Äiakas
| Äiakas | |
|---|---|
 Harilik äiakas (Agrostemma githago) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Nelgilaadsed Caryophyllales |
| Sugukond |
Nelgilised Caryophyllaceae |
| Perekond |
Äiakas Agrostemma |
Äiakas (Agrostemma) on nelgilaadsete seltsi nelgiliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Äiaka perekonda kuulub 2–4 liiki üheaastasi taimi, mille looduslik levila on Lõuna–Euroopas ja Lääne-Aasias põldudel või kivistel nõlvadel. Tõenäoliselt kujunes see perekond välja Vahemere maade idaosas. Eestis kasvab looduslikult harilik äiakas. See on ka maailmas tuntuim äiakaliik. Seevastu Agrostemma gracile kasvab üksnes Kesk-Kreekas Farsala linna lähedal.
Äiakas on sisse viidud paljudesse maadesse, sealhulgas Ameerikasse, aga mitmel pool on ta tunnistatud invasiivseks liigiks ja tema kasvatamine on keelatud. Selle põhjuseks on asjaolu, et äiaka seemned on mürgised. Seetõttu, kui äiakad kasvavad viljapõllul ning äiaka seemned satuvad teraviljaseemnete hulka ja jahvatatakse, siis on saadud jahu samuti mürgine.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Äiakate peajuur on pikk ja kuni 8 dm pikk. See on kas harunev või kaetud pikkade valkjate või hallikate juurekestega.
Äiakate vars on püstine, kas lihtne või harunev ja 3–10 dm kõrge.
Neil on vastakad alusel kokkukasvanud lineaalsed või süstjad kuni 13 cm pikad lehed.
Õied on mõlemasoolised ja kuni 5 cm läbimõõduga. Nad paiknevad kas ükshaaval varre tipus või hõredas õisikus. Õietupp on 2½–5½ cm pikk, piklik või munajas pikkade lineaalsete või süstjate hammastega ja sellel on 10 selgesti eristuvat roodu. Õietupp on lõhestunud äärest enam kui poole diameetri kaugusele 5 osaks. Kroonlehti on 5, abilehed puuduvad. Kroonlehed on terve servaga, mõnikord sälguga tipus. Kroonlehed on tumeroosad, vahel heleroosad või valged, pealmise külje allotsas kolme tumeda triibuga. Tolmukaid on 10, emakaid 5. Emakasuue on karvane.
Vili on ühepesaline ja paljuseemneline kupar. Vilja ülaosas on 5 haagikest, mis võivad kinni jääda taimest mööduja külge. Seemned on peaaegu mustad ja läbimõõduga 2½–3½ mm, kaetud köbrukeste või teravate kidadega, ühelt poolt kumerad.
Äiakad on üheaastased lilled. Talvel maapealne osa hävib ja kasvab järgmisel kevadel tagasi. Mõned äiakad vajavad korralikuks arenguks talvist puhkeperioodi, mil temperatuur märgatavalt langeb.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Äiakate seemneid müüakse tänapäevalgi. Äiakaid kasvatatakse aedades ilutaimedena, näiteks lillepeenardel. Lõikelilledena peavad äiakad suhteliselt hästi vastu, närtsimata nädal aega.
Äiakaid kasutatakse ravimtaimena nugiliste vastu ja unerohuna. Värskeid lehti kasutatakse hemorroidide, koeranaelte ja haavade raviks.