Jalgrattasport

Jalgrattasport on spordiala, mis seisneb võistlemises või muus sportlikus tegevuses jalgratastel.

Ajalugu

Jalgratta eelkäijad olid prantslase M. de Sivraci 1790. ja sakslase Karl von Draisi 1816. aastal ehitatud kaherattalised jalgadega tõugatavad sõiduvahendid. Tänapäeva jalgratta prototüübiks peetakse kettülekandega jalgratast, mille valmistas inglane Lawson 1879. aastal. XIX sajandi lõpul kasutusele võetud kuullaagrid, õhukummid ja vabajooksusidur ning pidurid andsid jalgrattale lõpliku kuju.

Fail:Olympic Velodrome Athens.jpg

Olümpiavelodroom Ateenas, Kreekas

Jalgrattaspordist sai tänapäevane spordiala Prantsusmaal ja Inglismaal 1860-1870. aastatel. Varaseim teadaolev rahvusvaheline võistlus peeti 1869. aastal Prantsusmaal marsruudil Pariis - Rouen, mille võitja keskmine kiirus oli 11 km/h. 1892. aastal asutati Rahvusvaheline Jalgratturite Assotsiatsioon (aastast 1900 Rahvusvaheline Jalgratturite Liit, UCI). Esimene ametlik MM trekisõidus peeti 1893. aastal, maantesõidus 1921. a., krossisõidus 1950. a.

Jalgrattasport kuulus ka esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavva 1896 Ateenas. Trekil võitis viiest kuldmedalist kolm prantslane Paul Masson, maanteesõidu edukaim oli kreeklane Aristidis Konstantinidis. Naiste jalgrattaspordialad on olümpiamängude kavas alates 1984. a. mängudest Los Angeleses. Alates 1996. aastast on võimalus olümpiamedalit püüda kõigil maailma parematel ratturitel, sest Atlantas said lõpuks osalusõiguse ka elukutselised.

Jalgrattavõistlusi peetakse maanteel (maanteesõit), linnatänavail (kriteeriumisõit), murdmaastikul (jalgrattakross) ja velodroomil (trekisõit). Võistlusmaa pikkus on mitmesugune. Võisteldakse individuaalselt ja meeskondlikult, eraldi- või ühisstardist (grupisõit). Nii velodroomil kui ka maanteel võib võistlus kesta ühe või mitu päeva.

Jalgratastel mängitakse ka velopalli ja velopolot ning võisteldakse vigursõidus. Alternatiivspordialaks võib pidada rattatrialit.

Jalgrattatriali mitmekordne Eesti meister on Martin Heinmets.

Üks tuntumaid jalgratta maanteesõiduvõistlusi on Tour de France, mis toimus esmakordselt 1903. aastal.

Eesti jalgrattasportlasi

Vaata ka

Välislingid