Halloween

Halloween on 31. oktoobri öö vastu 1. novembrit.

Tegemist on 2500 aastat vana keldi rituaaliga. Algupäraselt pidutseti suve lõpetuseks surnute jumala Samhain'i auks. Usuti, et Samhain muudab nad vaimuks, kummituseks, haldjaks või nõiaks. Hiljem (umbes 700. aastal) võeti see traditsioon üle ka kiriku poolt ning hakati tähistama kevadel, esimesel pühapäeval pärast nelipühi. Et aga lisada paganate pühale kristlikku mõju, viis paavst Gregorius III (valitsemisaeg 731-741) selle päeva üle sügisele.

Väljarändajate (vist iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud tähtpäev. Ameerikas kommertsialiseerunud ja nüüd ringiga "tagasi toodud" tähtpäev. Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale nägu sisse lõigatud ming küünal sisse pandud – tehtud latern. Samuti kasutatakse võimalust kostümeeritult ringi liikuda. Lapsed terroriseerivad naabreid. Koledad maskid ees, käivad naabreid ehmatamas ning seavad nood siis valiku ette: "Komm või pomm(otse tõlkes: trikk või komm)?". Triki all mõeldakse mingit sigadust. Kui naaber on valmistunud lastekarja tulekuks, jagab ta kõigile mingit magusat "nänni". Kes sellest keeldub, võib arvestada sellega, et tema väljapoole koduust jäävat vara võidakse kahjustada. Vahel esineb ka rüselusi naabreid külastavate "koletiste jõukude" vahel. Üldjuhul vahetatakse teavet parimate saagikohtade asetusest. Pärast Halloween'i on naabritel tükk aega detektiivitööd, kes selle või tolle maski taga end varjas, kuna sageli vahetavad poisid ja tüdrukud rõivad ja esinevad siis vastavalt ning tahavad laulda ka , teevad maski ja keerutavad . (juhul kui ei ole võimalik korralikke kollimaske muretseda). Maski puudumise korvab meik (make-up). üks tähtsamaid asju on laulmine.

Firmapidudel sel ajal aktuaalne teema – enamasti tehakse kostüümi- või teemaõhtuid.