1975

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1971 | 1972 | 1973 | 1974 | 1975 | 1976 | 1977 | 1978 | 1979 | ► | ►►

1975. aasta (MCMLXXV) oli 20. sajandi 75. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

5. jaanuar – kaubalaev Lake Illawarra sõitis Tasmaanias Hobartis vastu üle Derwenti jõe kulgevat silda. Õnnetuses hukkus 12 inimest.
15. jaanuar – Portugal sõlmis UNITA, MPLA ja Angola Vabastusrindega Alvori leppe, mis lõpetas Angola iseseisvussõja.

Veebruar

4. veebruar – Hiina kirdeosas asuvat Haichengi linna tabanud 7,3-magnituudilses maavärinas hukkus umbes 1300 inimest.
6. veebruar – Itaalia Urbino rahvusgaleriist varastati üks Raffaeli ja kaks Piero della Francesca maali.
11. veebruar – Margaret Thatcher valiti Briti Konservatiivse Partei partei liidriks. Ta oli esimene naissoost parteijuht Inglismaa ajaloos.
13. veebruar – Küprose türklased kuulutasid saare Türgi poolt okupeeritud põhjapoolel välja oma administratsiooni.
28. veebruar – Londonis sõitis metroorong tunneli lõpus vastu seina. Õnnetuses hukkus 43 inimest.

Märts

4. märts – ameeriklane Charlie Chaplin löödi Inglismaal Buckinghami palees rüütliks.
22. märts – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Holland lauluga "Ding-A-Dong".

25. märts – Saudi Araabia kuningas Faysal hukkus oma vennapoja Faisal bin Musaid käe läbi. Võimule tuli Faisali vend kroonprints Khālid.
26. märts – jõustus bioloogiliste relvade konventsioon.

Aprill

4. aprill – Bill Gates ja Paul Allen asutasid Microsofti.
17. aprill – Punakhmeerid võtsid Pol Poti juhtimisel Kambodža pealinnas Phnom Penhis võimu enda kätte.
19. aprill – Nõukogude rakett viis orbiidile India esimese satelliidi Aryabhata.
21. aprill – Nguyễn Văn Thiệu astus Lõuna-Vietnami presidendi kohalt tagasi.
30. aprill – Saigoni langemine: Põhja-Vietnami kommunistlikud väed ja revolutsiooniline ajutine valitsus võtsid enda valdusse Saigoni, millega lõppes Vietnami sõda.

Mai

12. mai – USA teatas, et Kambodža sõjalaev on rahvusvahelistes vetes arestinud USA kaubalaeva SS Mayaguez.
16. mai – umbes kuu aega varem toimunud rahvahääletuse põhjal loobus Sikkimi kuningriik monarhiast, saades India osariigiks.
16. mai – Jaapani alpinist Junko Tabei jõudis esimese naisena Džomolungma tippu.
30. mai – asutati Euroopa Kosmoseagentuur.

Juuni

5. juuni – Suessi kanal avati pärast 1967. aasta sõda uuesti rahvusvaheliseks laevaliikluseks.
20. juuni – esilinastus film "Lõuad" ("Jaws"), millest sai suvine kassahitt ja mis pani aluse kaasaegsele Hollywoodi ärimudelile.
25. juuni – India peaminister Indira Gandhi kuulutas välja erakorralise seisukorra, et teha lõpp tema kukutamise nimel puhkenud võitlusele.
25. juuni – Mosambiik lõi lahku Portugalist ja saavutas iseseisvuse.

Juuli

5. juuli – Roheneemesaared lõid lahku Portugalist ja saavutasid iseseisvuse.
5. juuli – Arthur Ashe võitis esimese mustanahalisena Wimbledoni tenniseturniiri.
11. juuli – Hiina arheoloogid andsid teada, et on leidnud muiste matmiskoha kunagise riigi pealinna Xiani läheduses, kust avastati 8000 elusuuruses sõdalase savikuju.
12. juuli – São Tomé ja Príncipe kuulutas end Portugalist lahkulöönuna iseseisvaks.

17. juuli – Apollo-Sojuzi testprojekt: USA kosmosejaam Apollo 18 põkkus orbiidil Nõukogude Liidu jaamaga Sojuz 19.
30. juuli – USA-s Detroitis jäi kadunuks ametiühingu juht Jimmy Hoffa.

August

1. august – Helsingi tippkohtumisel kiitsid 35 riigi liidrid heaks ulatusliku harta rahu kindlustamiseks Euroopas.
5.–9. august – Hiinas Henani provintsis purunes tsüklon Nina tõttu Banqiao pais, mille tagajärjel ujutasid tulvaveed üle umbes 30 linna. Hinnanguliselt hukkus 85 600–240 000 inimest.
15. august – Bangladeshis toimunud riigipöördes tapeti riigi esimene president Sheikh Mujibur Rahman ja tema perekond.
20. august – USA Florida osariigist saadeti Marsi poole teele USA kosmoseaparaat Viking 1.

September

5. september – Mansonite jõuku kuulunud Lynette Fromme üritas Sacramentos tappa USA presidenti Gerald Fordi.
14. september – Elizabeth Ann Seton kuulutati esimese ameeriklasena katoliku kiriku pühakuks.

16. september – Paapua Uus-Guinea kuulutas välja iseseisvuse.
22. september – Sara Jane Moore üritas San Franciscos mõrvata USA presidenti Gerald Fordi. See oli juba teine presidendile tehtud atentaat 17 päeva jooksul.
24. september – esimeste inimestena õnnestus kahel britil, Dougal Hastonil ja Doug Scottil, tõusta Džomolungma tippu mäe edelaküljest.
27. september – kaks Baski terroriorganisatsiooni ETA liiget ja kolm Revolutsioonilise Antifašistliku Patriootliku rinde liiget olid Hispaanias viimased, kelle surmanuhtlus täide viidi, olles mõistetud süüdi politseinike ja kodanikukaitsjate eest.
30. september – ründehelikopter Boeing AH-64 Apache sooritas esmalennu.

Oktoober

9. oktoober – Nõukogude Liidu dissident ja füüsik Andrei Sahharov sai Nobeli rahuauhinna.
22. oktoober – esimesed ülesvõtted teise planeedi pinnalt lähetas Maale Veenuselt Nõukogude kosmosesond Venera 9.
24. oktoober – Islandil osales 90% riigi naistest streigil, millega protestiti palgalõhe ja ebaausate tööhõivepraktikate vastu.
30. oktoober – Hispaania prints Juan Carlos asus pärast Francisco Franco haigestumist täitma riigipea kohuseid.

November

10. november – ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni 3379, millega võrdustati sionism rassismiga.
11. november – senine Portugali asumaa Angola sai iseseisvaks.
11. november – Austraalias toimunud põhiseadusliku kriisi ajal saatis kindralkuberner John Kerr laiali peaminister Gough Whitlami valitsuse.
14. november – Madridis sõlmitud lepinguga viis Hispaania oma väed Hispaania Saharast välja.
25. november – Johan Ferrier sai pärast Suriname iseseisvumist Hollandist riigi esimeseks presidendiks.

Detsember

7. detsember – Indoneesia sõjavägi hõivas Ida-Timori ja alustas 25 aastat kestnud okupatsiooni.

26. detsember – esmesena maailmas asus regulaarliinile ülehelikiirusel lendav lennuk Tu-144.
27. detsember – Indias Chasnala kaevanduses hukkus plahvatuses ning sellele järgnenud veeuputuses ligi 380 kaevurit.
29. detsember – New Yorgis LaGuardia lennujaamas plahvatas pomm. Hukkus 11 inimest ja veel 74 sai raskelt vigastada.

Sündmused Eestis

19.–20. juuni – Tallinnas toimus XVIII üldlaulupidu ja IV rahvatantsupidu.^[1]
20. juuni – raadiojaamade Vaba Euroopa ja Vabadusraadio esimesed eestikeelsed saated jõudsid eetrisse.^[1]
1. september – loodi Viljandi rajooni põllumajanduskoondis.^[1]
30. september – Eesti kitsarööpmelisel raudteel sõitis viimane rong; selle marsruut oli Mõisakülast Iklasse.^[1]
2. november – Johannes Mihkelson valiti Eesti Rahvusnõukogu esimeheks.

Sel aastal ületas Tallinn 400 000 elaniku piiri.^[1]
Aasta lõpuks oli Eestis 166 sovhoosi ja 199 kolhoosi.^[1]

Muusikasündmused

Pikemalt artiklis 1975. aasta muusikas

Tegevuse lõpetasid ansamblid Badfinger, The Beau Brummels, Faces, The Guess Who ja Raspberries.

Tegevust alustasid ansamblid Boney M., The Boomtown Rats, Iron Maiden, Motörhead, Rainbow, Sex Pistols ja Talking Heads.

25. august – USA muusik Bruce Springsteen andis välja oma kolmanda stuudioalbumi "Born to Run", millega saavutas kommertsläbimurde.
12. september – Inglise rokkansambel Pink Floyd andis välja oma üheksanda stuudioalbumi "Wish You Were Here".
8. november – David Bowie singel "Space Oddity" jõudis kuus aastat pärast esimest korda väljaandmist Briti singlite edetabelis esikohale.

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1975

5. jaanuar – Bradley Cooper, Ameerika Ühendriikide näitleja
13. jaanuar – Mailis Reps, Eesti poliitik
4. veebruar – Natalie Imbruglia, Austraalia näitleja ja laulja
22. veebruar – Drew Barrymore, USA näitleja
26. veebruar – Frank Busemann, saksa kümnevõistleja
27. märts – Fergie, Ameerika Ühendriikide laulja
2. aprill – Pedro Pascal, Tšiili-USA näitleja
10. aprill – David Harbour, USA näitleja
2. mai – David Beckham, inglise jalgpallur
8. mai – Enrique Iglesias, hispaania laulja
22. mai – Harriet Toompere, eesti näitleja
26. mai – Lauryn Hill, USA laulja
27. mai – Jamie Oliver, inglise telekokk
4. juuni – Angelina Jolie, USA näitleja
4. juuni – Russell Brand, inglise näitleja, raadiosaatejuht, publitsist ja aktivist
22. juuni – Urmas Reinsalu, Eesti poliitik
23. juuni – Janika Sillamaa, eesti laulja
27. juuni – Tobey Maguire, Ameerika Ühendriikide näitleja
28. juuni - Rauno Märks, eesti raadiosaatejuht, DJ
1. juuli – Sufjan Stevens, USA muusik
6. juuli – 50 Cent, USA räppar
7. august – Charlize Theron, Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja
9. september – Michael Bublé, Kanada laulja
30. september – Marion Cotillard, prantsuse näitleja
5. oktoober – Kate Winslet, inglise näitleja
9. oktoober – Sean Lennon, Briti-USA muusik
12. oktoober – Marion Jones, USA kergejõustiklane
27. oktoober – Triin Sinissaar, eesti tõlkija ja dramaturg
6. november – Märt-Matis Lill, eesti helilooja
10. november – Markko Märtin, eesti rallisõitja
17. detsember – Milla Jovovich, filminäitleja, muusik ja modell
18. detsember – Sia Furler, Austraalia laulja
30. detsember – Tiger Woods, USA golfimängija

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1975

19. jaanuar – Herbert Tampere, eesti folklorist ja muusikateadlane
21. jaanuar – Mascha Kaléko, saksakeelne juudi luuletaja
8. veebruar – Robert Robinson, briti keemik
10. veebruar – Níkos Kavvadías, kreeka kirjanik
14. veebruar – P. G. Wodehouse, inglise kirjanik
19. veebruar – Luigi Dallapiccola, itaalia helilooja
8. märts – George Stevens, USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist
13. märts – Ivo Andrić, Jugoslaavia kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1961
14. märts – Susan Hayward, USA näitleja
16. märts – T-Bone Walker, USA bluusimuusik
27. märts – Arthur Bliss, inglise helilooja ja dirigent
5. aprill – Jiang Jieshi, Hiina Vabariigi president 1950–1975
14. aprill – Fredric March, USA näitleja
13. mai – Marguerite Perey, Prantsuse füüsik
22. mai – Lefty Grove, USA pesapallur
2. juuni – Per Wahlöö, rootsi kirjanik
3. juuni – Eisaku Satō, Jaapani peaminister 1964–1972, Nobeli rahuauhind 1974
5. juuni – Paul Keres, Eesti maletaja
28. juuni – Rod Serling, USA stsenarist ja teleprodutsent
2. juuli – James Robertson Justice, briti filminäitleja
30. juuli – James Blish, inglise kirjanik
9. august – Dmitri Šostakovitš, vene helilooja
27. august – Haile Selassie, endine Etioopia keiser
4. september – Arvo Veski, eesti pedagoog
5. september – Georg Ots, eesti laulja
20. september – Saint-John Perse, prantsuse diplomaat ja luuletaja, Nobeli kirjandusauhind 1960
27. oktoober – Rex Stout, USA kirjanik
20. november – Francisco Franco, Hispaania riigipea
29. november – Graham Hill, Briti vormelisõitja
25. detsember – Gunnar Kangro, eesti matemaatik
30. detsember – Hermann Paul Müller, Saksamaa mootorisportlane

Nobeli auhinnad

füüsika – Aage Niels Bohr, Benjamin Roy Mottelson, Leo James Rainwater
keemia – John Warcup Cornforth, Vladimir Prelog
meditsiin – David Baltimore, Renato Dulbecco, Howard Martin Temin
kirjandus – Eugenio Montale
rahu – Andrei Sahharov
majandus – Leonid Kantorovitš, Tjalling Koopmans

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 298

[Kronoloogia,_2007-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 298

[1]