Ārciemsi mõis

Asendikaart

Ārciemsi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 16

Ārciemsi mõis (saksa keeles Erküll, läti keeles Ārciema muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Limbaži piirkonda ja Pāle valda Ārciemsi küla maadele.

Ajalugu

Aastal 1400 ostsid mõisa Aderkased. Aastal 1506 andis Michael Hildebrand, kes oli mõisa omandanud Dirik Aderkaselt, Ārciemsi Michael Nötkenile, samas kui Uexküllid olid selle ostnud Jasper Nötkenilt. Uexküllid asusid ka mõisa, kuid olid selle sunnitud hiljem Michaelile loovutama. Michale pantis kaks küla, mis läksid hiljem Lemsalu mõisa valdusse. Aastal 1537 päris mõisa tema poeg Johann, ent hiljem läks see tütrele, kes abiellus Tiesenhausenite suguvõssa. Aastal 1670 ostis mõisa Carl Friedrich von Mengden. Kuigi mõis panditi aastal 1713 Oettingenidele, jäi Ārciems siiski Mengdenite valdusse aastani 1831, mil selle ostis Georg Bernhard Mellin.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 9 ja 5/8 adramaad, sellele allus 262 mees- ja 249 naishinge. Aastal 1641 oli mõisa suurus seitse adramaad. 1688 oli mõisa suurus kaheksa adramaad, aastal 1734 oli adramaid 3 ja 7/8, aastal 1757 aga 9 ja 5/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 8 ja 16/25 adramaad. Aastal 1832 oli mõisal adramaid 8 ja 1/3, aastal 1881 aga 6 ja 22/80, lisaks 10 ja 18/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.

Karjamõisad

Mõisale kuulus aastal 1816 kaks karjamõisat: Johannenhof ja Gustavsberg.

Vaata ka

• Fideikomiss