Bergamo

Bergamo
	[ b'ergamo ]
	Bergamo lipp Bergamo vapp
	Pindala: 40,2 km² (2011)
	Elanikke: 119 534 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 45° 42′ N, 9° 40′ E

Bergamo on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Bergamo provintsi halduskeskus. Asetseb Alpide jalamil; umbes 47 km Milanost kirdes.

Linna nimi on tõenäoliselt keldi päritolu; ka tänapäeva saksakeelne Berg ('mägi') viitab linna asukohale Alpide mägisel jalamil.

Majandus

Suur osa Bergamo elanikest töötab kanga- ja metallitööstuses.

Bergamo rahvusvaheline lennujaam Orio al Serio asub linnast 5 km kaugusel.

Ajalugu

Algusaastad

Tänapäevane Bergamo linn asub kohas, kuhu rajasid iidse linna keltide hulka kuuluvate Tsisalpiini gallialaste cenomani hõimu inimesed. Aastal 49 eKr sai linnast Rooma omavalitsusüksus Bergomum, kus elas selle tippajal ligikaudu 10 000 elanikku. Kuna tegemist oli Friuli ja Raetia vahelise sõjatee olulise keskusega, hävitas Hunnide Attila selle 5. sajandil.

Keskaeg

Alates 6. sajandist oli Bergamo koos Brescia, Trento ja Cividale del Friuliga ühe langobardide Põhja-Itaalia olulisima hertsogiriigi asukohaks ning sealseks esimeseks hertsogiks oli Wallaris. Pärast seda, kui Karl Suur oli Lombardia kuningriigi vallutanud, sai Bergamost Auteramuse (suri 816) valitseda olnud krahvkond. 19. sajandil leiti linna lähedalt oluline 6.–7. sajandisse dateeritud Lombardia aare, mida hoitakse Briti Muuseumis.^[3]

Alates 11. sajandist oli Bergamo sõltumatu Itaalia vald, mis osales ka 1165. aastal keiser Friedrich I Barbarossa alistanud Lombardia Liigas. Kohalikud gvelfide ja gibelliinide kildkonnad olid vastavalt Colleonid ja Suardid. Nende kahe kildkonna vaheline vaenutsemine tõi kaasa patriarh Omodeo Tasso perekonna põhja poole põgenemise 1250. aasta paiku; kuid Tasso naasis hiljem Bergamosse, et korraldada linna kullerite tööd. See viis viimaks keiserliku dünastia Thurn und Taxis, keda üldiselt peetakse esimese kaasaegse postiteenuse korraldajateks, tekkeni. Alates 1264. aastast oli Bergamo vahelduva eduga Milano võimu all. Aastal 1331 andis Bergamo end Böömimaa valitseja Jani võimu alla, kuid Milano Viscontid vallutasid Bergamo tagasi.

Renessanss ja nüüdisaeg

Pärast lühiajalist Malatesta dünastia võimu all olemist (aastast 1407) läks piirkond 1428. aastal Veneetsia vabariigi kontrolli alla ning jäi sinna kuni aastani 1797. Ka tänapäeval võib nii mõnegi linna ehitise kaunistusena näha Veneetsia vabariigi sümbolit Püha Markuse lõvi.

Aastatel 1797–1815 olid Bergamo ja selle maa-alad osa Põhja-Itaalias Prantsusmaa ja Napoleoni domineerimise ajal tekkinud poliitilistest üksustest.

19. ja 20. sajand

1815. aastal sai Bergamost Viini kongressi otsusega osa Austria keisririigist. Giuseppe Garibaldi vabastas linna 1859. aastal osana Itaalia teisest iseseisvussõjast ning Bergamost sai osa Itaalia kuningriigist. Tänu panusele, mille Bergamo Itaalia ühinemisse andis, tuntakse linna ka nimega Città dei Mille ("Tuhande linn"). 20. sajandi jooksul sai Bergamost üks Itaalia kõige industrialiseeritumaid linnu.

Tegemist on ka ühega vähestest Itaalia linnadest, millele ei saanud teise maailmasõja ajal osaks suuremat hävingut.

Muusika

Bergamol on muusikaajaloos silmapaistev koht. Bergamo Santa Maria Maggiore kirikul, mida hakati ehitama 1137. aastal, oli püsiv ja hästi dokumenteeritud rohkem kui 800 aastat kestnud muusika ja laulmise õpetamise traditsioon.

Kui linn oli Veneetsia kontrolli all, imporditi ka veneetslaste muusikastiil; konkreetselt hakkas koorilaulu saatma suur instrumentaalansambel. Heliloojad, nagu näiteks Gasparo Alberti, kirjutasid mitmehäälseid muusikateoseid erilisele instrumentaalkoosseisule: kahele orelile, orkestrile ja viooladele. Viljeldi muusikastiili, mida tavaliselt seostatakse Veneetsiaga, kuid mis õitses Santa Maria Maggiore hea akustika tingimustes.^[viide?]

Linna järgi on saanud nimetuse ka selle piirkonna rahvale omane rahvatants bergamasca. Linnaelanike endanimetus on bergomasci. Sealsed asukad on olnud tuntud janditamiste poolest: ka William Shakespeare'i näidendi "Suveöö unenägu" tegelane narr Nick Bottom viitab nende tantsustiilile. See ebaharilik tantsuvorm andis Claude Debussyle võimaluse dissonantside ja ebakorrapäraste intervallide leidmiseks oma klaveriteosele "Bergamasque'i süit".

Bergamos on sündinud sellised tuntud muusikud nagu Gaetano Donizetti, Pietro Locatelli, Antonio Lolli, Gianluigi Trovesi, Roby Facchinetti, Alfredo Piatti, Fabrizio Frigeni ja Gianandrea Gavazzeni. Üks 17. sajandi alguse kõige progressiivsemaid heliloojaid Claudio Monteverdi järel oli Alessandro Grandi – Bergamo kapellmeister (maestro di cappella) aastani 1630, mil ta katku suri. Tema ametikoha võttis aga üle veelgi progressiivsem helilooja Tarquinio Merula, kes on varajase sonaadi üks alusepanijaid.

Vaatamisväärsused

Santa Maria Maggiore kirik (12.–18. sajand)
Bergamo toomkirik (Duomo)
Palazzo della Regione 12. sajandist
Carrara Akadeemia galerii (Galleria dell'Accademia Carrara)
Cappella Colleoni

Linn jaguneb kaheks osaks: Bergamo Alta ehk Üla-Bergamo mäe otsas kesk- ja renessansiaegse vanalinnaga ning moodne Bergamo Bassa ehk All-Bergamo selle all. Kahte linnaosa ühendab lisaks käänulisele tänavale ka köisraudtee.

Città Alta

Ülalinna keskmeks on Piazza Vecchia. Selle ümbritsevate ehitiste hulgas on 16. sajandi lõpus ehitatud Biblioteca Civica, 12. sajandist pärinev kohtuhoone Palazzo della Ragione ja 12. sajandi Torre del Commune igal õhtul kell 10 lööva kellaga.

Arkaadid ühendavad Piazza Vecchiat Piazza del Duomoga. Seal asuvad klassitsistlik toomkirik, 1476. aastal kondotjeer Bartolomeo Colleoni hauakambrina ehitatud kaunis Colleoni kabel ja romaani stiilis Santa Maria Maggiore kirik.

Città Bassa

All-linna olulisim kultuuriobjekt on Galleria dell'Accademia Carrara kunstigalerii, kus võib näha muuhulgas Pisanelli, Mantegna, Giovanni Bellini, Botticelli, Tiziani, Raffaeli ja Perugino teoseid. Esindatud on ka muu Euroopa kunstnikud.

Kultuur

Bergamos on sündinud maalikunstnik Lorenzo Lotti, 15. sajandi kondotjeer Bartolomeo Colleoni, helilooja Gaetano Donizetti, skulptor Giacomo Manzù ja bass-bariton ooperilaulja Alex Esposito^[4].

Bergamos tegutsesid ka maalikunstnikud Giovanni Paolo Cavagna, Francesco Zucco ja Enea Salmeggia, kes kõik on loonud mõne teose Santa Maria Maggiore kirikusse.

Vaata ka

Viited

↑ Superficie di Comuni Province e Regioni italiane al 9 ottobre 2011, vaadatud 16.03.2019.
↑ https://demo.istat.it/?l=it
↑ British Museum Collection.
↑ Alex Esposito. Royal Opera House. Vaadatud 25.02.2014.

Välislingid

Bergamo valla koduleht (itaalia keeles)
Bergamo turismiinfo Europe a la Carte kodulehel (inglise keeles)
Orio al Serio lennujaam itaalia ja inglise keeles

[1] Superficie di Comuni Province e Regioni italiane al 9 ottobre 2011, vaadatud 16.03.2019.

[2] ttps://demo.istat.it/?l=it

[3] British Museum Collection.

[ROH-4] Alex Esposito. Royal Opera House. Vaadatud 25.02.2014.

[1]

[2]

[3]

[4]