Asendusteenistus
Asendusteenistus (harvem nimetatud ka kui alternatiivteenistus[viide?]) on ajateenistust asendav teenistus neile, kes aatelistel põhjustel keelduvad sõjaväeteenistusest.
Asendusteenistus Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Kaitseväeteenistuse seaduse § 4 määratleb asendusteenistuse nii: "Asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik riigikaitseline väljaõpe."[1].
Asendusteenistusse kutsutakse kaitseväeteenistusse kutsumisega samadel alustel ja korras. Asendusteenistuse kestus ei või olla pikem kui 12 kuud ega lühem kui kaheksa kuud.[2] Asendusteenistuses olevat isikut nimetatakse asendusteenistujaks. Asendusteenistuse eesmärk ei ole luua soodsamat võimalust kohustuslikuks teenistuseks.[3]
Asendusteenistuse roll riigikaitses
[muuda | muuda lähteteksti]Asendusteenistus on kaitseväeteenistuse alternatiiv, kuid Kaitseväeteenistusest keeldumist ei tuleks vaadata kui keeldumist riigikaitsest, vaid üksnes relvi käsitsevast tegevusest.[3] Asendusteenistujate teenistuskohtadeks võivad olla:[4]
- sotsiaalteenuse osutajad, näitekst hoolde- ja lastekodud, päeva- ja rehabilitatsioonikeskused
- õppeasutused, kus on loodud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid, näiteks eriavajadustega õpilaste koolid
- päästesündmuse lahendamisega tegelevad asutused (erinõuded kutsesobivuse, füüsilisse ettevalmistuse, hariduse ja tervise osas).[5]
Riigikaitse on oma olemuselt laiem, kui vaid sõjaline kaitse. Riigikaitsesse saab panustada ka mittesõjaliste vahenditega, mis tugevdavad kodaniku sidet riigiga, aitavad kaasa rahva kaitsetahte kasvatamisele ning seeläbi riigi toimimispõhimõtete ja suveräänsuse tugevdamisele.[6]
Asendusteenistuja õigused ja kohustused
[muuda | muuda lähteteksti]Asendusteenistuse ajaks säilib asendusteenistujale tema töö- või teenistuskoht ja tema õppekoht õppeasutuses. Asendusteenistujale makstakse asendusteenistuse kestel igakuist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurust toetust. Asendusteenistuja lapsel on õigus riiklike peretoetuste seaduses sätestatud asendusteenistuja lapse toetusele. Asendusteenistuja töötab täistööajaga. Teenistuskoht peab tagama asendusteenistujale töö ja väljaõppe. Tema töö- ja puhkeaja arvestuses lähtutakse töölepingu seadusest. Asendusteenistujale on teenistuse jooksul ette nähtud 15 päeva puhkust, lisaks võib teenistuskoha juht eeskujuliku teenistuse eest anda kuni 10 päeva lisapuhkust. Asendusteenistuse kestus peatub asendusteenistuja teenistuskohast omavolilise lahkumise ajaks ning pikeneb teenistusest puudutud aja võrra. Asendusteenistujal on keelatud teenistuskohas viibimise ajal oma poliitiliste ja usuliste vaadete levitamine. Veendumuse tõttu kaitseväeteenistusest keeldumine ei tohi isikule kaasa tuua olukorda, kus tema riigikaitselised kohustused selle võrra suurenevad. Asendusteenistuse läbimise järel arvatakse asendusteenistuja reservi koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kaitseväeteenistuse seadus, § 4, Riigi Teataja, vaadatud 05.09.2013.
- ↑ Kaitseväeteenistuse seadus §61; (1), Riigi Teataja, vaadatud 05.09.2013
- ↑ 3,0 3,1 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2012 §124, vaadatud 05.09.2013
- ↑ Asendusteenistus, Kaitseressursside Ameti koduleht, vaadatud 05.09.2013
- ↑ Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded, Riigi Teataja, vaadatud 05.09.2013
- ↑ Riigikaitse ja ühiskond, Kaitseministeeriumi koduleht, vaadatud 05.09.2013
- ↑ Kaitseväeteenistuse seadus §58-§68, Riigi Teataja, vaadatud 05.09.2013