(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Aleksander Pilar – Vikipeedia Mine sisu juurde

Aleksander Pilar

Allikas: Vikipeedia

Aleksander Pilar (9. august 1912 Sevastopol3. august 1989 Tallinn) oli Eesti kunstnik.

Ta pärines Pilar von Pilchau baltisaksa aadlisuguvõsast. Tema isa oli Venemaa keiserliku armee laevastiku ohvitser, pere asus 1922. aastal elama Eestisse. Ta omandas üldhariduse Aadria mere rannikul Kotoris, Haapsalus ja Tallinnas Vene Linnagümnaasiumis.

Aastatel 1935–1938 õppis ta Anatoli Kaigorodovi maalistuudios. Aastatel 1938–1941 õppis ta Riigi Kunsttööstuskoolis.

Nõukogude okupatsiooni ajal 1941. aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse ja saadeti Uuralitesse tööpataljoni.[1] Aastatel 1942–1944 oli ta Jaroslavlis Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites administraator.

1944. aastast Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu liige. Sõja lõppedes elas ta Tartus ja tegeles tarbekunsti keskuse kohaliku osakonna asutamise ja juhtimisega. Aastatel 1944–1948 tegi ta dekoratsioonid ja kostüümid Vanemuise lavastustele "Kolm musketööri", "Lumekuninganna" ja "Vaba tuul".

Asunud jäävalt elama Tallinna, oli ta aastatel 1959–1962 ja 1969–1971 Eesti NSV Kunstnike Liidu vastutav sekretär.

Ta oli tunnustatud akvarellist, maalis peamiselt linnavaateid, maastikke, natüürmorte ja portreid. Ta on kujundanud ka plakateid ja postkaarte, joonistanud karikatuure, illustreerinud lasteraamatuid, teinud lavakujundusi ja kavandanud kostüüme.[2]

Ta on maetud Metsakalmistule.[3]

  • 1962 – karikatuurinäitus Estonia kontserdisaalis, Eesti Riiklike Kunstiansamblite 20. aastapäeva tähistamiseks[5].
  1. Juta Kivimäe. Pilar, akvarell ja klassika. Sirp 22.08.2008
  2. E-kunstisalong. Aleksander Pilar
  3. Kalmistute register HAUDI
  4. Art 81 Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse andmise kohta: Pilar, Aleksander Nikolai p Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, 7. veebruar 1969 Nr. 7 (172)
  5. Aleksander Mildeberg (30. märts 1962). "Esimene". Sirp ja Vasar. Vaadatud 29. september 2017.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]