's-Hertogenbosch
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2010) |
| 's-Hertogenbosch | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| [ sertoohönb'oss ] | |||||
| |||||
| Pindala: 39,98 km² | |||||
| Elanikke: 110 790 (2019) | |||||
|
| |||||
| Koordinaadid: 51° 42′ N, 5° 19′ E | |||||
  | |||||
's-Hertogenbosch (mitteametlikult ka Den Bosch) on linn Hollandi lõunaosas, 20 kilomeetri kaugusel Tilburgist. See on Põhja-Brabandi provintsi ja 's-Hertogenboschi valla keskus.
Den Boschi vanalinna läbib kanalite võrk, kuigi see on üldiselt peidetud hoonete ja teede alla. Kuigi kanalid on laokile jäänud ja neid kasutati roiskveekollektoritena, on paljud neist renoveeritud ja nendega on võimalik ekskursioonil tutvuda.
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Linn on tuntud Sint Jani (Püha Johannese) katedraali, delikatessi Bossche Bol ja laulukese "Zoete lieve Gerritje" järgi. Seal toimub iga-aastane džässifestival Jazz in Duketown ja iga-aastane teatrifestival Boulevard.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Linna ametlik nimi tuleb väljendist des hertogen bosch 'hertsogi mets'. Nimetus tuleb Brabandi hertsogi Hendrik I järgi, kes andis 1185 's-Hertogenboschile linnaõigused ja vastavad kaubandusprivileegid. Ta tegi seda selleks, et kaitsta omaenese huvisid Gelre ja Hollandi krahvkonna vastu. Linna asutamise harta on kaduma läinud. Esimest korda mainiti linna kirjalikes allikates 1196.
's-Hertogenbosch asutati algusest peale kindlusena. 1203 ühendasid Gelre ja Holland oma jõud ja hävitasid kindluse, aga see taastati peatselt. Algupärase linnamüüri jäänuseid on veel mõnel pool näha. 15. sajandi lõpus püstitati märksa suurem müür, et kaitsta märgatavalt laienenud asustatud ala. Linna jõesadama vajaduste rahuldamiseks kaevati palju kanaleid.
Aastani 1520 linn õitses, olles elanike arvult teine linn tänapäeva Hollandi maa-alal Utrechti järel, pärast seda läks ta 50 aastaks Hispaania võimu alla. Mitu korda piiras teda Oranje vürst Maurits, kes tahtis 's-Hertogenboschi allutada Ühendprovintside võimule. Linna vallutas lõpuks 1629 Oranje vürst Frederik Hendrik, lõigates linna ülejäänud hertsogkonnast ära.
1794 vallutasid linna Prantsuse väed Charles Pichegru juhatusel. Linna vabastasid Preisi väed 1814. 1815, kui rajati Madalmaade Ühendkuningriik, sai 's-Hertogenboschist Põhja-Brabandi keskus.
's-Hertogenboschi kuulsaim kodanik on olnud maalikunstnik Hieronymus Bosch (umbes 1450–1516), kes linnas sündis, elas ja selle järgi nime sai.
1. juuli 2006 seisuga oli linnas 134 961 elanikku ja 1. jaanuari 2008 seisuga 137 800 elanikku.[viide?]
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: 's-Hertogenbosch |