Jalgrattasport: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 18. aprill 2024, kell 20:04

Jalgrattasport on spordiala, mida harrastatakse jalgrattal.

Jalgratta eelkäijad olid prantslase M. de Sivraci 1790. ja sakslase Karl von Draisi 1816. aastal ehitatud kaherattalised jalgadega tõugatavad sõiduvahendid. Tänapäeva jalgratta prototüübiks peetakse ^[viide?] kettülekandega jalgratast, mille valmistas inglane Lawson 1879. 19. sajandi lõpul kasutusele võetud kuullaagrid, õhukummid ja vabajooksusidur ning pidurid andsid jalgrattale tänapäevase kuju.

Jalgrattavõistlusi peetakse maanteel (maanteesõit), linnatänavail (kriteeriumisõit), murdmaastikul (jalgrattakross) ja velodroomil (trekisõit). Võistlusmaa pikkus on täpselt kindlaks määratud üksnes trekisõidus. Võisteldakse individuaalselt ja meeskondlikult, eraldi- või ühisstardist (grupisõit). Nii velodroomil kui ka maanteel võib võistlus kesta ühe või mitu päeva, viimasel juhul nimetatakse seda võistlust velotuuriks.

Jalgratastel mängitakse ka velopalli ja velopolot ning võisteldakse vigursõidus. Alternatiivspordialaks võib pidada rattatraielit.

Üks tuntumaid maanteesõiduvõistlusi on individuaal-meeskondlik velotuur Tour de France, mis toimus esimest korda 1903 ja toimub tänapäevani. Esimene eestlane, kes Tour de France'i lõpuni sõitis, oli Jaanus Kuum.

Jalgrattaspordist sai tänapäevane spordiala Prantsusmaal ja Inglismaal 1860. ja 1870. aastatel. Varaseim teadaolev rahvusvaheline võistlus peeti 1869 Prantsusmaal marsruudil Pariis–Rouen, mille võitja keskmine kiirus oli 11 km/h. 1892 asutati Rahvusvaheline Jalgratturite Assotsiatsioon (aastast 1900 Rahvusvaheline Jalgratturite Liit, UCI). Esimesed ametlikud maailmameistrivõistlused trekisõidus toimusid 1893, maanteesõidus 1921 ja krossisõidus 1950.

Jalgrattasport kuulus juba esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavva 1896. aasta suveolümpiamängudel Ateenas. Naiste jalgrattaspordialad on olümpiamängude kavas alates 1984. aasta suveolümpiamängudest Los Angeleses. Alates 1996. aasta suveolümpiamängudest tohivad olümpiamängudel osaleda ka elukutselised sportlased.

Eesti jalgrattasport[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Eesti jalgrattasport

Ainus Eesti meesjalgrattur, kes olümpiamängudelt medali võitnud, on Aavo Pikkuus, kes 1976. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu meeskonnas meeskondliku maanteesõidu.

Jalgrattur Erika Salumäe on esimene Eesti naissportlane, kes tulnud kaks korda olümpiamedalile, ja ainus Eesti naissportlane, kes võitnud olümpiamedali kahele riigile (1988 kuldmedali NSV Liidule ja 1992 kuldmedali Eestile). Ta on ainus Eesti sportlane, kes on valitud 9 korda Eesti aasta sportlaseks, ja esimene naissportlane, kes on osalenud kolmedel olümpiamängudel.

1992. aasta suveolümpiamängudel tuli meeste grupisõidus kaks Eesti sportlast esikümnesse: Lauri Aus oli 5. ja Raido Kodanipork 9.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Image:Cycling.gif|thumb]]
+[[Pilt:Keila, sport 08.JPG|thumb|Jalgratturid.]]
-'''Jalgrattasport''' on [[spordiala]], mis seisneb võistlemises või muus sportlikus tegevuses [[jalgratas]]tel.
+'''Jalgrattasport''' on [[sport|spordiala]], mida harrastatakse [[jalgratas|jalgrattal]].
+[[Jalgratas|Jalgratta]] eelkäijad olid prantslase M. de Sivraci [[1790]]. ja sakslase [[Karl von Drais]]i [[1816]]. aastal ehitatud kaherattalised [[jalg]]adega tõugatavad sõiduvahendid. Tänapäeva jalgratta prototüübiks peetakse {{lisa viide}} [[kettülekanne|kettülekandega]] jalgratast, mille valmistas inglane [[Lawson]] [[1879]]. [[19. sajand]]i lõpul kasutusele võetud [[kuullaager|kuullaagrid]], [[õhukumm]]id ja [[vabajooksusidur]] ning [[pidur]]id andsid jalgrattale tänapäevase kuju.
-== Ajalugu ==
+Jalgrattavõistlusi peetakse maanteel ([[maanteesõit]]), linnatänavail ([[kriteeriumisõit]]), murdmaastikul ([[jalgrattakross]]) ja [[velodroom]]il ([[trekisõit]]). Võistlusmaa pikkus on täpselt kindlaks määratud üksnes trekisõidus. Võisteldakse individuaalselt ja meeskondlikult, [[eraldistart|eraldi-]] või [[ühisstart|ühisstardist]] ([[grupisõit]]). Nii velodroomil kui ka maanteel võib võistlus kesta ühe või mitu päeva, viimasel juhul nimetatakse seda võistlust [[velotuur]]iks.
-[[Jalgratas|Jalgratta]] eelkäijad olid prantslase M. de Sivraci [[1790]]. ja sakslase Karl von Draisi [[1816]]. aastal ehitatud kaherattalised [[jalg]]adega tõugatavad sõiduvahendid. Tänapäeva jalgratta prototüübiks peetakse [[kettülekanne|kettülekandega]] jalgratast, mille valmistas inglane [[Lawson]] [[1879]]. aastal. [[19. sajand|XIX sajandi]] lõpul kasutusele võetud [[kuullaager|kuullaagrid]], [[õhukumm]]id ja [[vabajooksusidur]] ning [[pidur]]id andsid jalgrattale lõpliku kuju.
+Jalgratastel mängitakse ka [[velopall]]i ja [[velopolo]]t ning võisteldakse [[Jalgrattavigursõit|vigursõidus]]. Alternatiivspordialaks võib pidada ratta[[traiel]]it.
-[[Image:Olympic Velodrome Athens.jpg|thumb|300px|right|''Olümpiavelodroom [[Ateena]]s, [[Kreeka]]s'']]
+Üks tuntumaid maanteesõiduvõistlusi on individuaal-meeskondlik velotuur [[Tour de France]], mis toimus esimest korda [[1903]] ja toimub tänapäevani. Esimene eestlane, kes Tour de France'i lõpuni sõitis, oli [[Jaanus Kuum]].
-Jalgrattaspordist sai tänapäevane spordiala [[Prantsusmaa]]l ja [[Inglismaa]]l [[1860]]-[[1870]]. aastatel. Varaseim teadaolev rahvusvaheline võistlus peeti [[1869]]. aastal Prantsusmaal marsruudil [[Pariis]] - [[Rouen]], mille võitja keskmine kiirus oli 11 km/h. 1892. aastal asutati Rahvusvaheline Jalgratturite Assotsiatsioon (aastast 1900 Rahvusvaheline Jalgratturite Liit, UCI). Esimene ametlik MM trekisõidus peeti [[1893]]. aastal, maantesõidus [[1921]]. a., krossisõidus [[1950]]. a.
-Jalgrattasport kuulus ka esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavva [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896 Ateenas]]. [[Trekk|Trekil]] võitis viiest kuldmedalist kolm [[Prantsusmaa|prantslane]] [[Paul Masson]], [[maanteesõit|maanteesõidu]] edukaim oli [[Kreeka|kreeklane]] [[Aristidis Konstantinidis]]. Naiste jalgrattaspordialad on olümpiamängude kavas alates [[1984]]. a. mängudest [[Los Angeles]]es. Alates 1996. aastast on võimalus olümpiamedalit püüda kõigil maailma parematel ratturitel, sest [[Atlanta]]s said lõpuks osalusõiguse ka elukutselised.
+Jalgrattaspordist sai tänapäevane spordiala [[Prantsusmaa]]l ja [[Inglismaa]]l [[1860. aastad|1860.]] ja [[1870. aastad|1870. aastatel]]. Varaseim teadaolev rahvusvaheline võistlus peeti [[1869]] Prantsusmaal marsruudil [[Pariis]]–[[Rouen]], mille võitja keskmine kiirus oli 11 km/h. [[1892]] asutati Rahvusvaheline Jalgratturite Assotsiatsioon (aastast [[1900]] [[Rahvusvaheline Jalgratturite Liit]], UCI). Esimesed ametlikud maailmameistrivõistlused trekisõidus toimusid [[1893]], maanteesõidus [[1921]] ja krossisõidus [[1950]].
-Jalgrattavõistlusi peetakse maanteel ([[maanteesõit]]), linnatänavail ([[kriteeriumisõit]]), murdmaastikul ([[jalgrattakross]]) ja [[velodroom]]il ([[trekisõit]]). Võistlusmaa pikkus on mitmesugune. Võisteldakse individuaalselt ja meeskondlikult, [[eraldistart|eraldi-]] või [[ühisstart|ühisstardist]] ([[grupisõit]]). Nii velodroomil kui ka maanteel võib võistlus kesta ühe või mitu päeva.
+Jalgrattasport kuulus juba esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavva [[1896. aasta suveolümpiamängud]]el Ateenas. Naiste jalgrattaspordialad on olümpiamängude kavas alates [[1984. aasta suveolümpiamängud]]est [[Los Angeles]]es. Alates [[1996. aasta suveolümpiamängud]]est tohivad olümpiamängudel osaleda ka elukutselised sportlased.
-Jalgratastel mängitakse ka [[velopall]]i ja [[velopolo]]t ning võisteldakse [[Jalgrattavigursõit|vigursõidus]]. Alternatiivspordialaks võib pidada ratta[[trial]]it.
+==Eesti jalgrattasport==
-Jalgrattatriali mitmekordne [[Eesti meister]] on [[Martin Heinmets]].
+[[Pilt:Keila, sport 07.JPG|pisi|Jalgrattavõistlus [[Keila]]s.]]
+[[Pilt:Tour_of_Estonia_Tartu_GP_30.05.2015_06.jpg|pisi|[[Tour of Estonia]] [[Tartu Grand Prix|Tartu GP]] tänavasõit 30. mail 2015]]
+{{Vaata| Eesti jalgrattasport}}
+Ainus [[Eesti]] meesjalgrattur, kes olümpiamängudelt medali võitnud, on [[Aavo Pikkuus]], kes [[1976. aasta suveolümpiamängud]]el võitis [[NSV Liit|NSV Liidu]] meeskonnas meeskondliku maanteesõidu.
-Üks tuntumaid jalgratta maanteesõiduvõistlusi on [[Tour de France]], mis toimus esmakordselt [[1903]]. aastal.
+Jalgrattur [[Erika Salumäe]] on esimene Eesti naissportlane, kes tulnud kaks korda olümpiamedalile, ja ainus Eesti naissportlane, kes võitnud olümpiamedali kahele riigile ([[1988]] kuldmedali NSV Liidule ja [[1992]] kuldmedali Eestile). Ta on ainus Eesti sportlane, kes on valitud 9 korda Eesti aasta sportlaseks, ja esimene naissportlane, kes on osalenud kolmedel olümpiamängudel.
-==Eesti jalgrattasportlasi==
+[[1992. aasta suveolümpiamängud]]el tuli meeste grupisõidus kaks Eesti sportlast esikümnesse: [[Lauri Aus]] oli 5. ja [[Raido Kodanipork]] 9.
-*[[Andrus Aug]]
-*[[Lauri Aus]]
-*[[Tanel Kangert]]
-*[[Jaan Kirsipuu]]
-*[[Sigvard Kukk]]
-*[[Jaanus Kuum]]
-*[[Rene Mandri]]
-*[[Aavo Pikkuus]]
-*[[Erki Pütsep]]
-*[[Riho Suun]]
-*[[Rein Taaramäe]]
-*[[Janek Tombak]]
 ==Vaata ka==
+*[[Eesti maanteesõidu koondis]]
-*[[Jalgrattasport 1896. aasta suveolümpiamängudel]]
-*[[Jalgrattasport 1952. aasta suveolümpiamängudel]]
-*[[Jalgrattasport 2004. aasta suveolümpiamängudel]]
-*[[Tour de France]]
 *[[Jalgrattasõit]]
+*[[Tsüklokross]]
+*[[:Kategooria:Jalgrattasport olümpiamängudel]]
+*[[:Kategooria:Eesti meistrivõistlused jalgrattasõidus]]
+*[[:Kategooria:NSV Liidu meistrivõistlused jalgrattasõidus]]
+*[[Rahutuur]]
+*[[Eesti meistrid naiste jalgratturite maanteesõidus]]
+*[[Eesti meistrid meeste jalgratturite maanteesõidus]]
 == Välislingid ==
+*[http://www.ejl.ee/ Eesti Jalgratturite Liidu koduleht]
+*[http://www.uci.ch/ Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu koduleht]
+{{Olümpia spordialad}}
-*[http://www.ejl.ee/ Eesti Jalgratturite Liidu kodulehekülg]
-*[http://www.uci.ch/ Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu kodulehekülg]
-{{pooleli}}
-[[Category:Jalgrattasport|*Jalgrattasport]]
-[[Category:Spordialad]]
+[[Kategooria:Jalgrattasport| ]]
-[[bg:Колоездене]]
-[[ca:Ciclisme]]
-[[en:Bicycle racing]]
-[[es:Ciclismo]]
-[[gl:Ciclismo]]
-[[io:Biciklado]]
-[[it:Ciclismo]]
-[[nl:Wielersport]]
-[[no:Sykling]]
-[[pl:Kolarstwo]]
-[[pt:Ciclismo]]
-[[ru:Велосипедный спорт]]
-[[scn:Ciclismu]]
-[[sl:Kolesarstvo]]
-[[sv:Cykelsport]]
-[[tr:Bisiklet (spor)]]
-[[zh:自じ行くだり车运动]]

v r Olümpiamängude spordialad
Suveolümpia spordialad	Aerutamine Golf Jalgpall Jalgrattasport (BMX · Maanteesõit · Trekisõit) Judo Kergejõustik Korvpall Käsipall Laskesport Lauatennis Maadlus (Kreeka-Rooma maadlus · Vabamaadlus) Maahoki Moodne viievõistlus Poks Purjetamine Ragbi Ratsasport Sulgpall Sõudmine Taekwondo Tennis Triatlon Tõstesport Veesport Kujundujumine Ujumine Veepall Vettehüpped Vehklemine Vibusport Võimlemine Iluvõimlemine Riistvõimlemine Trampoliinvõimlemine Võrkpall Rannavõrkpall Lisatud 2020. aasta olümpiamängude kavva: 3x3 (korvpall) · Karate · Pesapall/Pehmepall · Rulasõit · Sportronimine · Surfamine
Taliolümpia spordialad	Bobisõit/Skeleton Jäähoki Jääkeegel Kelgutamine Laskesuusatamine Suusasport Kahevõistlus Lumelauasõit Murdmaasuusatamine Mäesuusatamine Suusahüpped Vigursuusatamine Uisusport Iluuisutamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine
Endised olümpiaalad	Jeu de paume Kriket Kroket Köievedu Lakross Mootorpaatide võidusõit Pelota Polo Rackets Roque