(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Kaberneeme: erinevus redaktsioonide vahel – Vikipeedia Mine sisu juurde

Kaberneeme: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:4C40:B480:511A:AD57:631F:ECCA (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand.
Märgis: Tühistamine
 
(ei näidata 23 kasutaja 43 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{EestiAsula
{{EestiAsula
| nimi = Kaberneeme
| nimi = Kaberneeme
| pilt = Kaberneeme kagust ranna kohalt vaadatuna 2022. aasta juulis.jpg
| lipu_pilt =
| pildiallkiri = Kaberneeme kagust ranna kohalt vaadatuna
| lipu_link =
| vapi_pilt =
| vapi_link =
| pindala =
| pindala =
| elanikke = 106 (1.01.2007)
| elanikke =
| lat_deg = 59
| lat_min = 31
| lat_sec = 09
| lon_deg = 25
| lon_min = 16
| lon_sec = 27
| maakond = Harju
| maakond = Harju
}}
}}

'''Kaberneeme''' on [[küla]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]]. Küla asub [[Kaberneeme poolsaar]]el.
'''Kaberneeme''' on [[küla]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]]. Küla asub [[Kaberneeme poolsaar]]el [[Eesti]] põhjarannikul. Poolsaar on vaid kahe kilomeetri pikkune. Tänapäeval kuulub poolsaar halduslikult [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme valda]]. Kaberneeme külas asub ka [[Kaberneeme sadam]], [[Kaberneeme poolsaar|Kaberneeme poolsaarest]] läände jääb [[Kaberneeme laht]], tema mõtteliseks jätkuks on [[Koipsi|Koipse]] (ka Koipsi) ja Rammu saared.

[[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas külas 137 inimest ja 2019. aasta seisuga elab külas 121 inimest. 2015. aastal oli neist eestlasi 128 (93,4%). <ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Statistikaameti andmebaas]</ref>

[[Kaberneeme poolsaar]] on liivase pinnasega ja kattunud enamasti männimetsaga. Kaberneeme on tuntud matkamise ja puhkekoht, küla lähedal paiknevad [[Riigimetsa Majandamise Keskus|RMK]] lõkkekohad.

==Pildid==
<gallery>
Pilt:Elamud kaberneemes.JPG
Pilt:Kaberneeme sadam.JPG|[[Kaberneeme sadam]]
Pilt:Kaberneeme tee.JPG|Kaberneeme tee
Pilt:Pood kaberneemes.JPG|kauplus
Pilt:Tõusu tee.JPG|Tõusu tee
Pilt:Küla tee.JPG|Küla tee
Pilt:Tõusu tee1.JPG|Tõusu tee
Pilt:Kõralhoone kaberneemes.JPG
Pilt:Elamu.JPG
Pilt:Aed kaberneemes.JPG
</gallery>

== Ajalugu ==
2015. aastal tähistas [[Kaberneeme poolsaar|Kaberneeme poolsaarel]] asuv Kaberneeme küla 640. aastapäeva. Üks esimesi tunnistusi, mis viitab sealsele asustusele, on 1375. aastast pärinevas Rootsi pühaku Brigitta imede kirjelduses. Algul oli Kaberneeme [[Kaberla|Kaberla külale]] kuulunud kalarand. 1375. aastal toimus Kaberneemes eesti ja rootsi kalurite kokkupõrge. [[1485]]. aastal on Kaberneemet mainitud kui rootslaste küla.

Külas asus [[Aianduskooperatiiv Kaberneeme|Kaberneeme aianduskooperatiiv]], millest on säilinud märkimisväärsed ehitised.

Kuni 1694. aastani esinevad andmed on sedavõrd vähesed, et ei ole võimalik saada täielikku ülevaadet küla arengust ja selle elust. Kindlad etnograafilised andmed pärinevad 1694. aastast – tolleaegsetest dokumentidest ja kaartidelt selgub, et Kaberneeme külas oli siis 13 talu.

19. sajandi lõpupoole kujunes Kaberneemest tähtsamaid [[Tallinn|Tallinna]]-lähedasi kala püügi- ja töötlemiskeskusi. Oletatavasti oli Kaberneeme küla üks esimesi kohti, kus rakendati pöörisnooda ehk keerepüüki. Esimeste hulgas [[Eesti|Eestis]] hakati kala suitsutama 1892. aastal ning 1893. aastast tegutses külas kilutööstus. Edukas kalandus soodustas küla laienemist ja juba 1912. aastal oli Kaberneemes 16 ning kümnendi lõpus aga juba 21 purjelaeva. 20. sajandi esimesel poolel saadi poolsaare lähivetest märkimisväärselt suuri lõhesaake ja kaluriküla areng hoogustus veelgi. [[Kaberneeme poolsaar|Kaberneeme poolsaare]] lähiveed olid algselt [[Pirita klooster|Pirita kloostri]] munkade kalastuskohad.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://joelahtme.kovtp.ee/kaberneeme-kula|pealkiri=Kaberneeme küla|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>

Kaberneemest on alguse saanud ka selle kandi ([[Kuusalu kihelkond|Kuusalu kihelkonna]]) laevaehitus. Siit algas ka räimemüük [[Tallinn|Tallinna]] ning samuti munakivide vedu.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.kaberneeme.ee/et/poolsaar-ja-kula|pealkiri=Kaberneeme poolsaar ja küla|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>

Küla koostöö- ja käimisetraditsioonid katkesid 1944. aastal [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooniga Eestis]]. Eeldatavasti põgenes tollal küla 300 elanikust umbes pooled välismaale. Nõukogude ajal asus seal [[NSV Liidu piirivalve Eestis|NSV Liidu piirivalve]] Rakvere piirivalvesalga [[Kaberneeme piirivalvekordon]] ja [[Kaberneeme poolsaar]]el [[Kaberneeme tehnilise vaatluse post|tehnilise vaatluse post]].

[[Fail:Drone video of Kaberneeme beach in Estonia (June 2022).webm|pisi|tühi|Droonivideo Kaberneeme rannast 2022. aasta juunis]]

==Vaata ka==
*[[Kalevi-Liiva]]

==Viited==
{{viited}}


== Välislingid ==
== Välislingid ==
{{commonskat|Kaberneeme}}
⚫
*[http://www.ilm.ee/kaberneeme/ Ilm Kaberneemes]
* [http://www.estonia360.ee/kaberneeme/index.html 360° aeropanoraam / aerofoto]
Kabeerneeme2009
* [http://www.kaberneemekula.ee/ Kaberneeme küla koduleht]
⚫
* [http://www.ilm.ee/kaberneeme/ Ilm Kaberneemes]

{{Jõelähtme vald}}
{{Jõelähtme vald}}


[[Kategooria:Jõelähtme vald]]
[[Kategooria:Jõelähtme vald]]
[[Kategooria:Harju maakonna külad]]
[[Kategooria:Harju maakonna külad]]

[[vo:Kaberneeme]]

Viimane redaktsioon: 13. märts 2023, kell 20:21

Kaberneeme
Kaberneeme kagust ranna kohalt vaadatuna
Pindala: 11,8 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 131 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 2452[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 31′ N, 25° 16′ E
Kaberneeme (Eesti)
Kaberneeme
Kaart

Kaberneeme on küla Jõelähtme vallas Harjumaal. Küla asub Kaberneeme poolsaarel Eesti põhjarannikul. Poolsaar on vaid kahe kilomeetri pikkune. Tänapäeval kuulub poolsaar halduslikult Harju maakonna Jõelähtme valda. Kaberneeme külas asub ka Kaberneeme sadam, Kaberneeme poolsaarest läände jääb Kaberneeme laht, tema mõtteliseks jätkuks on Koipse (ka Koipsi) ja Rammu saared.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 137 inimest ja 2019. aasta seisuga elab külas 121 inimest. 2015. aastal oli neist eestlasi 128 (93,4%). [4]

Kaberneeme poolsaar on liivase pinnasega ja kattunud enamasti männimetsaga. Kaberneeme on tuntud matkamise ja puhkekoht, küla lähedal paiknevad RMK lõkkekohad.

Pildid

[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal tähistas Kaberneeme poolsaarel asuv Kaberneeme küla 640. aastapäeva. Üks esimesi tunnistusi, mis viitab sealsele asustusele, on 1375. aastast pärinevas Rootsi pühaku Brigitta imede kirjelduses. Algul oli Kaberneeme Kaberla külale kuulunud kalarand. 1375. aastal toimus Kaberneemes eesti ja rootsi kalurite kokkupõrge. 1485. aastal on Kaberneemet mainitud kui rootslaste küla.

Külas asus Kaberneeme aianduskooperatiiv, millest on säilinud märkimisväärsed ehitised.

Kuni 1694. aastani esinevad andmed on sedavõrd vähesed, et ei ole võimalik saada täielikku ülevaadet küla arengust ja selle elust. Kindlad etnograafilised andmed pärinevad 1694. aastast – tolleaegsetest dokumentidest ja kaartidelt selgub, et Kaberneeme külas oli siis 13 talu.

19. sajandi lõpupoole kujunes Kaberneemest tähtsamaid Tallinna-lähedasi kala püügi- ja töötlemiskeskusi. Oletatavasti oli Kaberneeme küla üks esimesi kohti, kus rakendati pöörisnooda ehk keerepüüki. Esimeste hulgas Eestis hakati kala suitsutama 1892. aastal ning 1893. aastast tegutses külas kilutööstus. Edukas kalandus soodustas küla laienemist ja juba 1912. aastal oli Kaberneemes 16 ning kümnendi lõpus aga juba 21 purjelaeva. 20. sajandi esimesel poolel saadi poolsaare lähivetest märkimisväärselt suuri lõhesaake ja kaluriküla areng hoogustus veelgi. Kaberneeme poolsaare lähiveed olid algselt Pirita kloostri munkade kalastuskohad.[5]

Kaberneemest on alguse saanud ka selle kandi (Kuusalu kihelkonna) laevaehitus. Siit algas ka räimemüük Tallinna ning samuti munakivide vedu.[6]

Küla koostöö- ja käimisetraditsioonid katkesid 1944. aastal Nõukogude okupatsiooniga Eestis. Eeldatavasti põgenes tollal küla 300 elanikust umbes pooled välismaale. Nõukogude ajal asus seal NSV Liidu piirivalve Rakvere piirivalvesalga Kaberneeme piirivalvekordon ja Kaberneeme poolsaarel tehnilise vaatluse post.

Droonivideo Kaberneeme rannast 2022. aasta juunis

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 4.09.2023.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. ↑ Statistikaameti andmebaas
  5. ↑ "Kaberneeme küla".
  6. ↑ "Kaberneeme poolsaar ja küla".

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Jõelähtme valla vapp

Alevikud: Kostivere | Loo
Külad: Aruaru | Haapse | Haljava | Ihasalu | Iru | Jõelähtme | Jõesuu | Jägala | Jägala-Joa | Kaberneeme | Kallavere | Koila | Koipsi | Koogi | Kostiranna | Kullamäe | Liivamäe | Loo | Maardu | Manniva | Neeme | Nehatu | Parasmäe | Rammu | Rebala | Rohusi | Ruu | Saha | Sambu | Saviranna | Uusküla | Vandjala | Võerdla | Ülgase

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kaberneeme&oldid=6347583"