Männiku asum: erinevus redaktsioonide vahel
Tõlkeparandus - Waldeck tähendab metsaNURK, mitte -tukk. |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P →Loodus: link fix |
||
| (ei näidata 8 kasutaja 18 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{linn |
{{linn |
||
| |
| nimi = Männiku |
||
| pilt = Männiku asumi kaart.png |
|||
| logo_pilt = [[Pilt:Männiku_tee_02.jpg|200px|center]] |
|||
| ⚫ | |||
| logo_link = [[Nõmme linnaosa]] |
|||
| elanikke = 5870 (01.01.2017)<ref name="Tallinn arvudes 2017" /> |
|||
| pindala = 3,70<ref name="Nõmme linnaosa arengukava">[http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6382s41133 Nõmme linnaosa arengukava 2008-2012.] Lk. 114 (Tabel. 32)</ref> |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
}} |
}} |
||
[[Fail:Männiku rändrahn.JPG|pisi|Männiku rändrahn]] |
|||
'''Männiku asum''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s. |
|||
'''Männiku asum''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s. Asum piirneb [[Nõmme asum|Nõmme]], [[Rahumäe]], [[Liiva (Tallinn)|Liiva]] ja [[Raudalu]] asumi ning [[Saku vald|Saku vallaga]]. Männiku asumi pindala on 4,47 km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017" /> |
|||
== Ajalugu == |
== Ajalugu == |
||
1798. aastal ilmunud [[Mellini atlas]]es tähistati praeguse Männiku asumi alasid nimega Suklemi (teatud kaartidel on kasutatud ka kuju Suklema). 20. sajandi algul kandis Männiku piirkond Valdeki nime (saksa k ''Waldeck'' 'metsatukk'). Piirkond sai Valdeku nime [[Valdeku tänav]]a ja [[Männiku tee]] vahel asunud samanimelise kõrtsi järgi.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> |
|||
Veel 20. sajandi algul kandis see piirkond [[Valdeku tänav]]a ja [[Männiku tee]] nurgal asunud samanimelise kõrtsi järgi nime Valdeki (''Waldeck'' - saksa keeles metsanurk). [[1798]]. aastal ilmunud Mellini atlases näeme mainitud asutuse nime Suklemi. Veidi muutunud kujul (Suklema) esineb see nimi raudtee ja Raku vahelisel alal 19. ja 20. sajandi vahetuse kaartidel. |
|||
Asumit läbiv [[Tallinna–Viljandi raudteeliin|Tallinna–Viljandi raudtee]] avati liikluseks 1900. aastal. Raudtee ja [[Valdeku tänav]]a ristumiskohta rajati Valdeku peatus, mis avati tsiviilkäibeks alles 1935. aastal. Kuna Männikule plaaniti rajada Romanovi aedlinn, asutati 1914. aastal omanike palvel ka Männiku raudteepeatus. Alanud sõja tõttu jäid aedlinna rajamise plaanid katki, kuid raudteepeatus säilis. 1927. aastal nimetati Tallinnast [[Saku|Sakku]] viiv tee Männiku teeks.<ref name=":0" /> |
|||
Männiku oli pikki aastaid Nõmme ääremaa, väheasustatud koht, kus paiknesid ainult üksikud suurte kruntidega majad, sisuliselt talud. [[1914]]. aastast alates, kui lähedusse rajati [[Peeter Suur]]e merekindluse pealaod (Männiku hiidlaod), muutus mõõduandvaks sõjavägi. Eesti Vabariigi päevil oli Männikul Vahipataljoni kasarm, linna külje all paiknesid endiselt laskemoonalaod, kaitseväe laboratoorium ja suur õppepolügoon. |
|||
Männiku oli pikki aastaid väheasustatud koht, seal asusid ainult mõned üksikud suurte kruntidega majad. Suurem muutus toimus siis, kui Männiku lähedusse rajati 1914. aastal Peeter Suure merekindluse pealaod (nn Männiku hiigellaod). Esimese Eesti Vabariigi ajal asusid piirkonnas Männiku vahipataljoni kasarm, kaitseväe laboratoorium ja suur [[Männiku polügoon]]. 15. juunil 1936 toimus asumis plahvatuste seeria, mis oli tingitud eksimusest lõhkeainete käsitlemisel. Plahvatuste käigus hukkusid 61 inimest, päästetöödel lisaks veel 4 tuletõrjujat.<ref name=":0" /> |
|||
Murdepunktiks Männiku ajaloos võib pidada [[5. aprill]]i [[1937]]. Sel päeval kinnitas majandusministeerium osaühingu Kvarts põhikirja. Toodang, silikaattellised, oli tolleaegsel ehitusmaterjali turul nõutav kaup, vaatamata isegi asjaolule, et analoogiline ettevõte juba töötas läheduses Liiva-Ristil. |
|||
Männikul on tegutsenud ka üks lokaalne organisatsioon, [[1933]]. aastal loodud Nõmme-Valdeki Raba Turbaühing. Seoses elanikkonna kasvuga 1930. aastate lõpul, asutati |
Männikul on tegutsenud ka üks lokaalne organisatsioon, [[1933]]. aastal loodud Nõmme-Valdeki Raba Turbaühing. Seoses elanikkonna kasvuga 1930. aastate lõpul, asutati sinna ka Nõmme Majaomanike seltsi osakond. Männiku polügooni (Valdeki laskerada) kasutasid teiste hulgas ka Nõmme kaitseliitlased.{{lisa viide}} |
||
1937. aastal kinnitas majandusministeerium silikaattelliste tootmisega tegeleva ettevõtte Kvarts põhikirja. Männikul tegutseva ettevõtte kaup oli nõutud, seda vaatamata asjaolule, et lähedal juba tegutses analoogne tehas. 1957. aastal rajati asumisse ehitusmaterjalide tehas Männiku, mille üheks tsehhiks sai Kvarts. Hiljem lisandusid kipsplaatide tsehh ja kivitsehh. 1973. aastal liideti Männiku tehas ja lähedal asuv [[AS Silikaat|Silikaat]] üheks tootmiskoondiseks.<ref name=":0" /> |
|||
==Vaata ka== |
|||
* [[Männiku hiidrahn]] |
|||
Eesti taasiseseisvumise järel Männiku tehased suleti, välja arvatud Valdeku kivitsehh.<ref name=":0" /> |
|||
== Elanikkond == |
|||
{| class="wikitable" |
|||
!Aasta |
|||
!Arvestuslik rahvaarv<ref name="Tallinn arvudes 2017" /><ref>[https://web.archive.org/web/20120521185751/http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155</ref> |
|||
|- |
|||
|2017 |
|||
|5870 |
|||
|- |
|||
|2016 |
|||
|5988 |
|||
|- |
|||
|2015 |
|||
|6043 |
|||
|- |
|||
|2014 |
|||
|5978 |
|||
|- |
|||
|2013 |
|||
|5990 |
|||
|- |
|||
|2012 |
|||
|5993 |
|||
|- |
|||
|2011 |
|||
|6019 |
|||
|} |
|||
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17% ja üle 68aastased 10–19%. Eestlaste osakaal asumi elanikkonnas jäi 50–79% vahele.<ref>[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38</ref> |
|||
[[Fail:Raku järv11.JPG|pisi|Raku järv]] |
|||
== Olulisemad objektid == |
|||
Männikul asuvad [[Männiku raamatukogu]] ja [[Männiku Noortekeskus]]. |
|||
== Loodus == |
|||
Männiku asumisse jäävad täielikult või osaliselt neli tehisjärve, mis on tekkinud liiva kaevandamise tagajärjel. Männikule jääva [[Raku järv]]e ääres asub [[Männiku hiidrahn]], mida peetakse üheks Nõmme vaatamisväärsuseks.<ref name=":0" /> Asumisse jäävad veel [[Pumbajärv]], [[Männiku järv]] ja [[Männiku Väikejärv|Väikejärv]]. |
|||
== Männiku asumi tänavad == |
|||
Männikul asuvad [[Astri tänav (Tallinn)|Astri tänav]], [[Jalaka tänav]], [[Jõhvika tänav]], [[Karusmarja tänav]], [[Kauge tänav]], [[Paul Kerese tänav (Tallinn)|Paul Kerese tänav]], [[Kraavi tänav]], [[Kreegi tänav (Tallinn)|Kreegi tänav]], [[Kuremarja tänav]], [[Kvartsi tänav]], [[Lootuse puiestee]], [[Mahla tänav]], [[Männiku tee]], [[Nelgi tänav (Tallinn)|Nelgi tänav]], [[Pihlaka tänav (Tallinn)|Pihlaka tänav]], [[Remmelga tänav]], [[Silikaltsiidi tänav]], [[Sinilille tänav]], [[Valdeku tänav]], [[Võidu tänav]], [[Võidu põik]] ja [[Väike-Männiku tänav]]. |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
| 27. rida: | 66. rida: | ||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
* [http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41119 Männiku.] Nõmme veebileht |
* [http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41119 Männiku.] Nõmme veebileht |
||
{{commonscat|Männiku}} |
{{commonscat|Männiku}} |
||
Viimane redaktsioon: 10. november 2023, kell 17:31
| Männiku | |
|---|---|
 | |
| Pindala: 4,47[1] km² | |
| Elanikke: 5870 (01.01.2017)[1] | |
|
| |
| Koordinaadid: 59° 23′ N, 24° 43′ E | |
 |
Männiku asum on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb Nõmme, Rahumäe, Liiva ja Raudalu asumi ning Saku vallaga. Männiku asumi pindala on 4,47 km2.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1798. aastal ilmunud Mellini atlases tähistati praeguse Männiku asumi alasid nimega Suklemi (teatud kaartidel on kasutatud ka kuju Suklema). 20. sajandi algul kandis Männiku piirkond Valdeki nime (saksa k Waldeck 'metsatukk'). Piirkond sai Valdeku nime Valdeku tänava ja Männiku tee vahel asunud samanimelise kõrtsi järgi.[2]
Asumit läbiv Tallinna–Viljandi raudtee avati liikluseks 1900. aastal. Raudtee ja Valdeku tänava ristumiskohta rajati Valdeku peatus, mis avati tsiviilkäibeks alles 1935. aastal. Kuna Männikule plaaniti rajada Romanovi aedlinn, asutati 1914. aastal omanike palvel ka Männiku raudteepeatus. Alanud sõja tõttu jäid aedlinna rajamise plaanid katki, kuid raudteepeatus säilis. 1927. aastal nimetati Tallinnast Sakku viiv tee Männiku teeks.[2]
Männiku oli pikki aastaid väheasustatud koht, seal asusid ainult mõned üksikud suurte kruntidega majad. Suurem muutus toimus siis, kui Männiku lähedusse rajati 1914. aastal Peeter Suure merekindluse pealaod (nn Männiku hiigellaod). Esimese Eesti Vabariigi ajal asusid piirkonnas Männiku vahipataljoni kasarm, kaitseväe laboratoorium ja suur Männiku polügoon. 15. juunil 1936 toimus asumis plahvatuste seeria, mis oli tingitud eksimusest lõhkeainete käsitlemisel. Plahvatuste käigus hukkusid 61 inimest, päästetöödel lisaks veel 4 tuletõrjujat.[2]
Männikul on tegutsenud ka üks lokaalne organisatsioon, 1933. aastal loodud Nõmme-Valdeki Raba Turbaühing. Seoses elanikkonna kasvuga 1930. aastate lõpul, asutati sinna ka Nõmme Majaomanike seltsi osakond. Männiku polügooni (Valdeki laskerada) kasutasid teiste hulgas ka Nõmme kaitseliitlased.[viide?]
1937. aastal kinnitas majandusministeerium silikaattelliste tootmisega tegeleva ettevõtte Kvarts põhikirja. Männikul tegutseva ettevõtte kaup oli nõutud, seda vaatamata asjaolule, et lähedal juba tegutses analoogne tehas. 1957. aastal rajati asumisse ehitusmaterjalide tehas Männiku, mille üheks tsehhiks sai Kvarts. Hiljem lisandusid kipsplaatide tsehh ja kivitsehh. 1973. aastal liideti Männiku tehas ja lähedal asuv Silikaat üheks tootmiskoondiseks.[2]
Eesti taasiseseisvumise järel Männiku tehased suleti, välja arvatud Valdeku kivitsehh.[2]
Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv[1][3][4] |
|---|---|
| 2017 | 5870 |
| 2016 | 5988 |
| 2015 | 6043 |
| 2014 | 5978 |
| 2013 | 5990 |
| 2012 | 5993 |
| 2011 | 6019 |
2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 12–17% ja üle 68aastased 10–19%. Eestlaste osakaal asumi elanikkonnas jäi 50–79% vahele.[5]
Olulisemad objektid[muuda | muuda lähteteksti]
Männikul asuvad Männiku raamatukogu ja Männiku Noortekeskus.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Männiku asumisse jäävad täielikult või osaliselt neli tehisjärve, mis on tekkinud liiva kaevandamise tagajärjel. Männikule jääva Raku järve ääres asub Männiku hiidrahn, mida peetakse üheks Nõmme vaatamisväärsuseks.[2] Asumisse jäävad veel Pumbajärv, Männiku järv ja Väikejärv.
[muuda | muuda lähteteksti]
Männikul asuvad Astri tänav, Jalaka tänav, Jõhvika tänav, Karusmarja tänav, Kauge tänav, Paul Kerese tänav, Kraavi tänav, Kreegi tänav, Kuremarja tänav, Kvartsi tänav, Lootuse puiestee, Mahla tänav, Männiku tee, Nelgi tänav, Pihlaka tänav, Remmelga tänav, Silikaltsiidi tänav, Sinilille tänav, Valdeku tänav, Võidu tänav, Võidu põik ja Väike-Männiku tänav.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
- ↑ Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
- ↑ Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Männiku. Nõmme veebileht
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Männiku asum |
.svg)
Asumid (allasumid): Aegna · Astangu · Haabersti · Hiiu · Iru · Juhkentali · Järve · Kadaka · Kadriorg · Kakumäe · Kalamaja · Karjamaa (Hundipea) · Kassisaba · Katleri · Keldrimäe · Kelmiküla · Kitseküla · Kivimäe · Kloostrimetsa · Kompassi · Kopli · Kose (Kose-Kallaste · Lükati · Varsaallika) · Kuristiku · Kurepõllu · Laiaküla · Lepiku · Laagna · Laagri · Liiva · Lilleküla (Lille · Mooni · Linnu · Marja) · Loopealse · Luite · Maakri · Maarjamäe · Merimetsa · Merivälja · Mustakivi · Mustamäe · Mustjõe · Mõigu · Mäeküla · Mähe (Kaasiku · Mähe aedlinn) · Männiku · Nõmme · Pae · Paevälja (Paekalda) · Paljassaare · Pelgulinn · Pelguranna · Pirita · Pääsküla (Vana-Pääsküla) · Priisle · Pikaliiva (Vikimõisa) · Raua · Raudalu (Raku) · Rahumäe · Rocca al Mare · Sadama · Seli · Siili · Sibulaküla · Sõjamäe (Sõstramäe) · Sikupilli · Sitsi · Sääse · Südalinn · Tatari · Tondi · Tiskre · Tõnismäe · Torupilli · Tondiraba · Uuslinn · Uus Maailm · Vismeistri · Vanalinn (All-linn · Toompea) · Vana-Mustamäe · Veerenni · Veskimetsa · Väike-Õismäe (Järveotsa) · Väo · Õismäe · Ülemistejärve · Ülemiste
