Hajuskülv
Hajuskülv (ka: hajukülv, hajakülv) on külvamise viis, mille juures külvatava taime seemned viiakse paisates või puistates ebakorrapäraselt põllu pinnale[1].
Käsitsi tehtud hajuskülv on vanim külviviis[1]. Külvaja kandis seemet kaasas külimitus ning viskas kõndides ühe peotäie vasakule ja seejärel paremale. Külvatava vilja kogus määrati külvaja peotäie suurust ja sammu pikkust arvestades.[2]
Hiljem on hajuskülvi tehtud nt vakku, kus see külvamisega ühel ajal ka kultiveeritakse [1]. Eestis kasutatakse rohkem reaskülvi, hajuskülv on küll kiirem, kuid puuduseks on eelkõige ebaühtlane sügavus.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti põllumajandusentsüklopeedia 1. köide. 1998. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 224
- ↑ "Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 89
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Külv [1]