Arutelu:Valgus

Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust.

Minu meelest on seegi üleliigne. Andres 10:21, 3 juuli 2005 (UTC)

Ma esialgu veel jätaksin selle, mitte ehk isegi seepärast, et see info seal hädavajalik oleks aga selleks, et ärgitada mõtlema ;-). Mul endal hakkas mõte liikuma suunas valgustatus ehk siis mingitpidi religioosselle tähendusele. Iseasi küsimus on, kas füüsika artiklis peaks olema selline seos. Boy

Kogu sellest temaatikast on mõtet kirjutada küll, aga minu meelest ei anna praegune jutt mingit infot. Andres 3 juuli 2005 12:32 (UTC)

Kolmandaks on "Valgus" 1880–1906 ilmunud eesti ajaleht. Kas täpsustusleht tuleb siia teha ja füüsikaline nähtus mujale tõsta või tuleb teha artikkel Valgus (täpsustus)?

Füüsikalisest nähtusest tuleb kirjutada siin. Lehekülg Valgus (täpsustus) on juba olemas. Andres 2. veebruar 2009, kell 23:03 (UTC)

Lainepikkus 380 nm tähendab lillat, violetset serva

Mis see tähendab? Andres (arutelu) 30. august 2014, kell 15:44 (EEST)[vasta]

Ma ei leia kuskilt eesti vikipeediast (Päikse, elektromagnet kiirguse, silma kohta käivatest artiklitest) infot selle kohta, et Päike on Maal peamine valgusallikas ja Päikese kiirgusest on kõige suurem osa nähtaval valgusel. Ja see seos, et Päikest võib vaadelda kui hetkel mingi kindla temperatuuriga musta keha, mis kiirgab energiat kindlal moel võiks ka kuskilt lehelt leitav olla. https://en.wikipedia.org/wiki/Sunlight#/media/File:Solar_spectrum_en.svg Kuskil võiks selle kohta infot olla. Nimelik 18. juuni 2016, kell 5:11

Pane siis sisse. Andres (arutelu) 18. juuni 2016, kell 05:56 (EEST)[vasta]

Detail: Valguse lainepikkus jääb suurusjärku 10⁻⁷ meetrit. Nimelik 10. aprill 2017, kell 15:09

Osakestefüüsika vaatepunktist on valguse tekkimine Päikese pinnal ja välgukanalis, kus aine on plasmaolekus seotud põhiliselt elektronide pidurdumisega (Pidurduskiirgus või Pärsskiirgus, Bremsstrahlung sks k). Enwiki: Bremsstrahlung emitted from plasma is sometimes referred to as free–free radiation. This refers to the fact that the radiation in this case is created by electrons that are free (i.e., not in an atomic or molecular bound state) before, and remain free after, the emission of a photon. In the same parlance, bound–bound radiation refers to discrete spectral lines (an electron "jumps" between two bound states), while free–bound radiation refers to the radiative combination process, in which a free electron recombines with an ion. Vabade laenguga osakeste (peamiselt elektronide) pidurdumisel üle jääv energia vabaneb valgusekvantidena, mis nö summa summarum moodustavad (Päikese või välgu) pidevspektri. Raamatust Sissejuhatus Kvantmehaanikasse (autor Rein-Karl Loide) lk 18 Kiirgusspektrid on omased väga erinevatele süsteemidele (aatomid, molekulid, tuumad). lk 101: Elementide optilised spektrid on määratud põhiliselt aatomi väliskihi elektronide üleminekutega. Sama käib ka keemiliste omaduste kohta..., (mis oli) seotud välises elektronkihis olevate elektronide olekutega.. Umbes samamoodi vastas ka Novaatoris Viktor Palm (TÜ) küsimusele valguse tekkimise kohta (lugeja-kusib-kas-nahtav-valgus-tekib-uksnes-elektronide-kaudu): Elektriliselt laetud osakeste liikumine ja kiirendus põhjustavad muutusi elektri- ja magnetväljas, tekitades EM-laineid. Igapäevaelust on keeruline leida näidet, kus sellised protsessid toimuksid ilma elektronide osaluseta. Samas täiendas ta, et valgus võib tekkida ka teisiti, kui elektronide abil. Hea oleks ka Vikipeediast lugeda eksperdi kirjeldust valguse tekkimise kohta, toetudes kvantmehaanilisele selgitusele.--Nimelik (arutelu) 27. september 2024, kell 21:30 (EEST)[vasta]