1956. aasta taliolümpiamängud

1956. aasta taliolümpiamängud olid VII taliolümpiamängud, mis toimusid 26. jaanuar – 5. veebruar 1956. aastal Cortina d'Ampezzos.

Cortina d'Ampezzo asub Põhja-Itaalias Belluno provintsis Dolomiitide Alpides Ampezzo orus, 1224 meetrit üle merepinna.

Cortina d'Ampezzo kinnitati olümpialinnaks ROK-i 43. istungil Roomas 1949. aastal.Teised kandideerinud linnad olid Colorado Springs (USA), Oslo (Norra).

Korralduskomitee president oli ROK-i liige krahv Paolo Thaon di Revel, olümpiakuld vehklemises 1920.

Olümpiamängudel osales 32 riiki 820 sportlasega, neist 132 naist. Esmakordselt olid mängudel Boliivia, Iraan, Nõukogude Liit.

Suurim võistkond oli Itaalial - 79 sportlast. Spordialasid oli kavas 6 (suusatamine, mäesuusatamine, kiiruisutamine, iluuisutamine, jäähoki, bobisõit).

Olümpiamängud avas Itaalia president Giovanni Gronchi (1887 - 1978).

Spordialad

Olümpial jagati välja 24 komplekti medaleid (murdmaasuusatamise kava täiendati meeste 30 km ja naiste 3 × 5 km teatesõiduga).

Olümpiatule tõi staadionile mäesuusataja Zeno Colò, olümpiakuld kiirlaskumises 1952.
Olümpiatule süütas kiiruisutaja Guido Caroli.
Olümpiavande andis mäesuusataja Giuliana Chenal-Minuzzo, olümpiapronks kiirlaskumises 1952.

Olümpiamargid: Itaalia postiteenistus andis välja neljamargilise olümpiaseeria, millel oli kujutatud olümpiaehitisi.

Edukaim riik medalite arvult oli Nõukogude Liit (7 kuld-, 3 hõbe- ja 6 pronksmedalit).
Edukaim sportlane oli mäesuusataja Anton (Toni) Sailer (Austria), 3 kuldmedalit.
Enim olümpiamedaleid võitis Rootsi murdmaasuusataja Sixten Jernberg (1 + 2 + 1).

Eestlastest võttis olümpiamängudest Nõukogude Liidu koondise kooseisus osa kahevõistleja Uno Kajak.

Esmakordselt kanti talimänge üle televisioonis. See häiris kõvasti olümpiatule süütajat Guido Carolit. Tõrvik käes, uisutas ta aukülaliste loozi ette ja valmistus Itaalia presidendile Giovanni Gronchile saluteerima. Ärevusest komistas mees televisiooni- ja mikrofonijuhtmetesse ning kukkus.

v r Olümpiamängud
Olümpiaharta Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid) Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn) Pierre de Coubertini medal
Suveolümpiamängud	1896 Ateena 1900 Pariis 1904 St. Louis 1908 London 1912 Stockholm 1916 Berliin⁽¹⁾ 1920 Antwerpen 1924 Pariis 1928 Amsterdam 1932 Los Angeles 1936 Berliin 1940 Tokyo⁽¹⁾ 1944 London⁽¹⁾ 1948 London 1952 Helsingi 1956 Melbourne 1960 Rooma 1964 Tokyo 1968 Mexico 1972 München 1976 Montreal 1980 Moskva 1984 Los Angeles 1988 Seoul 1992 Barcelona 1996 Atlanta 2000 Sydney 2004 Ateena 2008 Peking 2012 London 2016 Rio de Janeiro 2020 Tokyo 2024 Pariis 2028 Los Angeles 2032 Brisbane
Taliolümpiamängud	1924 Chamonix 1928 Sankt Moritz 1932 Lake Placid 1936 Garmisch-Partenkirchen 1940 Sapporo⁽¹⁾ 1944 Cortina d'Ampezzo⁽¹⁾ 1948 Sankt Moritz 1952 Oslo 1956 Cortina d'Ampezzo 1960 Squaw Valley 1964 Innsbruck 1968 Grenoble 1972 Sapporo 1976 Innsbruck 1980 Lake Placid 1984 Sarajevo 1988 Calgary 1992 Albertville 1994 Lillehammer 1998 Nagano 2002 Salt Lake City 2006 Torino 2010 Vancouver 2014 Sotši 2018 Pyeongchang 2022 Peking 2026 Milano ja Cortina d'Ampezzo 2030 ?
Antiikolümpiamängud Vaheolümpiamängud (1906⁽²⁾) Paraolümpiamängud Noorte olümpiamängud ⁽¹⁾Jäid ära sõja tõttu. ⁽²⁾Praegu ROK-i tunnustuseta.