Lehekülje Mario Capecchi lähteteksti vaatamine

{{Keeletoimeta|kuu=juuni|aasta=2021}}
{{Infokast teadlane
| pilt         = MarioCapecchiFotoThalerTamas.JPG
| pildiallkiri = Mario Capecchi (2013)
| sünniaeg     = [[6. oktoober]] [[1937]]
| sünnikoht    = [[Verona]], [[Itaalia]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| elukoht      = 
| kodakondsus  = 
| rahvus       = 
| tegevusala   = [[geneetika]]
| töökoht      = [[Utah' Ülikool]], [[Harvardi ülikool]]
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Antiochi kolledž]], [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut]], [[Harvardi ülikool]]
| doktoritöö   =
| doktoritöö_juhendaja =
| tuntumad_tööd        = 
| tuntud_õpilased      = 
| botaaniline_nimelühend  =
| zooloogiline_nimelühend =
| tunnustus    = [[Nobeli meditsiiniauhind]] (2007)
| abikaasa     = 
| lapsed       = 
| allkiri      =
| veebileht    = 
| märkused     = 
| muu          = 
| moodul       =
}}
'''Mario Ramberg Capecchi''' (sündinud [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1937]]) on [[Itaalia]] [[Geneetika|molekulaargeneetik]], kes pälvis [[2007]]. aastal [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]] avastuse eest, kuidas luua hiired, kellel on kindlad geenid välja lülitatud ([[Geneetiliselt muundatud hiir|''knock-out''-hiir]]).<ref name="Capecchi2005">{{Cite journal|last=Skipper|first=Magda|title=An Interview With Mario Capecchi|journal=Nature Reviews Genetics|volume=6|issue=6|pages=434|year=2005|author-link=Magdalena Skipper|doi=10.1038/nrg1647|issn=1471-0056|pmid=15934189}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Thomas|first=K. R.|title=Site-directed mutagenesis by gene targeting in mouse embryo-derived stem cells|journal=Cell|volume=51|issue=3|pages=503–512|year=1987|last2=Capecchi|first2=M. R.|doi=10.1016/0092-8674(87)90646-5|pmid=2822260}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Mansour|first=S. L.|title=Disruption of the proto-oncogene int-2 in mouse embryo-derived stem cells: A general strategy for targeting mutations to non-selectable genes|journal=Nature|volume=336|issue=6197|pages=348–352|year=1988|last2=Thomas|first2=K. R.|last3=Capecchi|first3=M. R.|bibcode=1988Natur.336..348M|doi=10.1038/336348a0|pmid=3194019}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Capecchi|first=M. R.|title=High efficiency transformation by direct microinjection of DNA into cultured mammalian cells|journal=Cell|volume=22|issue=2 Pt 2|pages=479–488|year=1980|doi=10.1016/0092-8674(80)90358-x|pmid=6256082}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Chisaka|first=O.|title=Regionally restricted developmental defects resulting from targeted disruption of the mouse homeobox gene hox-1.5|journal=Nature|volume=350|issue=6318|pages=473–479|year=1991|last2=Capecchi|first2=M. R.|bibcode=1991Natur.350..473C|doi=10.1038/350473a0|pmid=1673020}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Thomas|first=K. R.|title=High frequency targeting of genes to specific sites in the mammalian genome|journal=Cell|volume=44|issue=3|pages=419–428|year=1986|last2=Folger|first2=K. R.|last3=Capecchi|first3=M. R.|doi=10.1016/0092-8674(86)90463-0|pmid=3002636}}</ref> 

Ta sai auhinna koos Martin Evansi ja [[Oliver Smithies]]iga.<ref name="Nobel 2007">{{Cite web|url=http://nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/2007/index.html|title=The Nobel Prize in Physiology or Medicine 2007|publisher=Nobelprize.org|access-date=08.10.2007}}</ref> Praegu on ta USA [[Utah' ülikool]]i meditsiinikooli inimgeneetika ja [[bioloogia]] professor.<ref>{{Cite journal|last=Kain|first=K.|title=The first transgenic mice: An interview with Mario Capecchi|journal=Disease Models and Mechanisms|volume=1|issue=4–5|pages=197–201|year=2008|doi=10.1242/dmm.001966|pmc=2590805|pmid=19093023}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Cohen-Tannoudji|first=M.|title=Prix Nobel de Médecine 2007|journal=Médecine/Sciences|volume=23|issue=12|pages=1159–1161|year=2007|doi=10.1051/medsci/200723121159|pmid=18154719|doi-access=free}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Capecchi|first=M.|title=An Interview with|journal=Nature Reviews Genetics|volume=6|issue=6|pages=434|year=2005|doi=10.1038/nrg1647|pmid=15934189}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Dennis|first=C.|title=Mario Capecchi: From rags to research|journal=Nature|volume=430|issue=6995|pages=10–11|year=2004|bibcode=2004Natur.430...10D|doi=10.1038/430010a|pmid=15229575|doi-access=free}}</ref>

== Elukäik ==
Mario Capecchi sündis [[Verona]]s Itaalia lenduri Luciano Capecchi (jäi teises maailmasõjas kadunuks) ja Ameerikas sündinud Lucy Rambergi<ref name="DeseretNews2007_10_08">{{Cite web|last=Lois M. Collins|url=http://deseretnews.com/article/1,5143,695216829,00.html|title=U. scientist Capecchi wins Nobel Prize|publisher=Deseret Morning News|date=08.10.2007}}</ref> ainsa lapsena. Tema emapoolsed vanavanemad olid [[Impressionism|impressionistlik]] maalikunstnik Lucy Dodd Ramberg ja Saksa arheoloog Walter Ramberg. Teise maailmasõja ajal saadeti tema ema [[Fašism|antifašistlikku]] rühma kuulumise eest [[Dachau koonduslaager|Dachau koonduslaagrisse]].<ref name="SaltLakeTribune2001_09_16">{{Cite web|last=Troy Goodman|url=http://www.sltrib.com/news/ci_7118310|title=U. scientist Mario Cappechi scores a 'knockout'|publisher=Salt Lake Tribune|date=16.09.2001|access-date=08.10.2007}}</ref> Enda vahistamist ette nähes oli ta kogu oma kraami maha müünud ja andnud tulu [[Bolzano]] lähistel elanud taluperele, et ta laps võiks seal elada. Kuid aasta pärast<ref name="WashingtonPost2007_10_10">{{Cite web|last=Christopher Lee|url=https://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2007/10/08/AR2007100800252_pf.html|title=From Child on Street to Nobel Laureate|website=[[Washington Post]]|date=10.10.2007}}</ref> oli raha otsas ja kasupere ei suutnud lapse eest hoolt kanda. Nelja ja poole aastaselt pidi ta ise hakkama saama, elades järgmised neli aastat tänavalapsena [[Põhja-Itaalia]] tänavatel,<ref>{{Cite web|last=Vittorio Zucconi|url=http://www.repubblica.it/2007/10/sezioni/scienza_e_tecnologia/nobel-medicina-2007/storia-capecchi/storia-capecchi.html|title=Ero un ragazzo di strada mia madre mi ha salvato|publisher=La Repubblica|date=07.10.2007|language=it}}</ref> olles aeg-ajalt mõnes lastekodus ja liikudes linnast linna koos teiste kodutute lastega. 

Ta oleks [[alatoitlus]]e tõttu peaaegu surnud. Ema oli vahepeal Dachaust vabanenud ja otsis teda terve aasta. Lõpuks leidis ta palavikus poja Capecchi haiglast Reggio Emilia linnas<ref name="RepubblicaItalia2007-10">{{Cite web|last=Vittorio Zucconi|url=http://www.repubblica.it/2007/10/sezioni/scienza_e_tecnologia/nobel-medicina-2007/storia-capecchi/storia-capecchi.html|title=Ero un ragazzo di strada mia madre mi ha salvato|publisher=La Repubblica|date=07.10.2007|language=it}}
</ref>.

1946. aastal saatis tema onu, RCA füüsik Edward Ramberg õele raha, et ta saaks reisida Ameerika Ühendriikidesse. Capecchi kolis koos emaga [[Pennsylvania]]sse. (Capecchi teine emapoolne onu Walter Ramberg oli samuti Ameerika füüsik, kes oli Eksperimentaalse Stressianalüüsi Seltsi kümnes president.<ref>{{Cite web|last=C.E. Taylor|url=http://sem.org/SEM-HISTORY/sem_history23_5.htm|title=A tribute to Walter Ramberg|archive-url=https://web.archive.org/web/20081015185205/http://sem.org/SEM-HISTORY/sem_history23_5.htm|archive-date=15.10.2008}}</ref>) Ta lõpetas 1956. aastal George Kooli, [[Kveekerid|kveekerite]] internaatkooli Bucksi maakonnas Pennsylvanias<ref name="SusanSample">{{Cite web|last=Susan Sample|url=http://learn.genetics.utah.edu/features/capecchi/|title=Scientist Profile: Mario Capecchi|publisher=University of Utah|archive-url=https://web.archive.org/web/20071011012649/http://learn.genetics.utah.edu/features/capecchi/|archive-date=11.10.2007|year=2007}}</ref>

Mario Capecchi sai 1961. aastal bakalaureusekraadi [[keemia]]s ja [[füüsika]]s [[Ohio]] [[Antiochi kolledž]]ist. Capecchi läks [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|MIT-sse]] kavatsedes õppida füüsikat ja matemaatikat,<ref>{{Cite web|last=Andrew Gumbel|url=http://www.belfasttelegraph.co.uk/news/world-news/article3041565.ece|title=Mario Capecchi: The man who changed our world|publisher=Belfast Telegraph|date=10.10.2007}}</ref> kuid õppimise käigus tekkis tal huvi molekulaarbioloogia vastu. Seejärel siirdus ta [[Harvard]]isse, et ühineda [[DNA]] struktuuri kaasavastaja [[James D. Watson]]i laboriga.<ref>{{Cite news|last=Arkajit Dey|url=http://tech.mit.edu/V127/N46/nobel.html|title=Two Nobel Prize Winners MIT-Affiliated|work=The Tech|date=16.10.2007|access-date=13.06.2021|archive-date=4.03.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304192902/http://tech.mit.edu/V127/N46/nobel.html|url-status=dead}}</ref> Capecchi sai [[Harvardi ülikool]]ist 1967. aastal doktorikraadi [[biofüüsika]]s, doktoritöö valmis Watsoni juhendamisel.

Capecchi oli aastatel 1967–1969 Harvardi ülikooli stipendiaatide seltsi noorem stipendiaat. 1969. aastal sai temast Harvardi meditsiinikooli [[biokeemia]] kateedri [[dotsent]]. 1973. aastast töötas ta [[Utah' Ülikool|Utah' ülikoolis]]. 1988. aastast on Capecchi olnud ka Howard Hughesi meditsiiniinstituudi uurija. Ta on [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Rahvusliku Teaduste Akadeemia]] ja Itaalia-USA fondi liige.

Pärast seda, kui Nobeli komitee teatas avalikult, et Capecchi on võitnud Nobeli auhinna, väitis austerlanna Marlene Bonelli, et Capecchi on tema ammu kadunud poolvend.<ref>{{Cite web|last=Peter Popham|url=http://www.belfasttelegraph.co.uk/news/world-news/article3073785.ece|title=Reunion beckons for Nobel winner and his long lost step-sister|publisher=Belfast Telegraph|date=18.10.2007}}</ref> 2008. aasta mais kohtus Capecchi Põhja-Itaalias 69-aastase Bonelliga ja kinnitas, et ta on tema õde.<ref>"'Looking at the pictures, it was obviously my sister,' Capecchi said, noting her resemblance to their mother."{{Cite web|url=https://abcnews.go.com/US/wireStory?id=5018719|title=Nobel Winner Reunited With Sister Lost in WWII|publisher=ABC News|date=06.06.2008}}</ref>

== ''Knock-out''-hiired ==
Capecchi pälvis Nobeli auhinna ''knock-out''-hiire loomise eest. See on hiir, mis on loodud [[geenitehnoloogia]] ja [[Viljastamine katseklaasis|''in vitro'' viljastamise]] teel ning milles on konkreetne geen välja lülitatud.<ref>[http://learn.genetics.utah.edu/content/science/transgenic/ University of Utah], Transgenic Mice</ref> Selle töö eest pälvis Capecchi 2007. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna koos Martin Evansi ja [[Oliver Smithies]]iga, kes samuti oma panuse andsid.

Capecchi on jätkanud ka hiire Hoxi geeniperekonna süstemaatilist analüüsi. Sellel geeniperekonnal on võtmeroll [[Embrüogenees|embrüonaalse arengu]] kontrollimisel kõigil [[Hulkrakne organism|hulkraksetel]] loomadel. Nad määravad raku arengu paigutuse õiges järjekorras mööda keha telge pealaest jalatallani.

== Tunnustus ==

* 1969 – Eli Lilly auhind bioloogilises keemias
* 1992 – Bristol-Myers Squibbi auhind silmapaistvate saavutuste eest neuroteaduste alal
* 1993 – Gairdneri fondi rahvusvaheline auhind meditsiiniteaduste saavutuste eest
* 1993 – Gairdneri Fondi rahvusvaheline auhind
* 1994 – [[General Motors]]i vähiuuringute fond Alfred P. Sloan juuniori preemia
* 1996 – Kyoto põhiteaduste auhind
* 1996 – Saksamaa molekulaarse bioanalüütika auhind
* 1997 – [[Franklini medal]]
* 1998 – [[Feodor Lynen]]i preemia
* 1998 – Rosenblatti auhind
* 1998 – Baxteri auhind biomeditsiiniteaduste uurimistöö eest
* 2000 – Premio Phoenix-Anni Verdi geeniuuringute eest
* 2001 – Albert Laskeri auhind (kaaslaureaadid Martin Evans ja [[Oliver Smithies]])<ref>{{Cite web|url=http://www.laskerfoundation.org/awards/library/2001b_cit.shtml|title=2001 Albert Lasker Award for Basic Medical Research|publisher=Lasker Foundation|access-date=01.10.2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20070930181605/http://www.laskerfoundation.org/awards/library/2001b_cit.shtml|archive-date=30.09.2007}}</ref>
* 2001 – Jiménez-Diáz auhind
* 2001 – Progressi pioneeride auhind
* 2001 – [[National Medal of Science]]<ref>{{Cite web|url=https://www.nsf.gov/od/nms/recip_details.jsp?recip_id=69|title=The President's National Medal of Science: Recipient Details &#124; NSF - National Science Foundation|website=www.nsf.gov}}</ref>
* 2002 – John Scotti medali preemia
* 2002 – Massry auhind [[Lõuna-California ülikool]]i Kecki meditsiinikoolilt
* 2003 – Pezcolleri fondi – AACR rahvusvaheline vähiuuringute auhind
* 2002/3 – Hundi auhind meditsiinis
* 2007 – Jacob Heskel Gabbay biotehnoloogia ja meditsiini auhind<ref>{{Cite web|url=https://www.brandeis.edu/rosenstiel/gabbay-award/past.html|title=Past Winners|website=www.brandeis.edu}}</ref>
* 2007 – [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] (kaaslaureaadid Martin Evans ja [[Oliver Smithies]])<ref name="Nobel 2007"/>
* 2008 – Ameerika Südameassotsiatsiooni tunnustatud teadlaste auhind
* 2011 – Cátedra Santiago Grisolía auhind
* 2011 – Mike Hoggi auhind
* 2012 – [[California Ülikool San Franciscos|UCSF-i]] medal<ref>{{Cite web|url=https://chancellor.ucsf.edu/chancellor-awards/ucsf-medal|title=UCSF Medal|website=Office of the Chancellor|access-date=13.06.2021|language=en}}</ref>
* 2012 – [[Bologna ülikool]]i meditsiinikooli audoktor
* 2013 – [[Cardiffi ülikool|Cardiffi ülikooli]] audoktor
* 2013 – [[Ben-Guriyyoni ülikool|Ben-Guriyyoni ülikooli]] audoktor
* 2015 – Ameerika vähiuuringute ühingu elutööpreemia
* 2015 – valiti [[USA Meditsiiniakadeemia]] välisliikmeks

== Viited ==
{{viited}}
{{Nobelmeditsiin}}
{{JÄRJESTA:Capecchi, Mario Ramberg}}
[[Kategooria:Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaadid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide geneetikud]]
[[Kategooria:Itaalia leiutajad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1937]]