Asula
See artikkel vajab toimetamist. (August 2007) |
Asula on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus, mis ei ole linna kindlapiiriliste tunnustega osa, kuid linn haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks. Asulasse on ehitatud hooned ja see on tavaliselt aasta läbi kasutusel elukohana.
Asulaid eristatakse suuruse ja majandusliku tähtsuse järgi tänapäeval linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Enne teist maailmasõda liigitati Eestis alevid ja alevikud poollinnalisteks asulateks. Elanike arvu järgi jagunesid linnad kääbus- (2000–5000 elanikku), väike- (5000 – 20 000 elanikku), kesk- (20 000 – 100 000 elanikku) ja suurlinnadeks (üle 100 000 elaniku) ning käibel olid veel järgmised asulate kohta käivad nimetused:[1]
Külad rahvaarvuga | Asula nimetus | Linnad rahvaarvuga |
---|---|---|
alla 20 | kääbusasula | alla 2000 |
20–50 | juguasula | 2000–5000 |
50–200 | taruasula | 5000 – 20 000 |
200–500 | väikeasula | 20 000 – 50 000 |
500–2000 | siirdeasula | 50 000 – 200 000 |
2000–5000 | suurasula | 200 000 – 500 000 |
5000 – 20 000 | kasaasula | 500 000 – 2 000 000 |
20 000 – 50 000 | hiidasula | 2 000 000 – 5 000 000 |
üle 50 000 | raitasula | üle 5 000 000 |
Eesti asulad
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Eesti asulad
Eesti omavalitsuste asulad on tänapäeval asustusjaotuse ajalooliste traditsioonide, kujunemisajaloo, elanike arvu ja paiknemise, sotsiaalmajanduslike funktsioonide ja arenguperspektiivide ning Eesti Vabariigi valitsuse 2004. aasta määruse "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise aluste ja korra" järgi liigitatud järgmiselt:[2]
- Küla – hajaasustusega asula või üldjuhul vähem kui 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula.
- Alevik – üldjuhul vähemalt 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula (loeti varem ka poollinnaliseks ja ka maa-asulaks, 1996. aastast linnaline asula).
- Alev ja linn asustusüksusena – üldjuhul vähemalt 1000 alalise elanikuga tiheasustusega asula.
Linn – haldusüksusena on samades piirides ka asula, mis võib jaguneda asumiteks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Väike Entsüklopeedia, Tallinn: Kirjastus OÜ Loodus, 1938, lk 99
- ↑ "Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord". Riigi Teataja I 2004, 82, 550. Tallinn: Riigikantselei. Redaktsioon 1.01.2018. Vaadatud 30.07.2018.