(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Ligniin: erinevus redaktsioonide vahel – Vikipeedia Mine sisu juurde

Ligniin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
Maemees (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu Täiustatud mobiilimuudatus
 
(ei näidata 7 kasutaja 7 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
[[Image:Lignin.png|thumb|right|420 px|Ligniini keemiline struktuur (üldistus).]]
[[Pilt:Lignin.png|pisi|420 px|Ligniini keemiline struktuur (üldistus)]]
'''Ligniin''' ehk '''ligneen''' on varieeruva struktuuriga [[biopolümeer]], mis moodustab suure osa taimse materjali [[rakukest]]adest.
'''Ligniin''' ehk '''ligneen''' on varieeruva struktuuriga [[biopolümeer]], mis moodustab suure osa taimse materjali [[rakukest]]adest.


Maal levinud taimsest materjalist moodustavad põhimassi kolm biopolümeeri, mis on põhilised [[rakukest]]a ehitusmaterjalid. Need on [[tselluloos]], ligniin ja [[hemitselluloos]], vastavalt keskmiselt 33, 30 ja 20 protsenti biomassist. [[puit|Puidus]] on nende sisaldus vastavalt 40-50%, 20-30% ja 20-30%. Erinevalt tselluloosist ja hemitselluloosist, mis on [[polüsahhariidid]], on ligniin varieeruva struktuuriga polümeer, milles prevaleerivad [[aromaatsed ühendid|aromaatsed (benseeni) tsüklid]]. Ligniin seondub keemiliselt hemitselluloosi polüsahhariididega, seega aitab tugevdada rakukesta ja kogu taime. Lisaks nimetatud põhikomponentidele on rakukestades mitmeid ühendeid, mis modifitseerivad selle tugevust ja läbilaskvust.
Maal levinud taimsest materjalist moodustavad põhimassi kolm biopolümeeri, mis on põhilised [[rakukest]]a ehitusmaterjalid. Need on [[tselluloos]], ligniin ja [[hemitselluloos]], vastavalt keskmiselt 33, 30 ja 20 protsenti biomassist. [[puit|Puidus]] on nende sisaldus vastavalt 40–50%, 20–30% ja 20–30%. Erinevalt tselluloosist ja hemitselluloosist, mis on [[polüsahhariidid]], on ligniin varieeruva struktuuriga polümeer, milles prevaleerivad [[aromaatsed ühendid|aromaatsed (benseeni) tsüklid]]. Ligniin seondub keemiliselt hemitselluloosi polüsahhariididega, seega aitab tugevdada rakukesta ja kogu taime. Lisaks nimetatud põhikomponentidele on rakukestades mitmeid ühendeid, mis modifitseerivad selle tugevust ja läbilaskvust.


[[Puitumine]] on polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse, mille tulemusena muutub taime vars jäigaks.
[[Puitumine]] on polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse, mille tulemusena muutub taime vars jäigaks.


[[Paberitööstus]]es on olulisel kohal ligniini tselluloosist eraldamise tehnoloogia. Puidust saadud ligniini valge pehme [[hügroskoopsus|hügroskoopse]] paberitaolise kihilise massina tarvitatakse meditsiinis vati asemel. Suur osa tööstuses eraldatud ligniinist läheb kütusena [[põlemine|põletamisele]].
[[Paberitööstus]]es on olulisel kohal ligniini tselluloosist eraldamise tehnoloogia. Seejuures on ligniin [[kõrvalsaadus]]. Puidust saadud ligniini valge pehme [[hügroskoopsus|hügroskoopse]] paberitaolise kihilise massina tarvitatakse meditsiinis vati asemel. Suur osa tööstuses eraldatud ligniinist läheb kütusena [[põlemine|põletamisele]]. Ligniini kasutatakse [[Roheasfalt|roheasfaltis]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-19 |pealkiri=Ülemiste keskuses katsetati Eesti firma kaasabil toodetud roheasfalti |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2023/07/19/ulemiste-keskus-katsetab-parklas-roheasfalti |vaadatud=2023-07-22 |väljaanne=www.ehitusuudised.ee |keel=et}}</ref> Aktuaalseks on saanud selle taastuva biopolümeeri uute kasutusvõimaluste leidmine.
== Vaata ka ==
== Vaata ka ==
12. rida: 12. rida:
* [[Lignotselluloos]]
* [[Lignotselluloos]]
* [[Tõrv]]
* [[Tõrv]]
* [[Tärpentiin]]
* [[Tärpentin]]



== Viited ==
[[Kategooria:Taimeanatoomia]]
[[Kategooria:Taimeanatoomia]]
[[Kategooria:Polümeerid]]
[[Kategooria:Polümeerid]]

Viimane redaktsioon: 22. juuli 2023, kell 10:47

Ligniini keemiline struktuur (üldistus)

Ligniin ehk ligneen on varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest.

Maal levinud taimsest materjalist moodustavad põhimassi kolm biopolümeeri, mis on põhilised rakukesta ehitusmaterjalid. Need on tselluloos, ligniin ja hemitselluloos, vastavalt keskmiselt 33, 30 ja 20 protsenti biomassist. Puidus on nende sisaldus vastavalt 40–50%, 20–30% ja 20–30%. Erinevalt tselluloosist ja hemitselluloosist, mis on polüsahhariidid, on ligniin varieeruva struktuuriga polümeer, milles prevaleerivad aromaatsed (benseeni) tsüklid. Ligniin seondub keemiliselt hemitselluloosi polüsahhariididega, seega aitab tugevdada rakukesta ja kogu taime. Lisaks nimetatud põhikomponentidele on rakukestades mitmeid ühendeid, mis modifitseerivad selle tugevust ja läbilaskvust.

Puitumine on polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse, mille tulemusena muutub taime vars jäigaks.

Paberitööstuses on olulisel kohal ligniini tselluloosist eraldamise tehnoloogia. Seejuures on ligniin kõrvalsaadus. Puidust saadud ligniini valge pehme hügroskoopse paberitaolise kihilise massina tarvitatakse meditsiinis vati asemel. Suur osa tööstuses eraldatud ligniinist läheb kütusena põletamisele. Ligniini kasutatakse roheasfaltis.[1] Aktuaalseks on saanud selle taastuva biopolümeeri uute kasutusvõimaluste leidmine.

  1. "Ülemiste keskuses katsetati Eesti firma kaasabil toodetud roheasfalti". www.ehitusuudised.ee. 19. juuli 2023. Vaadatud 22. juulil 2023.