Lehekülje Stabilitron lähteteksti vaatamine

{|class="wikitable" style="float: right"
|[[File:Diode-Zener-EN A-K.svg| 100px]] ||  [[File:Zener diode symbol-2.svg| 60px]]|| [[Pilt:Zener diode symbol.svg| 100px]]
|-
|colspan=3 align="center"|Stabilitronide tingmärke
|}
'''Stabilitron''' ehk '''Zeneri diood''' (ka Z-diood) on [[pooljuhtdiood]], mis hoiab pinge temaga rööbitisel koormusel peaaegu püsivana, kuigi toitepinge või koormustakistus muutub suures ulatuses.
[[Pilt:Zener diode (aka).jpg|pisi|175 px|18,8 V nimipingega stabilitron<br/>(katood vasakul)]]

==Põhimõte ja ühendamine==
[[Pilt:Z-diood.png|pisi|250px|Pinge stabiliseerimise skeem (a) ja stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon (b)]]
Stabilitroni töö põhineb [[pn-siire|pn-siirde]] läbilöögil teatud kindlat väärtust ületava vastupinge ''U''<sub>Z</sub> toimel. Siis väheneb järsult dioodi takistus ja vastavalt tugevneb teda läbiv vool. Kui seejuures siirdel hajuv võimsus ei ületa lubatavat maksimaalset väärtust, siis voolu katkemisel dioodi vastutakistus taastub, nii et sel juhul läbilöök stabilitroni ei riku.

Siirde tugevalt legeeritud p- ja n-piirkondade vahel toimub [[läbilöök|tunnelläbilöök]]. Et seejuures moodustunud pn-siire on väga õhuke (umbes 10 µm), siis ei saa stabiliseerimispinge olla kuigi kõrge. Suhteliselt vähe lisandeid sisaldavate piirkondadega siirdes tekib [[laviinläbilöök]]; sel juhul on stabiliseerimispinge kõrgem. Tunnel- ja laviinläbilöögi piir on 5‒6 V vahemikus.

Stabilitroni tööpunkt valitakse pinge-voolu tunnusjoone järsult langeva vastuharu sirgosal (joonisel punkt ''A''). Tüüpilises stabiliseerimisskeemis sisalduva piiramistakisti takistus ''R'' võetakse niisuguse väärtusega, et stabilitroni läbiv vool ei saaks ületada suurimat lubatavat väärtust ''I''<sub>Zmax</sub>.

==Stabilitroni tähtsamad parameetrid==
*Stabiliseerimispinge ''U''<sub>Z</sub> on stabilitronil tekkiv pinge, kui teda läbib nimistabiliseervool ''I''<sub>Zn</sub>.
*Vähim lubatav stabiliseerimisvool ''I''<sub>Zmin</sub> on stabiliseervoolu vähim väärtus, mille korral läbilöögirežiim on veel stabiilne.
*Suurim lubatav stabiliseerimisvool ''I''<sub>Zmax</sub> on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mille puhul stabilitron veel ülemäära ei kuumene.
[[Pilt:Temperaturkennlinie von Z-Dioden.svg|pisi|250px|Erineva stabiliseerimispingega ''U''<sub>ZD</sub> stabilitronide temperatuuritegur TC (ühik 10<sup>‒4</sup> ehk 0,01%)]]
*Diferentsiaaltakistus ''r''<sub>Z</sub> tööpunktis on stabilitroni vahelduvvoolutakistus tööpiirkonnas: ''r''<sub>Z</sub> = Δ''U''<sub>Z</sub>/Δ''l''<sub>Z</sub>. Kui näiteks stabilitroni läbiva voolu muutumisel 1 mA võrra muutub stabiliseerpinge 25 mV, siis diferentsiaaltakistus ''r''<sub>Z</sub> = 0,025/0,001 = 25 Ω.
*Stabiliseerimispinge temperatuuritegur <math>k_{\vartheta}</math> ehk TC(''U''<sub>Z</sub>) näitab stabiliseerimispinge muutust (millivoltides või protsentides) temperatuuri muutumisel 1 °C võrra. Temperatuuritegur on tunnelläbilöögiga stabilitronidel negatiivne ja laviinläbilöögil põhinevatel dioodidel positiivne, olles seega minimaalne umbes 5-voldise stabiliseerpinge korral. Täppisstabilitronidel võib see tegur olla sõltuvalt sisemise temperatuurkompensatsiooni määrast positiivne või negatiivne.

==Stabilitronide eriliike==
Peale tavaliste stabilitronide valmistatakse veel täppisstabilitrone ja kaheanoodilisi stabilitrone.
===Täppisstabilitronid===
Täppisstabilitronide stabiliseerimispinge sõltub väga vähe temperatuurist. Selle saavutamiseks on neis stabiliseeriva siirdega järjestikku kaks päripingestatud siiret, mille pingelang muutub temperatuuri muutumisel vastupidi stabiliseeriva siirdega ja kompenseerib seega esineva stabiliseerimispinge muutuse.

===Kaheanoodilised stabilitronid===
Kaheanoodilises stabilitronis on kaks stabilitroni ühendatud nii, et üks on alati pärisuunas ja teine vastusuunas. Sel juhul ei ole vaja pöörata tähelepanu stabilitroni ühendamise polaarsusele ja pärisuunas töötav siire toimib ka temperatuuri mõju kompenseeriva elemendina.
===Impulss-stabilitronid===
Impulss-stabilitronid on mõeldud pingeimpulsside piiramiseks. Sel juhul valitakse tööpunkt B pinge-voolu tunnusjoonel veidi enne läbilöögipinget.
==Stabilitron päripingerežiimis==
Ränidioodi pärisuuna tunnusjoon on samuti võrdlemisi järsu tõusuga. See võimaldab kasutada ka pärisuuna režiimi 0,6‒1 V püsiva pinge saamiseks. Tööpunkt valitakse siis pärisuuna tunnusjoone järsult tõusval osal. Kõrgema stabiliseerimispinge saamiseks ühendatakse neid ühte korpusse kaks või kolm järjestikku. Selliseid seadiseid nimetatakse stabistorideks. Nende stabiliseerimispinge on väiksem kui stabilitronidel ja ka stabiliseeriv toime on väiksem.

==Vaata ka==
*[[Pooljuht]]
*[[Läbilöök]]

==Kirjandus==
* Lembit Abo. Elektroonikakomponendid.1997, lk 13‒15.

==Välislingid==
{{commonskat|Zener diodes|Stabilitronid}}
*[http://www.hkhk.edu.ee/stabiliseerimine/zeneri_diood.html Zeneri diood]
*[http://opiobjektid.tptlive.ee/Dioodid/dioodide_tbid.html Dioodide tüübid]

{{Dioodid}}
{{Elektroonika}}

[[Kategooria:Dioodid]]