Traavel
Traavliteks nimetatakse kiirsõiduhobuseid, kelle põhiline allüür ehk liikumisviis on traav.
Aretus ja tõud
[muuda | muuda lähteteksti]Nad põlvnevad enamasti flaami hobusest ja täisverelisest ratsahobusest. Neid on väga pika aja jooksul aretatud, võttes aluseks traavi kiiruse. Nii on saadud hobused, kellele kehaehituse tõttu kõige paremini sobib traavimine.
Traavlite tõugude hulka kuuluvad:
Iseärasused
[muuda | muuda lähteteksti]Traavlid on mõõduka kuiva kehaehitusega ning on massiivsuselt raskeveohobuste ja ratsahobuste vahepealsed. Nad on tavaliselt lühema turjaga, libajama pihaga, lühikese järsu laudjaga ning teravate liigesnurkadega. Õlavars on küünarvarrest lühem ja kämmal on võrreldes ratsudega pikenenud.
Närvisüsteemilt on traavlid tihti tundlikumad ja õrnemad. Neil on väga elav temperament ja nad on head jooksjad.
Traavlid küpsevad kiiresti. Seetõttu alustavad nad võistlemist traavlikäru ees väga noorelt ning ka lõpetavad noorelt. Hiljem kasutatakse neid tõuaretuses, peetakse niisama või kasutatakse ratsaspordis. Kuigi nad küpsevad kiiresti, ei tohiks nendega ratsutama hakata varem kui ratsahobustega.
Traavisport
[muuda | muuda lähteteksti]Traavisport tähendab eelkõige võidusõidukaarikut vedavate ja kutsari poolt kutsitud traavlite võidusõitu. Mõningail puhkudel korraldatakse traavlite võidusõite ilma kaarikuteta. Sel puhul on hobuse juht sadulas. Sellise võistluse nimetus on Monte. Traavivõistlus peetakse hipodroomil. Meie lähimate naabrite soomlaste ja rootslaste seas on traavisport ülimalt populaarne.
Enamikus Euroopa Liidu vanemates riikides võistleb traavisport kaasaelajate hulkades võrrelduna teiste suurte nn publikualadega.
Traavisport on väga "pikaealine" spordiala. Euroopa parimate kutsarite seas on hulk mehi ja naisi, kellel 50. sünnipäev juba seljataga.
Esimest korda istutavad noored kutsarid võidusõidukaarikusse umbes üheksa aastaselt. Siis on kaarik veel hoopis väike ja aistegi vahel pole pooletonnist võistlushobust, vaid veidi enam kui meetrise turjakõrgusega poni.
Traavivõistluste korraldamine on ülimalt tulus riigile, sest just siin saab maamees põhjuse hobuseid kasvatada. Sellega suureneb tublisti maapiirkondade tööhõive ning mitmekesistub põllumajanduslik tootmine.