1799

1799. aasta (MDCCXCIX) oli 18. sajandi 99. aasta.

Sündmused maailmas

16. aprill – Prantsuse revolutsioonisõjad: Tõsises vähemuses olnud prantslased tõrjusid tänapäeva Iisraeli aladel toimunud Tabori mäe lahingus tagasi osmanite rünnaku.
4. mai – Neljas Inglise-Mysore sõda: Indias Srirangapatnas tapeti Mysore valitseja Tippu-Sahib.
27. mai – Teise koalitsioonisõda: Austria väed võitsid Winterthuri lahingus prantslasi, vallutades strateegiliselt olulise Winterthuri linna Šveitsis.
8. juuli – Asutati Vene-Ameerika Kompanii
12. juuli – Inglismaal keelustati ametiühingud ja kollektiivläbirääkimised.

15. juuli – Prantsuse ohvitserid avastasid Egiptusest Rashīdi linna lähedalt Rosetta kivi, mille abil dešifreeris hiljem Jean-François Champollion egiptuse hieroglüüfid.
12. oktoober – Jeanne Geneviève Labrosse sooritas esimese naisena langevarjuhüppe, hüpates 900 meetri kõrguselt kuumaõhupallilt.
9. november – Toimus 18. brümääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. Seda loetakse ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks.
Algas Teise koalitsiooni sõda.
Brasiilias moodustati Ceará osariik.
Loodi kilogrammi prototüüp.
Filosoofias võeti kasutusele termin nihilism.
Kursk sai linnaõigused.
Paul I nimetas oma ukaasiga Karabaglõ (vene keeles Svjatoi Krest; tänapäeval Budjonnovsk) linnaks.
Francisco Goya avaldas albumi "Los Caprichos".
Suurbritannias kehtestati esimest korda maailmas tulumaks.
Alessandro Volta ehitas maailma esimese galvaanielemend.
Euroopas said tuntuks võrdtempereeritud häälestuse arvutused.
Gruusia sõjateed hakati tänapäevasel kujul välja ehitama.
Jaipuris valmis Hawa Mahal.
USA-s Tennessee osariigis asutati Franklini linn.
Likvideeriti Hollandi Ida-India Kompanii.
Tõestati Abeli-Ruffini teoreem.

1. mai (vkj 20. aprill) – Balti kubermangudes kaotati ametlikult surmanuhtlus. (Venemaa teistes osades oli see kaotatud 1753. aastal)^[1]
15. mai (vkj 4. mai) – Tartu ülikooli taastamisettevalmistused: Paul I määras ülikooli maaeraldiseks Toomemäe ja endise Maarja kiriku krundi.^[1]
Stackelbergid omandasid Abja mõisa.
Koigu mõisast eraldati Anne mõis.
Süvendati Tallinna sõjasadama basseini.
Tekkisid Vana-Varbla mõis ja Uue-Varbla mõis.
Rajati Truuta mõis.

7. veebruar – Qianlong, Hiina keiser
19. veebruar – Jean-Charles de Borda, prantsuse matemaatik ja füüsik
24. veebruar – Georg Christoph Lichtenberg, saksa kirjanik ja aforist
4. mai – Tippu-Sahib, Mysore kuningriigi valitseja
18. mai – Pierre-Augustin Caron de Beaumarchais, prantsuse näitekirjanik
6. juuni – Patrick Henry, ameerika poliitik ja istanduseomanik
2. august – Jacques-Étienne Montgolfier, prantsuse aviaator
5. august – Richard Howe, Briti sõjaväelane
6. august – Marcus Elieser Bloch, saksa arst ja loodusteadlane
15. august – Giuseppe Parini, itaalia satiirik ja luuletaja
29. august – Pius VI, paavst
7. september – Jan Ingenhousz, hollandi-briti füsioloog, bioloog ja keemik
6. oktoober – William Withering, briti botaanik, mineraloog ja arst
24. oktoober – Carl Ditters von Dittersdorf, austria helilooja ja viiuldaja
6. detsember – Joseph Black, šoti keemik
14. detsember – George Washington, USA esimene president
31. detsember – Jean-François Marmontel, prantsuse luuletaja, näitekirjanik, romaanikirjanik ja kriitik

↑ ^1,0 ^1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 109