Lehekülje Utah lähteteksti vaatamine

{{Provints
| nimi = Utah' osariik
| nimi1_keel = inglise
| nimi1 = State of Utah
| lipp = Flag of Utah.svg
| lipu_link = [[Utah' lipp|Lipp]]
| vapp = Seal of Utah.svg
| vapi_link = [[Utah' osariigi pitsat|Pitsat]]
| keskuse_nimetus = Pealinn
| keskuse_nimi = [[Salt Lake City]]
| lühendid = UT, Ut.
| asendikaardi_pilt = Utah in United States.svg
}}
[[Pilt:Delicatearch1.jpg|thumb|[[Archesi rahvuspark]]]]
'''Utah''' (hääldus eesti keeles [j'uuta], inglise keeles [ʼjuːtɑː]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[osariik (USA)|osariik]]. See on üks [[mägiosariigid|mägiosariikidest]].

Utah piirneb kirdes [[Wyoming]]i, idas [[Colorado]], lõunas [[Arizona]], läänes [[Nevada]], põhjas [[Idaho]] ja kagunurgas [[New Mexico]] osariigiga. Kaks kolmandikku rahvastikust elab [[Wasatch Front]]i linnastus osariigi põhjaosas [[Wasatchi mäeahelik]]u läheduses, mille keskpunktiks asub osariigi pealinn [[Salt Lake City]], ülejäänud osariigi suurte avarustega maa-alad on enamjaolt hõredalt asustatud.

Utah sai 4. jaanuaril 1896 USA 45. osariigiks. Osariik on saanud nime [[juuted]]e indiaanirahva järgi. 1840. aastatel asusid praeguse Utah' osariigi alale [[mormoonid]] ning Utah kujunes mormoonide kultuurilise mõju keskmeks. Ka tänapäeval moodustavad mormoonid enam kui poole osariigi rahvastikust.

Utah' pindala on 219 653 km². See on pindalalt 13. osariik. Elanike arv oli 2020. aasta seisuga 3 271 616. Elanike arvult oli Utah 2020. aastal 30. osariik ja [[rahvastikutihedus]]elt (14,1 in/km²) 41. osariik.

== Nimi ==
Osariik on nime saanud [[juuted|juute]] indiaanirahva järgi. [[Inglise keel|Ingliskeelne]] ''Utah'' [ʼjuːtɑː] on laenatud [[hispaania keel]]e vahendusel [[17. sajand]]il mõnest juutede naaberrahva keelest (näiteks [[hopi keel|hopi]] ''yóta'', [[komantši keel|komantši]] ''yú’hta'', [[paiuute keel|lõunapaiuute]] ''yuutaaci''); sõna tähendus on teadmata.<ref name="Ute">Callaway, Donald, Joel Janetski ja Omer C. Stewart. (1986), Ute. Etnonüümi etümoloogia kirjutanud Ives Goddard. Ilmunud teoses ''Handbook of North American Indians'', Köide 11, Great Basin, lk 336–367, peatoimetaja William C. Sturtevant, (Washington: Smithsonian Institution). lk 364–365.</ref> Juutede endanimetus on ''núučI'', mis tähendab juutet, indiaanlast või laiemas tähenduses lihtsalt inimest.<ref name="Ute"/>

== Loodus ==
[[Pilt:Monument valley.JPG|pisi|[[Monument Valley]]]]
=== Pinnamood ===
Utah maastik on mitmekesine. See asub [[Kaljumäestik]]u, [[Suur nõgu|Suure nõo]] ja [[Colorado platoo]] kokkupuutekohas. Kolmandiku osariigi pindalast hõlmavad kõrbed ja teise kolmandiku metsad. Osariigis leidub soolakuid ja soolajärvi, millest suurim on [[Suur Soolajärv]]. Suurimad jõed on [[Colorado jõgi]] ja [[Green River (Utah)|Green River]]. Kõrgeim koht on [[Kings Peak]] (4123 m), mis asub osariigi kirdeosas [[Uinta mäed|Uinta mägedes]].

=== Kliima ===
Utah's valitseb [[Poolkõrbeline kliima|põõlkõrbeline]] või [[ariidne kliima]]. Talviti on õhutemperatuur sageli alla 0 °C, kuigi mäed peatavad põhjast tulevad külmalained. Suvel võib õhutemperatuur tõusta üle 40 °C. Suuremas osas osariigis ida- ja lõunaosas langeb aastas alla 300 mm sademeid, lääneosas 250 mm ja Suure Soolajärve piirkonnas 130 mm. Lumesadu esineb kogu osariigis. Salt Lake City langeb aastas sademeid lumena 143 cm. Mägedes võib aastas sada üle 1250 cm lund ning lumikate võib seal püsida kuni juulini. [[Äikesetorm]]e esineb aasta harva. 1999. aastal tabas Salt Lake Cityt F2-kategooria [[tornaado]].

Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Utah's on 48 °C, mis mõõdeti 4. juulil 2007 [[St. George]]'is. Madalaim temperatuur mõõdeti [[Peter Sinks]]is 1. veebruaril 1985, mil oli −56 °C külma. Madalaim asustatud kohas mõõdetud temperatuur on −45 °C, mis registreeriti 12. novembril 1932 [[Woodruff]]is.

== Kaitsealad ==
Utah's asub arvukalt looduskaitsealasid. Osariigis asub viis rahvusparki: [[Archesi rahvuspark|Archesi]], [[Bryce'i kanjoni rahvuspark|Bryce'i kanjoni]], [[Canyonlandsi rahvuspark|Canyonlandsi]], [[Capitol Reefi rahvuspark|Capitol Reefi]] ja [[Zioni rahvuspark]]. Teised tuntumad kaitsealad on [[Cedar Breaksi rahvusmonument]], [[Grand Staircase-Escalante'i rahvusmonument]], [[Hovenweepi rahvusmonument]], [[Natural Bridgesi rahvusmonument]], [[Dixie metsakaitseala]], [[Glen Canyon National Recreation Area]], [[Dead Horse Point State Park]] ja [[Goblin Valley State Park]]. Arizona-Utah' piiril asub kuulus [[Monument Valley]] (Monumentide Org).

== Ajalugu ==
Enne eurooplaste saabumist elasid praeguse Utah' alal paljud indiaanihõimud, teiste seas [[gošutid]], [[navahod]], [[paiutid]], [[šošonid]] ja [[juteed]].

Utah' lõunaosa uuris 1540. aastal legendaarse kullalinna [[Cíbola]] otsingul hispaanlane [[Francisco Vásquez de Coronado]]. 1776. aastal läbis Utah' piirkonda kahe [[frantsisklased|frantsiskaani]] preestri Atanasio Domíngueze ja Silvestre Vélez de Escalante ekspeditsioon. Seejärel külastasid Utah'd hispaanlastest kaupmehed. 1820. aastatel oli piirkonnas kõige tähtsam [[karusnahakaubandus]]. 1824. aastal külastas esimese eurooplasena [[Suur Soolajärv|Suurt Soolajärve]] [[Jim Bridger]]. 1820. aastate teises pooles uuris Utah' piirkonda [[Jedediah Smith]]. 1840. aastatel külastasid Utah'd [[John C. Frémont]]i juhitud ekspeditsioonid.<ref name="britannica">[https://www.britannica.com/place/Utah Utah]. ''[[Encyclopædia Britannica]]''. Vaadatud 9. september 2021</ref>

[[Mehhiko]] iseseisvumisega 1821. aastal läks praeguse Utah' ala Mehhiko koosseisu. Utah läks Ameerika Ühendriikide koosseisu 1848. aastal [[Ameerika-Mehhiko sõda|Ameerika-Mehhiko sõja]] lõpetanud [[Guadalupe Hidalgo leping]]uga. 1847. aastal asusid praeguse Salt Lake City alale [[mormoonid]]. 1850. aastal loodi [[Utah' territoorium]], mis hõlmas algselt täielikult või osaliselt üheksa praegust USA osariiki. Praegused Utah' piirid kujunesid välja 1868. aastaks.

1861. aastal valmis Utah's esimese Ameerika Ühendriike läbiva [[telegraaf]]iliini viimane lõik ja 1869. aastal valmis Utah's esimese Ameerika Ühendriikide läbiva raudtee viimane osa.

Mormoonide religiooni domineerimise tõttu territooriumil osariigiks saamise protsess venis; Utah sai lõpuks USA osariigiks 4. jaanuaril 1896.

== Haldus ja poliitika ==
[[Pilt:Spencer_Cox_in_2017.jpg|pisi|150px|Osariigi praegune kuberner [[Spencer Cox]]]]
Utah' seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 29 liikmelisest Senatist ja 75 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub [[Utah' kuberner|kubernerile]]. Kuberner valitakse nelja-aastaseks ametiajaks. 2021. aastast on osariigi kuberner [[Spencer Cox]]. Kohtuvõim on jagatud ülemkohtu ja apellatsioonikohtu vahel.

[[Pilt:Utah State Capitol in October 2010.JPG|pisi|left|[[Utah' osariigi kapitoolium|Osariigi kapitoolium]] Salt Lake Citys]]

Osariik jaguneb 29 [[maakond (USA)|maakonnaks]].

Utah' suure mormoonirahvastiku tõttu on osariigis ülekaalukalt suurem [[Vabariiklik Partei|Vabariikliku Partei]] toetajaskond, kuna mormoonid on sotsiaalselt suhteliselt konservatiivsemate vaadetega. Vabariiklased on olnud presidendivalimistel võidukad juba alates 1968. aastast, ka kõik osariigi senaatorid alates 1977. ja kubernerid alates 1985. aastast on olnud vabariiklased. Samas näiteks [[Salt Lake City]] ja lähiümbrus kalduvad rohkem demokraatide poole.

Viimane vabariiklasest president [[Donald Trump]] oli aga Utah's suhteliselt ebapopulaarne. 2012. aastal võitis vabariiklaste presidendikandidaat, endine [[Massachusetts]]i kuberner (ja praegune Utah' senaator) [[Mitt Romney]] 72.55 protsenti osariigi häältest, olles ka ise mormoon. 2016. aastal võitis aga Trump Utah's vaid 45.54% häältest, kuna ta oli Romneyt tema usu tõttu kritiseerinud,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Schleifer |eesnimi=Theodore |kuupäev=2016-03-19 |pealkiri=Trump on Romney: 'Are you sure he's a Mormon?' {{!}} CNN Politics |url=https://www.cnn.com/2016/03/18/politics/donald-trump-mormon-mitt-romney-utah/index.html |vaadatud=2023-12-02 |väljaanne=CNN |keel=en}}</ref> 21.54% osariigi häältest läks parteitule Evan McMullinile. Ka 2020. aastal sai Trump vaid 58.13% osariigi häältest.

== Rahvastik ==
{{USA rahvaloendus
| 1850=	
| 1860=	
| 1870=	
| 1880=	
| 1890=	
| 1900=	
| 1910=	
| 1920=	449396
| 1930=	507847
| 1940=	550310
| 1950=	688862
| 1960=	890627
| 1970=	1059273
| 1980=	1461037
| 1990=	1722850
| 2000=	2233169
| 2010= 2763885
| 2020= 3271616
}}

Rahvaarv oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloenduse]] järgi 3 271 616. See on elanike arvult 30. osariik. Keskmine asustustihedus on 14,12 in/km².

2017. aasta seisuga moodustasid 90,9% elanikest valged, 2,6% aasialased, 1,5% põlisameeriklased ja 1,4% mustanahalised. [[ladinaameeriklased|Ladinaameeriklasi]] (sõltumata rassist) oli 14%.

Umbes kaks kolmandikku elanikust elab [[Wasatch Front]]i linnastus osariigi põhjaosas [[Wasatchi mäeahelik]]u läheduses, peamiselt osariigi pealinnas [[Salt Lake City]]s.

USA statistikaameti andmetel oli Utah 2008. aastal USA kiireimini kasvava rahvaarvuga osariik. 2000. aastatel kasvas osariigi rahvaarv kokku 23,8%. Utah's asuv [[St. George]] oli perioodil 2000–2005 USA kiireimini kasvav linnastu.

2010. aasta seisuga elas linnades 90,6% elanikkonnast, millega oli Utah USA osariikidest kaheksandal kohal.<ref>[https://www.icip.iastate.edu/tables/population/urban-pct-states Urban Percentage of the Population for States, Historical]. icip.iastate.edu. Vaadatud 7.1.2023</ref>

Utah on USA üks usuliselt homogeensemaid osariike. Ligikaudu 60% Utah' elanikest kuuluvad [[Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik]]usse. See asjaolu mõjutab suuresti Utah' kultuuri ja igapäevaelu.

=== Suurimad linnad ===
[[Pilt:Saltlakecity_winter2009.jpg|pisi|230px|[[Salt Lake City]]]]
{| class="wikitable"
|-
!Nr !!Linn !!Elanikke (2020) !!Maakond
|-
|1. || [[Salt Lake City]] || 200 567 ||[[Salt Lake'i maakond|Salt Lake]]
|-
|2. || [[West Valley City]]|| 133 780 || [[Salt Lake'i maakond|Salt Lake]]
|-
|3. || [[West Jordan]]|| 116 961 || [[Salt Lake'i maakond|Salt Lake]]
|-
|4. || [[Provo]] || 115 162 || [[Utah' maakond|Utah]]
|-
|5. || [[Orem]]|| 98 129 || [[Utah' maakond|Utah]]
|-
|6. || [[Sandy (Utah)|Sandy]] || 96 904 || [[Salt Lake'i maakond|Salt Lake]]
|-
|7. || [[St. George]]|| 95 342 || [[Washingtoni maakond (Utah)|Washington]]
|-
|8. || [[Ogden]]|| 87 321 || [[Weberi maakond|Weber]]
|-
|9. || [[Layton]]|| 79 680 || [[Davise maakond (Utah)|Davis]]
|-
|10. || [[South Jordan]]|| 77 487 || [[Salt Lake'i maakond|Salt Lake]]
|}

== Haridus ==
Tähtsamad Utah's tegutsevad kõrgkoolid on [[Utah' Ülikool]], [[Utah State University]], [[Lõuna-Utah' Ülikool]] ja [[Weber State University]]. Tähtsaim erakool on [[Brigham Youngi Ülikool]].

== Majandus ==
[[Pilt:Bingham_Canyon_April_2005.jpg|pisi|left|Utah's asuv [[Kennecotti vasekaevandus]] on maailma sügavaim [[avakaevandus]]]]
Osariigi majandus on väga mitmekesine. Põllumajandus- ja kaevandussektorit toetavad [[kergetööstus|kerge-]] ja [[rasketööstus]], rahandus, transport ja turism. Salt Lake City on piirkondlik rahandus- ja kaubanduskeskus ning seal asuvad paljude suurettevõtete kontorid.<ref name="britannica"/>

Utah on Ameerika Ühendriikide ainus [[berüllium]]ikaevandaja. Osariigis asub Binghami kanjoni ehk [[Kennecotti vasekaevandus]], kust on kaevandatud rohkem [[vask]]e kui ühestki teisest kaevandusest maailmas. Samuti kaevandatakse osariigis [[kuld]]a, [[hõbe]]dat, [[uraan]]i, [[molübdeen]]i ja [[kivisüsi|kivisütt]] ning ammutatakse [[maagaas]]i ja [[nafta]]t. Utah on ainus osariik, kus toodetakse [[asfaltiit]]i.<ref name="britannica"/>

== Transport ==
[[Pilt:Utah Sign during RAAM 2015 by D Ramey Logan.jpg|pisi|Utah' silt]]
Tähtsamad kiirteed on [[Interstate 15]] ja [[Interstate 80]], mis kulgevad läbi Salt Lake City. Salt Lake Citys asub rahvusvaheline lennujaam.

== Sport ==
Utah on teine kõige väiksema elanike arvuga osariik, mille spordiklubi mängib Põhja-Ameerika profispordi mõnes viies kõrgeimas liigas. Suurimad spordimeeskonnad on [[korvpall]]iklubi [[Utah Jazz]], mis mängib [[NBA]]-s ja jalgpalliklubi [[Real Salt Lake]], mis mängib [[Major League Soccer]]is. Kolledžispordis on populaarne [[Ameerika jalgpall]].

2002. aastal toimusid Salt Lake Citys [[2002. aasta taliolümpiamängud|XIX taliolümpiamängud]].

== Sümboolika ==
[[Pilt:Utah SR 24.svg|pisi|125px|Teetähis]]
[[Pilt:2007 UT Proof Rev.png|pisi|125px|[[Veeranddollariline]]]]
* Tunnuslaul on "Utah, This Is the Place".
* Tunnusloom on [[kaljumägede vapiti]].
* Tunnustants on [[ruudutants]].
* Tunnuslind on [[järvekajakas]].
* Tunnuspuu on [[ameerika haab]].
* Tunnuslill on [[Liilialised|liilialine]] ''[[Calochortus nuttallii]]''.
* Tunnusheintaim on [[kõrrelised|kõrreline]] ''[[Achnatherum hymenoides]]''.
* Tunnuskala on [[Clarki lõhe]] alamliik ''[[Oncorhynchus clarki utah]]''.
* Tunnusliblikas on [[monarhliblikas]].
* Tunnusputukas on [[meemesilane]].
* Tunnusfossiil on ''[[Allosaurus]]''.
* Tunnuspuuvili on [[kirss]].
* Tunnusvääriskivi on [[topaas]].
* Tunnusmineraal on [[vask]].

== Vaata ka ==
* [[Utah' kummituslinnade loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.utah.gov/ Utah' osariigi koduleht]

{{Geograafiline asukoht
|Keskel    = Utah
|Põhi    = {{Pisilipp|Idaho}}
|Kirre = {{Pisilipp|Wyoming}}
|Ida      = {{Pisilipp|Colorado}}
|Kagu = {{Pisilipp|New Mexico}}
|Lõuna    = {{Pisilipp|Arizona}}
|Edel = 
|Lääs    = {{Pisilipp|Nevada}}
|Loe = 
}}

{{Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus}}

{{koord |NS=39.5 |EW=-111.5 |type=adm1st |region=US-UT}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide osariigid]]
[[Kategooria:Utah| ]]