Alphubel
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2021) |
 | Artiklis puuduvad viited. (August 2021) |
| Alphubel | |
|---|---|
 Alphubel vaadatuna Saas-Feest (kirdekülg) | |
| Kõrgus | 4206 m |
| Asukoht | Valais' kanton, Šveits |
| Ahelik, mäestik | Penniini Alpid |
| Suhteline kõrgus | 359 m |
| Koordinaadid | 46° 3′ 47″ N, 7° 51′ 50″ E |
  | |
Alphubel on mägi Šveitsi Penniini Alpides, paiknedes Valais' kantonis Zermatti ja Saasi orgude vahel. See on Allalini rühma osa, mis on Mischabeli rühma alamrühm, mis kulmineerub Domiga (4545 m). Alphubeli mäetipp koosneb suurest jääga kaetud platoost, mis on Fee liustiku osa selle idaküljel. Mäe läänekülg on kaljusem ja palju järsem. Sealt paistab Weingartensee.
Lähimad asulad on Täsch (Zermattist põhja pool) ja Saas-Fee.
Geograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Alphubelist põhja pool on kõrgem Täschhorn, Mischabeli lõunapoolseim tipp, millest eraldab seda Mischabeljochi sadul (3847 m), samas kui lõuna pool asuv seljak on vähem silmatorkav, kulgedes Alphubeljochi (3771 m) kaudu Feechopfilr (3888 m) ja Allalinhornile. Kuigi maapind langeb järsult Mattertali orgu läänes, on idapool tasane ja naabritega võrreldes peaaegu lauge. Iseloomulikult tasane Alphubeli tipp on enamasti kaetud firniga ja sellel on peale põhitipu ka põhjapoolne tipp (4188 m), mis tõuseb vaevu tasase tipuala kohale.
Alphubelist lõikab silmapaistev jäävaba kivine seljak Rotgrat läänesuunas alla Täschi hütini (Täschhütte, 2701 m), samas kui peamine põhja-lõunaseljak ja kirdesse kulgev nimetu seljak on suuresti jääga kaetud. Oma märkimisväärse kõrguse ja nõlvade suhteliselt väikese kalde tõttu on Alphubeli mäetipu alal mitu liustikku: mäetipust loodes ja läänes on Weingarteni liustik, mis on nüüdseks lagunenud kolmeks jäämassiks, ulatudes alla u. 3100 meetrini, mille ees on Weingarteni järv (Weingartensee). Kogu idakülje võtab enda alla piirkonna üks suuremaid liustikke Fee liustik, mille ulatus on üle mitme ruutkilomeetri ja jõuab ikka peaaegu orgu Saas-Fee lähedal. Mäetipu väikseim liustik, Alphubeli liustik, asub edelas.
Ronimisajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esmatõusu mäele tegid 9. augustil 1860 Leslie Stephen ja Thomas Woodbine Hinchliff koos teejuhtide Melchior Andereggi ja Peter Perreniga, alustades Täschist ning kaguseljaku ja Alphubeljochi kaudu.
Marsruudid
[muuda | muuda lähteteksti]Alphubeli morfoloogia ja Saas-Fee funikulüüri lähedus teevad Alphubelist ühe suhteliselt kergemini ronitava neljatuhandelise Šveitsi Alpides. Sellele vaatamata on kõigil tõusudel kõrge mägireisi iseloom koos kõigi sellise tuuri tüüpiliste ohtudega.
Tavamarsruut viib Berghaus Längfluest (2867 m) Saas-Fee kohal üle tasase, kuid lõhedega Fee liustiku mäetippu. Tõus võtab 4-5 tundi.
Teine võimalus, mille baasiks on Saas-Fee, on kõrgetasemeline ekskursioon Mittelallalinist (3457 m), kuhu pääseb hõlpsasti Metro Alpini funikulüüriga. Sealt viib tõus, osaliselt üle kalju, Feejochi (3826 m), Feechopfi ja Alphubeljochi kaudu mäetippu (4 tundi).
Läänest viib tuntum marsruut Täschist Täschalpi ja Täschhütte kaudu ning siit üle Alphubeli liustiku Alphubeljochi kaudu üle peamise lõuna-kagu seljaku (Eisnase) mäetippu. See marsruut võtab umbes 5 tundi.
Hütid
[muuda | muuda lähteteksti]- Täschi hütt
- Berghaus Längflue
- Britannia hütt, Mittelallalini kaudu
- Kini hütt (Kinhütte)
- Mischabeljochbiwak, varjupaik samanimelisel sadul Alphubeli ja Täschhorni vahel
