=left | [[Rakvere]]|| 15 264 || 88,1 || 9,0 || 15&nbsp;695
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 9 ||align=left | [[Kuressaare]]|| 13 166 || 97,7 || 1,2 || 13&nbsp;185
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 10 ||align=left | [[Sillamäe]]|| 14 252 || 4,8 || 87,5 || 12&nbsp;352
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 11 ||align=left | [[Valga]]|| 12 261 || 64,3 || 26,3 || 12&nbsp;173
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 12 ||align=left | [[Võru]]|| 12 667 || 92,0 || 6,3 || 12&nbsp;112
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 13 ||align=left | [[Keila]]|| 9763 || 84,9 || 11,0 || 10&nbsp;964
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 14 ||align=left | [[Jõhvi]]|| 10 775 || 34,5 || 55,7 || 10&nbsp;880
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 15 ||align=left | [[Haapsalu]]|| 10 251 || 82,0 || 13,9 || 9693
|-
| align=center style="background:#f0f0f0;" | 16 ||align=left | [[Paide]]|| 8228 || 92,4 || 4,3 || 8073
|}

===Keel===
{{Vaata|Eesti keel|Lõunaeesti keel|Keeled Eestis}}
{{Emakeel2020}}
[[Pilt:South Estonian today.PNG|pisi|Lõunaeesti keeleala]]
[[Riigikeel]] on [[eesti keel]]. Eesti keele oskajate osatähtsus oli aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv oli 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud.

Eesti keeles on kaks suuremat murderühma – [[Põhjaeesti murded|põhjaeesti]] ja [[lõunaeesti murded]]. Mõnedes käsitlustes eristatakse kolmanda rühmana [[kirderanniku murderühm|kirderanniku murdeid]].

Lõuna-Eestis räägitakse [[võru keel]]t, mida vahel peetakse [[Lõunaeesti murded|eesti keele murdeks]], vahel eraldiseisvaks keeleks. Nii varasemate hinnangute kui 2011. aasta rahvaloenduse järgi on Eestis üle 70 000 võru ja üle 10 000 seto keele oskaja; ülejäänud murrete ja kohalike keelte kõnelejaid on vähem.<ref name="NNdTA" />

====Vene keel Eestis====
{{Vaata| Vene keel Eestis}}

[[Narva]]s, [[Kohtla-Järve]]l, [[Sillamäe]]l ja veel mõnes linnas on ülekaalus vene keele kõnelejad.

====Inglise keel Eestis====
{{Vaata| Inglise keel Eestis}}

2009. aastal tehtud [[Eurostat]]i uuringu järgi valdab Eesti elanikest enda arvates inglise keelt väga hästi 28%, mis on üks paremaid näitajaid Euroopa Liidus.<ref name="TsPWC" />

==Riigikaitse==
{{vaata|Eesti riigikaitse}}
[[Eesti kaitsejõud]] põhinevad [[Eesti kaitsevägi|kaitseväel]], mis koosneb [[Eesti maavägi|maaväest]], [[Eesti merevägi|mereväest]] ja [[Eesti õhuvägi|õhuväest]], ning vabatahtlikul sõjaväelisel ühendusel [[Kaitseliit|kaitseliidul]]. Kaitsejõudude tööd juhib ja planeerib [[Kaitseväe peastaap]].

[[Pilt:Reservväelased õppusel suurtükist laskmas.jpg|pisi|[[Kirde kaitseringkond|Kirde kaitseringkonna]] reservväelased õppekogunemisel]]
Peastaabi peamine ülesanne on tagada kaitsejõudude valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega ning planeerib ja teostab Eestis operatsioone kõiki väeliike kaasates.

Kaitseväe ülesandeks rahuajal on [[õhuruum]]i ja [[territoriaalveed|territoriaalvete]] järelevalve ja kontroll, pideva [[kaitsevalmidus]]e tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja [[Eesti osalus rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides|osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel]] ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede ja [[kriisisituatsioon]]ide likvideerimisel.

[[Ajateenistus]] Eestis on kohustuslik 18–28-aastastele meestele. Kutsealuste teenimisaeg on olenevalt väeliigist 8–11 kuud.

Pärast Eesti ühinemist [[NATO]]-ga 2004. aastal kuulub Eesti [[Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon]]i ja organisatsiooni põhikirja artikli 5 järgi on Eesti kaitsepoliitika aluseks organisatsiooni liikmesriikide kollektiivse kaitse põhimõte.
<gallery>
L-39 Albatros estonian.jpg|Eesti õhuväe lennuk [[Aero L-39]]
Ex STEADFAST JAZZ (10668720126).jpg|Eesti sõjaväe [[Sisu Pasi]] soomusmasin
CV90 photo-015.JPG|Eesti sõjaväes on kasutusel [[CV90]] lahingumasinad
</gallery>
==Majandus==
[[Pilt:Eurozone.svg|pisi|Euroalasse kuuluvad riigid [[Austria]], [[Belgia]], Eesti, [[Holland]], [[Hispaania]], [[Iirimaa]], [[Itaalia]] [[Kreeka]], [[Küpros]], [[Leedu]], [[Luksemburg]], [[Läti]], [[Malta]], [[Portugal]], [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]], [[Slovakkia]], [[Sloveenia]] ja [[Soome]] on kaardil märgitud tumesinisega ning euro ühepoolselt kasutusele võtnud riigid [[Andorra]], [[Montenegro]] ja [[Kosovo]] helesinisega]]
{{vaata|Eesti majandus}}
Eesti on kõrge sissetulekuga<ref name="6nsCB" /> [[turumajandus]]lik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]iga.

[[Eesti keskmine palk|Eesti keskmine brutopalk]] oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni (838,33 EUR).<ref name="ylP7q" /> Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2016. aasta teises kvartalis 1163 eurot ja mediaanpalk 858 eurot.<ref name="IAm1o" />

2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele).

2011. aasta aprilli alguses oli [[töötus]] 10,1%.<ref name="ev771" />

{| class="wikitable sortable" style="text-align:center"
|+ '''SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" />
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
!SKT osakaal 
(2009), %
!Tööjõu osakaal 
(2008), %
|-
|align="center" bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
| 2,7 || 2,8
|-
|align="center" bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
| 26,3 || 22,7
|-
|align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
| 74,5 || 74,5
|-
|}

=== Väliskaubandus ===

[[Pilt:Kivioli chemical plant.JPG|pisi|[[Kiviõli Keemiatööstus]]]]
Eesti suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed (29%), puit ja paber (13%), metallid (10%), toidukaubad (8%), tekstiilid (5%) ja keemiatooted.<ref name="cia" />

Eesti tähtsamad ekspordipartnerid:

[[Soome]] – 18,57%, [[Rootsi]] – 12,52%, [[Läti]] – 9,51%, [[Venemaa]] – 9,33%, [[Saksamaa]] – 6,09%, [[Leedu]] – 4,76%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 4,26% (2009).<ref name="cia" />

Rootsi – 17%, Soome – 16.3%, Venemaa – 11,9%, Läti – 8,6%, Saksamaa – 4,9%, Leedu – 4,9%, Ameerika Ühendriigid – 4,26% (2011).

Eesti suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed (35%), tekstiilid (19%), mineraalsed kütused (19%), keemiatooted (9%) ja toidukaubad (6%).

Eesti tähtsamad impordipartnerid on Soome – 14,52%, Leedu – 10,84%, Läti – 10,47%, Saksamaa – 10,33%, Venemaa – 8,59%, Rootsi – 8,34%, [[Poola]] – 5,63% (2009).<ref name="cia" />

=== Rahandus ===

{{Vaata|Eesti rahandus|Eesti maksusüsteem|Eesti pangandus}}

[[1992. aasta Eesti rahareform|1992. aasta rahareformiga]] võeti [[Nõukogude rubla]] asemel kasutusele [[Eesti kroon]]. Rahvuslik valuuta oli algul seotud [[Saksa mark|Saksa margaga]] ja seejärel [[euro]]ga. Alates 1. jaanuarist [[2011]] [[Eesti Vabariigi rahareform aastal 2011|on kasutusel euro]]. Varem on kasutusel olnud [[Eesti mark|Eesti margad]] (1918–1927) ja pärast [[1928. aasta Eesti rahareform|1928. aasta rahareformi]] [[Eesti kroon]]id.

[[Keskpank|Keskpanga]] ülesandeid täidab [[Eesti Pank]], mis on alates 2011. aastast üks [[euroala]] keskpankadest. Nõnda on [[Eesti rahapoliitika]] integreeritud [[Euroala rahapoliitika]] osaks.

[[Eesti maksusüsteem]] on valdavalt [[Proportsionaalne maksusüsteem|proportsionaalne]]: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast.

[[Pilt:Ärev taevas.jpg|pisi|vasakul|2000. aastatel hakkas oluliselt laienema [[taastuvenergia]] kasutamine Eestis. Pildil [[Virtsu]] tuulikud]]

=== Energeetika ===
{{Vaata|Eesti energeetika}}
[[Primaarenergia]] allikana domineeris 2006. aasta seisuga [[põlevkivi]] (55%). Sellele järgnesid [[vedelkütus]]ed (17%), [[maagaas]] (15%) ja [[taastuv energiaressurss|taastuvad energiaressursid]] (11%).<ref name="W73pH" />

Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika [[põlevkivi]]l. Näiteks 2009. aastal kaevandati Eestis 12,6 miljonit tonni põlevkivi.<ref name="zS9MV" /> Seejuures annab põlevkivisektor 4% Eesti SKPst ja on üks põhilisi tööstusharusid Ida-Viru maakonnas<ref name="6kK67" />. Samas kritiseeritakse põlevkivi kui [[taastumatu ressurss|taastumatu loodusvara]] liiga aktiivset kasutust ja leitakse, et põlevkivisektor annab lõviosa Eesti jäätmetest ning [[Süsihappegaasi emissioon|CO<sub>2</sub> heitmest]]. Jäätmete hulgalt oli Eesti 2008. aastal Euroopa Liidus Bulgaaria, Luksemburgi ja Soome järel neljandal kohal 14,6 tonni jäätmetega elaniku kohta aastas<ref name="TxCw6" />.

2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat<ref name="cia" />. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat<ref name="cia" />. 2017. aastal oli elektrienergiatoodang kokku 11,1 miljardit kWh ja toodang ületas tarbimist 2,8 miljardit kWh.<ref>[https://www.err.ee/686165/eesti-energia-puhaskasum-kahanes-mullu-41-protsenti-101-miljonini "Eesti Energia puhaskasum kahanes mullu 41 protsenti 101 miljonini"] ERR, 27. veebruar 2018</ref>

Kasvab [[taastuv energiaressurss|taastuvate energiaressursside]] kasutamine energiatootmises. Näiteks 2011. aastal moodustas taastuvenergia toodang 12,9% Eesti elektritarbimisest ja võrreldes 2010. aastaga tähendas see 35% kasvu. Põhilise osa toodangust andsid jäätmed ja [[biomass]] (66%) ning [[tuuleenergia]] (31%).<ref name="8zGgM" /> 2018. aastal hakkas kiirelt kasvama ka [[päikeseenergia]] osa ja jõudis aasta lõpuks umbes 110-megavatise tootmisvõimsuseni.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/paikeseparkide-ralli-uletas-koiki-ootusi-eestisse-tuli-juurde-165-uut-paikesejaama? "Päikeseparkide ralli ületas kõiki ootusi, Eestisse tuli juurde 165 uut päikesejaama"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi Ärileht, 16. jaanuar 2019</ref>

=== Põllumajandus ja metsandus ===
[[Pilt:Vagula laudad.JPG|pisi|Loomalaudad [[Vagula]] külas]]
{{Vaata|Eesti põllumajandus|Eesti metsandus}}
Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel seisis pikka aega kogu Eesti majandus. Ehkki [[Eesti linnad]] hakkasid industrialiseeruma juba 19. sajandi lõpus, jäid Eesti Vabariigis põllumajandustooted üheks põhiliseks ekspordiharuks ning ka [[nõukogude aeg|nõukogude ajal]] rahuldas Eesti põllumajandus kohaliku vajaduse ja selle toodangust jätkus ka massiliseks väljaveoks ülejäänud [[NSV Liit]]u. Põllumajanduse osakaal Eesti majanduses langes järsult alles pärast taasiseseisvumist ja omandireformi, mille käigus suurmajandid ([[kolhoos]]id ja [[sovhoos]]id) lagundati ja erastati. 1990. aastate lõpust on põllumajanduses hakanud taas valitsema suurettevõtted, väikefarmid aga tegelevad [[maaturism]]i, [[mahepõllundus]]e ja nišiturgudega.

Eesti suur [[Eesti metsasus|metsasus]] (2006. aastal 49,8% riigi pindalast<ref name="oV4cj" /> ja 2018. aastal 51,4% ehk 2,33 miljonit hektarit<ref>[https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/metsad2018-web.pdf Eesti mets arvudes 2018]</ref>) soodustab [[metsandus]]e ja [[puidutööstus]]e arengut. Lisaks on Eesti metsade pindala kasvanud viimase poole sajandi jooksul 2 korda ja metsatagavara 2,5 korda. Praegune metsa juurdekasv võimaldab aastas kasutada 12–15 miljonit m³ metsamaterjali ohustamata seejuures metsa taastumisvõimet. Samas on senised raiemahud jäänud alla optimaalse koguse ja seega peetakse vajalikuks mahtude kasvatamist.<ref name="VgiOr" /> Puidutööstus annab olulise panuse Eesti eksporti. Seal töötab üle 15 tuhande inimese ja tegutseb ligi tuhat ettevõtet. Sellega on see sektor üks Eesti suuremaid tööstusharusid.<ref name="YNgjG" /> Samas on intensiivne metsa raiumine keskkonnakaitsjate pideva kriitika all.<ref>[https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120011224/jargmine-polvkond-arimehe-mottelaadiga-keskkonnaminister-teeb-otsuseid-metsatoostuse-muinasjuttude-pohjal "JÄRGMINE PÕLVKOND | Ärimehe mõttelaadiga keskkonnaminister teeb otsuseid metsatööstuse muinasjuttude põhjal"] Eesti Päevaleht, 27. mai 2022</ref><ref>[https://www.err.ee/1608613741/mart-erik-uhe-runnaku-anatoomiast "Mart Erik: ühe rünnaku anatoomiast"] ERR, 30. mai 2022</ref>

[[Pilt:Stadler Flirt Keila jaamas1.jpg|pisi|[[Stadler FLIRT]] [[Keila raudteejaam|Keila jaamas]]. 2013. aastal asendati kõik vanemad [[elektrirong]]id uuematega ja 2014. aastal võeti kasutusele uued [[diiselrong]]id]]

===Transporditaristu===
{{Vaata|Eesti transport}}
[[Eesti transporditaristu]] moodustavad geograafilisest asukohast tingituna [[Eesti sadamate loend|Eesti sadamad]], [[Eesti teedevõrk|teedevõrk]] ja transiitkaupade transpordi kindlustavad [[Eesti Raudtee]] ning vähesel määral [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|lennujaamad]].

Eestis on seitse [[Rahvusvaheline E-teede võrk|E-teed]]: [[E20]], [[E67]], [[E77]], [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|E263]], [[E264]] ja [[E265]]. [[Põhimaantee]]sid on 12 üldpikkusega 1609&nbsp;km, mis moodustab kogu riigimaanteede võrgust 9,7%. Igapäevane läbisõit põhimaanteedel moodustab aga umbes 50% kogu maanteeliiklusest.<ref name="JXlcr" />

[[Raudteetransport Eestis|Eesti raudteetranspordisüsteem]] on umbes 1200&nbsp;km pikkune. Koostöös naabritega Euroopa Liidus kavandatakse [[Rail Baltic]]u ehitamist. Idee tasandil on arutluse all [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli]] rajamine.

Eesti ja ühtlasi terve Baltikumi suurim sadamaoperaator on riigiettevõte [[Tallinna Sadam|AS Tallinna Sadam]].

<gallery>
Kunda sadam.jpg|[[Kunda sadam]] Lääne-Virumaal
Heltermaa sadam 2015.jpg|[[Heltermaa sadam]] Hiiumaa idaosas
Tartu–Valga raudtee.jpg|[[Tartu–Valga raudteelõik]] [[Tõravere]]s
Kiiruskaamera Eestis 2012.jpg|[[Statsionaarne kiiruskaamera|Kiiruskaamera]] [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tartu maanteel]]
Tallinn-Narva highway in Nehatu.jpg|[[Tallinna–Narva maantee]] Tallinna piiril
Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|[[Tallinna lennujaam]]
</gallery>

==Tervishoid==
{{Vaata|Eesti tervishoiusüsteem}}
Eesti tervishoiu ehk tervisesüsteemi all peetakse silmas siin elavate inimeste tervise kaitseks, haiguste vältimiseks ja raviks rakendatavaid peamiselt riiklikke abinõusid. Eesti tervishoiusüsteem on üles ehitatud kohustuslikule solidaarsuse põhimõttest lähtuvale [[ravikindlustus]]ele ja eraõiguslike teenuseosutajate pakutavate teenuste üldisele kättesaadavusele.

Eesti tervisesüsteemi korraldavad ja juhivad [[Sotsiaalministeerium]], [[Justiitsministeerium]], [[Kaitseministeerium]] ja [[Rahandusministeerium]]. Peamised tervisesüsteemi funktsioonide planeerimise, haldamise, reguleerimise ja rahastamise eest vastutavad asutused Eestis on Sotsiaalministeerium ja selle haldusalas asuvad asutused, nagu [[Ravimiamet]] ja [[Terviseamet]] ning [[avalik-õiguslik]] iseseisev asutus [[Eesti Haigekassa]].

Rahvatervise valdkonnas on peamised osapooled riigi tasandil [[Sotsiaalministeerium]] (rahvatervise osakond), [[Tervisekaitseinspektsioon]], [[Tervise Arengu Instituut]], [[Eesti Haigekassa]], [[Tööinspektsioon]], [[Keskkonnainspektsioon]], [[Tervishoiuamet]] ja [[Kliimaministeerium]].

Tervishoidu rahastatakse Eestis riigieelarvest ravikindlustuse eelarve vahenditest Eesti Haigekassa kaudu, samuti otseeraldistena riigieelarvest, valla- ja linnaeelarvetest, patsiendi rahast ja teistest allikatest. Seejuures on näiteks Eesti Haigekassa plaanitud kulude maht 2019. aastal 1,45 miljardit eurot.<ref>[https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/eelarve/EHK_eelarve_2019.pdf Eesti Haigekassa 2019. aasta eelarve seletuskiri]</ref>

Valdav osa Eestis töötavaid [[arst]]e ja [[hambaarst]]e on lõpetanud [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonna]].

Eestis on kolm piirkondlikku haiglat ([[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]], [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] ja [[Tallinna Lastehaigla]]) ning neli keskhaiglat ([[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Ida-Viru Keskhaigla]] ja [[Pärnu Haigla]]). Üldhaiglaid ja kohalikke haiglaid on Eestis 12 ning need asuvad üldjuhul maakonnakeskustes.<ref>[https://web.archive.org/web/20171015044437/https://www.sm.ee/et/haiglavork Haiglavõrk] Sotsiaalministeerium (vaadatud 7. augustil 2019)</ref>

== Sport ==
[[Pilt:Priit Narusk at Tour de Ski.jpg|pisi|[[Suusatamine]] on üks populaarsemaid spordialasid Eestis. Pildil [[Priit Narusk]] [[Tour de Ski]]'l [[Praha]]s 2007. aastal]]
[[Pilt:Kiiking 02.JPG|pisi|Eestis leiutatud [[kiiking]]]]
{{Vaata|Eesti sport|Eesti sportlaste loend}}

=== Vaata ka ===
* [[Eesti jäähokikoondis]]
* [[Eesti jalgpallikoondis]]
* [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]
* [[Eesti naiste jalgpallikoondis]]
* [[Eesti võrkpallikoondis]]
* [[Eesti olümpiamängudel]]
* [[Eesti olümpiavõitjad]]
* [[Eestlaste olümpiamedalivõidud]]
* [[Aasta sportlane]]
* [[Eesti jalgpalliklubide loend]]
* [[Eesti korvpalliklubide loend]]
* [[Jalgpall Eestis]]
* [[Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]]

==Teised Eestist==
* 2010. aastal Ameerika Ühendriikide ajakirja [[Newsweek]] poolt maailma riikide majanduse, hariduse, tervise, elukvaliteedi ja poliitilise olukorra järgi koostatud edetabelis asus Eesti 32. kohal.<ref name="3lAtc" />
* 2010. aastal avaldatud [[ÜRO inimarengu aruanne|ÜRO inimarengu aruandes]] tõusis Eesti väga kõrge inimarenguga riigiks, paiknedes 169 riigi hulgas 34. kohal<ref name="rzORd" />. 2009. aastal oli Eesti 40. kohal, millega oli kõrge inimarenguga riikide eesotsas.
* 2010. aastal [[ETV|Eesti Televisioonile]] antud intervjuus nentis Ameerika Ühendriikide [[suursaadik]] Eestis [[Michael C. Polt]]: "Mõnikord on raske mõista, miks eestlastel pole soovi tunnustada kõike seda head, mida nad on saavutanud"<ref name="EqAw3" />.
* 2010. aastal Briti telekanali [[BBC]] korraldatud uuringu andmetel viidati Eestile kui maailma ''kõige uskmatumale'' riigile, Eestis nimetas religiooni enda jaoks oluliseks 16% inimestest<ref name="Yutm7" />.
* 2011. aastal, [[The Moscow Times]], [[Anders Åslund]]: "Kõikidest postkommunistlikest riikidest on reformide läbiviimises kõige edukamaks osutunud väike Eesti"<ref name="I8A4E" />.
* 2011. aastal avaldatud [[Freedom House|Freedom House'i]] uuringu kohaselt oli Eesti internetivabaduselt maailmas esikohal.<ref name="AiUdb" />
* 2011. aastal toimunud maailma parimate e-lahenduste konkursil [[World Summit Award]] (WSA) võitis Eesti [[e-aruandluskeskkond]] maailma parima [[e-lahendus]]e tiitli [[e-valitsus]]e kategoorias.<ref name="GT2Dj" />
* 2011. aastal, [[Euroopa finantskriis]]i ajal, avaldas Suurbritannia majandusajakiri [[Economist]], Brüsselis paikneva mõttekoja Lissaboni Nõukogu uuringu alusel Eestist artikli "Ei pea olema suur, et jõuda tippu".<ref name="d0Wtw" />
* 2012. aastal lastekaitseorganisatsiooni Save the Children korraldatud uuringu järgi on Eesti emade heaolu indeksi järgi maailmas 10. kohal.<ref name="paQq5" />.

==Vaata ka==
<div style="float:left; width:50%;">
* [[Eesti filosoofia]]
* [[Eesti haridus]]
* [[Eesti kloostrid]]
* [[Eesti kodakondsus]]
* [[Eesti kuritegevus]]
* [[Eesti looduslike pühapaikade loend]]
* [[Eesti luureajalugu]]
* [[Eesti meedia]]
* [[Eesti mitmekeelne kohanimede loend]]
* [[Eesti ooperilauljate loend]]
* [[Eesti planeerimissüsteem]]
* [[Eesti regionaalarengu strateegia]]
* [[Eesti regionaalpoliitika]]
* [[Eesti riigiametid]]
* [[Eesti riigipeade loend]]
* [[Eesti riiklik e-tervise projekt]]
* [[Eesti riiklik julgeolek]]
* [[Eesti riiklikud tähtpäevad]]
* [[Eesti saared]]
* [[Eesti saja-aastased]]
</div>
<div style="float:right; width:50%;">
* [[Eesti seente loend]]
* [[Eesti seente süstemaatiline nimestik]]
* [[Eesti skaudiliikumine]]
* [[Eesti teenetemärgid]]
* [[Eesti trükitoodangu statistika]]
* [[Eesti tähestik]]
* [[Eesti Töörahva Kommuun]]
* [[Eesti Vabariigi ministeeriumid]]
* [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]
* [[Eesti valitsejad]]
* [[Eesti valitsusjuhtide loend]]
* [[Eesti õigeusu koguduste loend]]
* [[Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP)]]
* [[Eesti-Venemaa suhted]]
* [[Holokaust Eestis]]
* [[Islam Eestis]]
* [[Maavald]]
* [[Nõukogude Eesti]]
* [[Siseränne Eestis]]
* [[Organiseeritud kuritegevus Eestis]] 
* [[Eesti-Rootsi suhted]] 
* [[E-Eesti]]
* [[Religioon Eestis]]
* [[EV100|Eesti Vabariik 100]]
* [[NSV Liidu relvajõud Eestis]]
* [[Eesti kõrgeimad puud]]
* [[Prostitutsioon Eestis]]
</div>
{{Puhasta}}

==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="valitsus_ee1">[http://www.valitsus.ee/?id=1069 Eesti Vabariigi valitsused (loetelu)]</ref>
<ref name="Palmaru">[[Raivo Palmaru]]. Eesti vanimais kirjalikes allikais. ''[[Keel ja Kirjandus]], 1980, 5, lk 261 – 269</ref>
<ref name="Ratsep">[[Huno Rätsep]]. [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2007_1/OK_2007-1_01.pdf Kui kaua me oleme olnud eestlased? ''Oma Keel'', nr 14, kevad 2007.]</ref>
<ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20090412064347/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/en.html cia factbook] välja otsitud 27.11.10</ref>
<ref name="Selart26">Selart 2012, lk 26–28</ref>
<ref name="filmiajalugu">[[Lauri Kärk]]: [https://www.efis.ee/UserFiles/pdf/Eesti%20filmilugu%20ajaperioodide%20kaupa%20-%20uus.pdf Eesti filmiajaloo lühikonspekt]</ref>
<ref name="9QvIv">Koos [[Setumaa]] ja [[Viru Ingeri]]ga 47 549 ruutkilomeetrit.</ref>
<ref name="Bqnu9">[[Peeter Päll]]. [https://web.archive.org/web/20140808160125/http://www.horisont.ee/node/1821 ''Kust tulid eestlased?''] Horisont 2/2012</ref>
<ref name="Uj1yF">[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]]. Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita, 2002. Lk 135</ref>
<ref name="i0Gq7">[[Simas Karaliūnas]]. Aestii ja Eesti. — ''[[Keel ja Kirjandus]] 2003'', nr 6, lk 401–416</ref>
<ref name="NxR01">[[Andres Tvauri]]. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 26–29</ref>
<ref name="Y86tJ">Marek Tamm. Uus allikas Liivimaa ristiusustamisest: Ida-Baltikumi kirjeldus Descriptiones terrarum'is (u 1255). Keel ja Kirjandus, 12, 2001, lk 872–884</ref>
<ref name="Susz2">[[Vello Paatsi]]. "Terre, armas eesti rahwas!": Kuidas maarahvast ja maakeelest sai eesti rahvas, eestlased ja eesti keel. ''Akadeemia'', 24-2, 2012, lk 231–257</ref>
<ref name="M2p5l">Orru, M. (1995). ''Teatmik: Eesti turbasood''. Eesti Geoloogiakeskus. Lk 224</ref>
<ref name="FxsoR">http://www.nc.ee/?id=11&indeks=0,4,9486,9487,9488</ref>
<ref name="kQMXA">{{Netiviide |url=http://www.stat.ee/57611 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-07-03 |arhiivimisaeg=2012-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120123124021/http://www.stat.ee/57611 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="Odo3g">{{Netiviide |url=http://www.stat.ee/sab-uuendus?db_update_id=13546 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2022-07-03 |arhiivimisaeg=2012-11-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121115003114/http://www.stat.ee/sab-uuendus?db_update_id=13546 |url-olek=ei tööta }}</ref>
<ref name="syZOQ">[http://statistikaamet.wordpress.com/2011/05/27/eestist-valjaranne-hoogustus-2010-aastal/ "Eestist väljaränne hoogustus 2010. aastal"] Statistikaameti blogi, 27. mai 2011</ref>
<ref name="ScitR">[https://web.archive.org/web/20090425131212/http://www.stat.ee/33684 "Ränne kahandab Eesti senist rahvaarvu 16 000 inimese võrra"] Statistikaameti pressiteade, 22. aprill 2009</ref>
<ref name="OF6tS">Regionaalministri määrus [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12996646 "Asustusüksuste nimistu kinnitamine ja nende lahkmejoonte määramine"], 20.07.2008 redaktsioon.</ref>
<ref name="S8Gxc">[https://web.archive.org/web/20121115003114/http://www.stat.ee/sab-uuendus?db_update_id=13546 Rahvastiku paiknemine ja soo-vanusjaotus] Statistikaamet</ref>
<ref name="NNdTA">[http://statistikaamet.wordpress.com/2011/04/18/kui-palju-on-eestis-setosid-vorokesi-mulke/ "Kui palju on Eestis setosid, võrokesi, mulke...?"], Statistikaameti blogi, 18. aprill 2011</ref>
<ref name="TsPWC">[http://www.postimees.ee/?id=318244 Eesti on võõrkeelte oskuses ELis esirinnas], Postimees, 27. september 2010</ref>
<ref name="6nsCB">[http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/DATASTATISTICS/0,,contentMDK:20421402~pagePK:64133150~piPK:64133175~theSitePK:239419,00.html#Europe_and_Central_Asia World Bank 2007]</ref>
<ref name="ylP7q">[https://web.archive.org/web/20160913102741/https://www.stat.ee/31259 "IV kvartali brutokuupalga aastakasv oli alla 7%"] Eesti Statistikaamet, 25. veebruar 2009</ref>
<ref name="IAm1o">[http://uudised.err.ee/v/majandus/23403f5c-2223-481b-9fa7-0b07d7fdf36d/keskmine-palk-tousis-1163-eurole-kaarid-mediaanpalgaga-ule-300-euro "Keskmine palk tõusis 1163 eurole, käärid mediaanpalgaga üle 300 euro"] ERR, 30. august 2016</ref>
<ref name="ev771">[http://www.postimees.ee/416112 e24.ee] vaadatud 3.05.11</ref>
<ref name="dxZtU">[https://web.archive.org/web/20131107054349/http://www.fin.ee/riigieelarve-2013 Riigieelarve 2013] Rahandusministeerium</ref>
<ref name="W73pH">[http://www.easac.org/fileadmin/PDF_s/reports_statements/Study.pdf A study on the EU oil shale industry – viewed in the light of the Estonian experience]</ref>
<ref name="zS9MV">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp Eesti Statistika] vaadatud 30.04.11</ref>
<ref name="6kK67">[http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaministeeriumi-kommentaar-eesti-keemiatoostuse-liidu-kampaaniale Keskkonnaministeeriumi kommentaar Eesti Keemiatööstuse Liidu kampaaniale] 15.10.2014</ref>
<ref name="TxCw6">[http://www.seit.ee/publications/4447.pdf Keskkonnatasude mõjuanalüüs]</ref>
<ref name="8zGgM">[http://elering.ee/taastuvenergia-osakaal-eesti-elektritarbimisest-ulatus-ligi-13-protsendini/ "Taastuvenergia osakaal Eesti elektritarbimisest ulatus ligi 13 protsendini"] Elering, 30.01.2012</ref>
<ref name="oV4cj">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel862_839.html "Eesti metsavarud ajaloo tuultes"] Eesti Loodus, 4/2008</ref>
<ref name="VgiOr">[http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/mak2020vastuvoetud.pdf Eesti metsanduse arengukava aastani 2020]</ref>
<ref name="YNgjG">[https://web.archive.org/web/20150429070948/https://www.mkm.ee/et/uudised/eesti-puidutoostus-jatkab-tousuteel "Eesti puidutööstus jätkab tõusuteel"] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium</ref>
<ref name="JXlcr">[https://web.archive.org/web/20160902081112/http://www.mnt.ee/index.php?id=10801 Teedevõrk] Maanteeamet</ref>
<ref name="wu7i5">Kriiska 2002, lk 17–37</ref>
<ref name="JckIy">[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/arheoloogid-lammutavad-ajalooopikute-arusaamu?id=50989575 Arheoloogid lammutavad ajalooõpikute arusaamu.] ''Eesti Päevaleht online'', 31. juuli 2004</ref>
<ref name="rsijA">Kriiska 2002, lk 47–55</ref>
<ref name="eqdFv">[[Karl Pajusalu]]. "Kas on mitu eesti keelt?" ''Kogumikus'' Rahvusvahelised rahvusteadused, toim [[Tiit Hennoste]], 2014, Tartu Ülikooli Kirjastus</ref>
<ref name="sor4C">[[Valter Lang]]. [http://www.uttv.ee/naita?id=18504 Kuidas, miks ja millal said meist läänemeresoomlased?], Rahvusteaduste loengusari, Tartu Ülikool, 2013</ref>
<ref name="MBxOA">Kriiska 2002, lk 38–42, 73–75</ref>
<ref name="LklPE">Kriiska 2002, lk 76–91</ref>
<ref name="Z86RO">Kriiska 2002, lk 93–117</ref>
<ref name="zHPAw">[[Valter Lang]]. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007, lk 19–83</ref>
<ref name="jX1zO">Tvauri 2012, lk 250–256</ref>
<ref name="7uneu">[[Anti Selart|Selart, Anti]], [[Ivar Leimus]], [[Linda Kaljundi]], [[Heiki Valk]] jt. Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Toimetaja Anti Selart. Tartu 2012. Lk 392–395</ref>
<ref name="nbvUi">Kriiska 2002, lk 119–165</ref>
<ref name="Fs19M">Lang 2007, lk 85–220</ref>
<ref name="8C4KX">Kriiska 2002, lk 167–173, 185–189</ref>
<ref name="vG8Sg">Tvauri 2012, lk 30–32</ref>
<ref name="A0j1m">[[Enn Tarvel]]. [https://web.archive.org/web/20171011191449/http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/7_82007/38-41.pdf ''Sigtuna hukkumine.] Haridus, 2007 (7–8), lk 38–41</ref>
<ref name="YwzX9">Tvauri 2012, lk 26–32</ref>
<ref name="EF0Q3">Kriiska 2002, lk 193–197</ref>
<ref name="VuGgI">Kriiska 2002, lk 200–206</ref>
<ref name="lodk3">Kriiska 2002, lk 208–220</ref>
<ref name="Q8zbD">Lang 2007, lk 266–277</ref>
<ref name="dRsJH">[[Andres Adamson]]. ''Maakonnad ja kihelkonnad muinasaja lõpu Eestis'', lk 9–10 kogumikus ''Eesti aastal 1200'', toim [[Marika Mägi]]. 2003. Kaart</ref>
<ref name="8cjfn">Selart 2012, lk 26–54</ref>
<ref name="9bLl0">[[Lauri Vahtre]]. Eesti kultuuri ajalugu. Lühiülevaade. Jaan Tõnissoni Instituudi kirjastus, Tallinn 1993, lk 13.</ref>
<ref name="r4caG">Selart 2012, lk 53–57</ref>
<ref name="fZ57i">[[Sulev Vahtre]]. Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 166, 171</ref>
<ref name="W3DWT">[http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/20-aastat-eesti-riigikaitset-millised-on-tahtsamad-sundmused?id=61186316 "20 aastat Eesti riigikaitset: millised on tähtsamad sündmused?"] Eesti Ekspress, 7. november 2011</ref>
<ref name="PzBtR">Mall Hellam: [https://web.archive.org/web/20141129094623/http://oef.org.ee/fileadmin/media/valjaanded/aastaraamatud/2012-aastaraamat.pdf Kuulama hakkamise aasta] Avatud Eesti Fond 2012</ref>
<ref name="9R1gJ">[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/akadeemia-nr-9-eesti-film-100?id=64945016 "Akadeemia nr 9 — Eesti film 100"] Eesti Päevaleht, 10. september 2012</ref>
<ref name="8DkJs">[http://www.muurileht.ee/maailma-suurima-filmiarhiivi-gosfilmofondi-kogudest-leiti-1913-aastal-eestis-filmitud-mangufilm/ "Maailma suurima filmiarhiivi Gosfilmofondi kogudest leiti 1913. aastal Eestis filmitud mängufilm"] Müürileht, 10. november 2014</ref>
<ref name="r0vjP">[http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/17820 Laenatud naene (1913)] Eesti filmi andmebaas</ref>
<ref name="LYYLo">[http://uudised.err.ee/v/vr/kultuur/9a220a5e-184e-4efc-b0f9-cd6232af8248 "Eesti sajandi film on "Kevade"] ERR, 30. aprill 2012</ref>
<ref name="AQaFm">[http://publik.delfi.ee/news/kino/sajandi-film-on-kevade-parim-naisnaitleja-elle-kull-ja-meesnaitleja-lembit-ulfsak?id=64327709 "Sajandi film on "Kevade", parim naisnäitleja Elle Kull ja meesnäitleja Lembit Ulfsak!"] Delfi, 30. aprill 2012</ref>
<ref name="665zi">[[August Annist]]. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg". Teine, täiendatud ja parandatud trükk. Toimetaja [[Ülo Tedre]]. [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Eesti Keele Sihtasutus]], Tallinn 2005, 910 lk. ISBN 9985-79-103-7.</ref>
<ref name="3lAtc">[https://web.archive.org/web/20100820075327/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/usa-ajakiri-eesti-on-eluks-sobivuselt-32-riik-maailmas.d?id=32629203 USA ajakiri Newsweek: Eesti on eluks sobivuselt 32. riik maailmas], Delfi, 17. august 2010</ref>
<ref name="rzORd">[https://web.archive.org/web/20101106082040/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-tousis-uro-aruandes-vaga-korge-inimarenguga-riigiks.d?id=34615289 Eesti tõusis ÜRO aruandes väga kõrge inimarenguga riigiks], www.DELFI.ee, 4. november 2010</ref>
<ref name="EqAw3">[http://www.postimees.ee/?id=347787 USA suursaadik: eestlased tõrguvad oma tublidusest rääkimisel], Postimees, 26. november 2010</ref>
<ref name="Yutm7">[http://www.postimees.ee/?id=350842 Eesti jõuab uskmatusega BBC äärmustesaatesse], Postimees, 1.12.2010</ref>
<ref name="I8A4E">[https://web.archive.org/web/20110719031911/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/moskva-ajaleht-vaikese-eesti-suured-oppetunnid.d?id=42590757&l=fplead Moskva ajaleht: väikese Eesti suured õppetunnid], Delfi, 23. märts 2011</ref>
<ref name="AiUdb">[http://www.postimees.ee/420894 Uuring: Eesti on väga kõrge internetivabadusega riik], E24.ee, 18.04.2011</ref>
<ref name="GT2Dj">[https://web.archive.org/web/20110615062609/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-e-aruandluskeskkond-kuulutati-maailma-parimaks.d?id=47692375 Eesti e-aruandluskeskkond kuulutati maailma parimaks], Delfi, 13. juuni 2011</ref>
<ref name="d0Wtw">[https://web.archive.org/web/20111122124535/http://majandus.delfi.ee/news/uudised/the-economist-eestist-ei-pea-olema-suur-et-jouda-tippu.d?id=61882538&l=fplead The Economist Eestist: ei pea olema suur, et jõuda tippu], Delfi Majandus, 19. november 2011</ref>
<ref name="paQq5">[http://naistekas.delfi.ee/kirevmaailm/uudised/eestis-on-lastel-parem-elu-kui-soomes-usa-s-ja-inglismaal.d?id=64367557 Eestis on lastel parem elu kui Soomes, USA-s ja Ühendkuningriigis]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, naistekas.ee, 9. mai 2012</ref>
}}

==Välislingid==
{{Commons|Estonia|Eesti}}
{{Vikitsitaadid}}
{{vikisõnaraamatus}}
* [https://www.eesti.ee/ Eesti Vabariik] Eesti riigiportaal
* [http://www.estonica.org/ Estonica — esseistlik teabekogu Eestist]

{{Eesti artiklid}}
{{ELriigid}}
{{NATOriigid}}
{{Euroopariigid}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]]
[[Kategooria:Eesti| ]]