Pudikass
| Pudikass | |
|---|---|
 Pudikass | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Kiskjalised Carnivora |
| Alamselts |
Feliformia |
| Sugukond |
Kaslased Felidae |
| Perekond |
Kass Felis |
| Liik |
Pudikass |
| Binaarne nimetus | |
|
Felis nigripes Burchell, 1824 | |
 Pudikassi levila | |
Pudikass ehk kääbuskass[1] (Felis nigripes) on kaslaste sugukonda kassi perekonda kuuluv liik.
Klassifikatsioon
Pudikass jagatakse järgmisteks alamliikideks:
- Felis nigripes nigripes Burchell, 1824
- Felis nigripes thomasi Shortridge, 1931
Välimus
Pudikass on üsna väike kaslane, teda loetakse kõige väiksemaks kassiks maailmas. Tema karvkate on valdavalt liivakarva, musta värvi täppidega keha peal ning triipudega jalgadel ja sabal. Üksnes tallamõhnad on üleni musta värvi.[1] Kehapikkus on tavaliselt 35–40 cm ja sabapikkus 15–20 cm. Turjakõrgus on 25 cm ja kehakaal 1,5–2,5 kilogrammi.[1]
Suhtlemine
Pudikassid elavad üksikult ja on valdavalt öise eluviisiga. Päevasel ajal varjuvad nad urgudesse. Suhtlemine arvatakse toimuvat neil valdavalt piirkonna märgistamise teel (uriini-märgised). Emakassid suhtlevad poegadega ka häälitsuste teel.
Toitumine
Nad püüavad toiduks peamiselt väikseid loomi ja linde ja vahel ka väikseid kahepaikseid, roomajaid ja selgrootuid.
Paaritumine
Arvatakse, et tõenäoliselt on nende seksuaalse käitumise vormiks polügüünia. Ema- ja isakassid käivad läbi üksnes paaritumise ajal ja suhtlus võib kesta 5–10 tundi.
Sigimine
Tiinus kestab 59–68 ööpäeva. Pesakond, mille emakass võib ilmale tuua mitu korda aastas, koosneb 1–3 kassipojast, kes kaaluvad 60–88 grammi.
Eluiga
Pole teada, kui vanaks pudikassid vabas looduses elavad, kuid vangistuses võivad nad elada 13,5 kuni 15-aasta vanuseks.
Levila
Nad elutsevad Aafrika edelaosas, Namiibias, Botswanas ja Zimbabwes.