(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Alytus – Vikipeedia Mine sisu juurde

Alytus

Allikas: Vikipeedia
Alytus

[ 'alitus ]
leedu Alytus

Pindala: 48,0 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 51 856 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 54° 24′ N, 24° 3′ E
Alytus (Leedu)
Alytus

Alytus ['alitus] (leedu) leedupäraselt [aliit'us], (poola Olita) on linn Leedu lõunaosas Nemunase jõe ääres. Linn oli varem Alytuse maakonna keskus, tänapäeval moodustab iseseisva omavalitsusüksuse. Ühtlasi on see ka Alytuse rajooni halduskeskuseks.

Linnas asub Alytaus arena spordihall. Haridust annavad Alytuse Kutsehariduskeskus ja Alytuse kunstnike ametikool, kõrgemat haridust annab Alytuse kolleegium.

Linna kohale tekkis asustus juba neoliitikumis. Keskajal asus Alytus leedulaste ja jatvingide asuala piiril. Varasemast asustusest annavad tunnistust ligi kakskümmend Nemunase läänekaldalt leitud tumulust.

Esimest korda mainitakse 1377. aastal, mil Nemunase idakaldale rajati puidust linnus. Aastaks 1387 oli selle juurde kujunenud puithoonetega alev. Jõe läänekaldale tekkis asustus 15. sajandil.

Esimene kirik ehitati Alytusesse aastal 1524, samal aastal loodi ka sealne kihelkond. Aastal 1549 kinkis Zygmunt II August alevi oma abikaasale Barbara Radziwiłłównale.[2] Alytus sai linnaõigused 1581. aastal. Aastal 1586 rajati sinna esimene õigeusu kirik. Käsitööliste ja kaupmeeste jaoks kujunes prestiižikamaks jõe idakallas.

Kolmanda Poola jagamise järel kujunes ühe asemele kaks asulat, mis mõlemad omandasid alevi staatuse. Idas asus Alytus I, mis kuulus Venemaale, läänes Alytus II, mis kuulus Preisimaale. Hiljem liideti Venemaaga ka Alytuse lääneosa, ent formaalselt jäid need kaheks eraldi asulaks edasi. Tsaariajal oli asula venekeelne nimekuju Олита.[3] Idapoolse osa linnaõigused taastati aastal 1870.

Algselt väiksem lääneosa hakkas 19. sajandi lõpus kiiremini kasvama, kui sealsed mõisnikud hakkasid oma maid elamukruntideks müüma. Aastal 1886 oli läänekaldal 843 ja idakaldal 926 elanikku. Aastaks 1897 oli läänes elanikke 2010 ja idas 1435. Nõnda sai linnaõigused ka Alytus II. Linnade vahele ehitati esimene sild aastal 1892, aastal 1902 valmis ka teine sild. Aastal 1899 valmis sinna viiv raudtee, mis algselt ületas ka Nemunase jõe, aga raudteesild hävis esimese maailmasõja ajal ja hiljem seda enam ei taastatud. Aastal 1926 demonteeriti ka linna idaosast toona Poola võimu all olevasse Senoji Varėnasse viiv raudtee, nii et raudteeühenduse säilitas vaid linna lääneosa.

Alytused liideti aastal 1915, mil selle olid vallutanud Saksa väed. Aastal 1919 toimus linna all lahing Leedu vägede ja Punaarmee vahel, kus leedulased olid võidukad. Aastal 1939 avati Alytuse lennuväli. Pärast teise maailmasõja algust rajati linna alla poola sõjavangide laager, mis hiljem muudeti Nõukogude sõjavangide laagriks, kus hukkus ligi 20 000 sõjavangi.[4] Aastal 1941 toimus linna all Alytuse lahing. Hiljem, saksa võimu ajal, hukkasid natsid linna lähistel ligi 60 000 juuti.[5] Sõja järel tegutsesid linna ümbruskonnas Leedu metsavennad.

16. oktoobril 2019 puhkes linnas tegutsevas vanade rehvide ümbertöötamise tehases tulekahju, mida kustutati üle nädala ning mis põhjustas kohaliku looduskatastroofi.[6] Tehas põles 2000 m² ulatuses ja kustutustöödele kutsuti appi sõjavägi ning põlengu ajaks tuli evakueerida kohalik haigla.[7] Tulekahju mürgine suits reostas ümbruskonda dioksiinide ja raskmetallidega, mistõttu keelati lähedal asuvate piimakarjade piima kasutamine. Leedu ametivõimud hindasid ainuüksi looduskahjusid rohkem kui 5 miljoni euro suuruseks..[8]

  • 600 (1823)
  • 289 (1827)
  • 554 (1867)
  • 1 769 (1886)
  • 3 455 (1897)´
  • 6 322 (1923)
  • 7 124 (1931)
  • 9 207 (1939)
  • 28 165 (1970)
  • 40 200 (1974)
  • 55 509 (1979)
  • 73 015 (1989)
  • 71 491 (2001)
  • 69 500 (2005)
  • 67 500 (2009)
  • 63 630 (2010)
  • 60 302 (2011)
  • 56 357 (2014)
  • 51 561 (2018)

1923. aasta rahvaloenduse andmetel oli Alytuse elanikest leedulasi 65,37%, juute 27,12%, poolakaid 4,41%, venelasi 1,61%, sakslasi 0,68% ja valgevenelasi 0,49%.[9]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Alytuse elanikest leedulasi 96,86%, venelasi 1,21%, poolakaid 0,64%, tatarlasi 0,34%, valgevenelasi 0,20% ja ukrainlasi 0,16%.[10]

Linn asub Nemunase jõe mõlemal kaldal. Ka jääb Alytuse piiridesse kaks järve, neist suurem on Dailidė järv pindalaga 10,6 ha. Linna keskus asub merepinnast 93 meetri kõrgusel.

20. juunil 1964 sadas linnas maha suurim Leedus mõõdetud rahetera, mis kaalus 300 grammi.[11]

Alytuse peamised kliimanäitajad 30 aasta andmete põhjal[12]
Näitaja Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Aasta
Keskmine maksimumtemperatuur (°C) –2,2 –1,1 3,9 11,1 18,3 21,1 22,2 22,2 16,7 11,1 4,4 –0,6 10,6
Keskmine miinimumtemperatuur (°C) –7,8 –7,8 –3,9 1,1 6,1 10,0 11,7 10,6 7,2 3,3 0,0 –5,0 2,1
Keskmine temperatuur (°C) –5,0 –4,4 –0,0 6,1 12,2 15,6 16,7 16,7 12,2 7,2 2,2 –2,8 6,4
Keskmine sademete hulk (mm) 41 27 36 41 56 74 80 70 60 48 51 50 634

Linnas paiknevad tekstiilikombinaat Alytaus tekstilė, külmkapitehas Snaige ja alkohoolsete jookide tehas Alita.

Alytuses tegutsevad aastal 1982 asutatud tsirkus ja aastal 1988 asutatud teater.

Sõpruslinnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke

[muuda | muuda lähteteksti]
Szymon Marcin Kozłowski
Živilė Raudonienė
  1. Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
  2. Lietuvos valdovai (XIII–XVIII a.). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2004. – 123 lk
  3. Олита. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, kd 21А (42) : Нэшвилль – Опацкий. С.-Петербургъ, 1897., 885 lk
  4. Murders of Prisoners of War. Christoph Dieckmann lk 11.
  5. The Jewish community of Alytus during World War II and afterwards
  6. "Fire in Alytus tire warehouse finally extinguished, dangerous waste ‘to be removed'" lrt.lt, 25. oktoober 2019
  7. LRT (2019). "Fire in tire recycling factory in southern Lithuania forces hospital evacuation". LRT. Vaadatud 19.12.2020.
  8. LRT (2019). "Lithuania grapples with ecological effects of tire warehouse fire". LRT. Vaadatud 19.12.2020.
  9. https://statistikouzrasai.wordpress.com/atsisiuntimai/
  10. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 14. aprillil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  11. https://rekvizitai.vz.lt/orai/oras-alytuje/
  12. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2018. Vaadatud 21. mail 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]