Lehekülje Krokodillilised lähteteksti vaatamine

===Liikumine===

Krokodillilised on suurepärased ujujad. Vees liikumiseks unduleerivad nad saba küljelt küljele, jäsemeid hoiavad aga keha ligidal, et vähendada takistust.<ref name="Firefly" /><ref name="xU2FO" /> Jäsemeid liigutavad nad selleks, et peatuda või suunda muuta.<ref name="Firefly" /> Tavaliselt liiguvad krokodillilised rahulikult saba võngutades pinnal või vee all, kuid ohu korral või saaki jahtides võivad ujuda väga kiiresti.<ref name="Ross46" /> Maa peal liikumiseks ei ole nad nii hästi kohastunud ning erinevad teistest [[selgroogsed|selgroogsetest]] oma kahe erineva liikumisviisi poolest: sirgete jalgadega, tõstes kere maapinna kohale, või maadligi roomates.<ref name="Kelly70" /> Nende [[kannaliiges]] paindub teistest roomajatest erinevalt, sarnanedes varajaste [[Archosaurus|''Archosaurus''<nowiki/>'tega]]. Nende [[kontsluu]] liigub koos [[sääreluu|sääre]]- ja [[pindluu]]ga. [[kannaluu|Kandluu]] on funktsionaalselt osa [[jalalaba]]st ja selles on ka õõnsus, kuhu kontsluu liigendub. Tulemusena suudavad nad maa peal liikudes hoida jalgu peaaegu vertikaalselt keha all ning jalalaba saab kannaliigesest roteeruda ja vees liikumise ajal tüürida.<ref name="Ross21" />
[[Pilt:Cuban crocodile.jpg|pisi|vasakul|[[Kuuba krokodill]]]]

Krokodilliliste liikumisviis, kus kõht ja suurem osa sabast tõstetakse maapinna kohale, on ainulaadne kõigi teiste elavate roomajate seas. Selline nn kõrge kõnnak sarnaneb jalgade liikumise järjekorra poolest imetajate omaga: vasak eesmine, parem tagumine, parem eesmine, vasak tagumine.<ref name="Ross46" /> Maadligi kõnnak sarnaneb sellele, peale asjaolu, et keha puudutab maapinda; see liikumisviis erineb näiteks [[salamander|salamandrite]] ja [[sisalik]]e roomamisest. Liikumisviiside vahel saab loom vahetada kiiresti, kuid peamine viis maapinnal liikumiseks on siiski kõrge kõnnak. Loom võib alustada liikumist sirgete jalgadega või teha paar sammu maadligi ja tõsta siis kere maast lahti. Erinevalt teistest maismaaselgroogsetest suurendavad krokodillilised kõndimistempot mitte kogu jalga, vaid ainult jalalaba kiiremini liigutades. See tähendab, et samm pikeneb, aga sammu kestus lüheneb.<ref name="9pMd0" />

Kuigi tavaliselt liiguvad krokodillilised maismaal aeglaselt, on nad suutelised ka kiiremateks sprintideks ja võivad lühikesi vahemaid joosta kiirusega 12–14 km/h.<ref name="okEhQ" /> Et mudaselt kaldalt kiiresti vette sukelduda, heidavad nad kõhuli ja väänlevad küljelt küljele.<ref name="Ross46" /> Mõni väiksem liik, näiteks [[kitsakoonuline krokodill]], suudab kiirelt sammult üle minna galopile. See kujutab endast liikumist, kus krokodill tõukab end mõlema tagajalaga maast lahti ja maandub esijalgadele. Siis küürdub selg dorsoventraalselt, tagajalad liiguvad hooga ette ning sama liigutust korratakse.<ref name="Nr8jF" /> Kuna nende soomused on selgroolülide külge lihastega kinnitunud, suudavad krokodillilised maismaal kõndides hoida sirgelt nii keha kui ka saba.<ref name="biology" /> Nii vees kui ka maismaal suudavad krokodillilised hüpata, lükates saba ja tagajalgu allapoole ja sirutades keha õhku.<ref name="Firefly" /><ref name="pnXgI" />