Blondi
- Mitte segi ajada Ameerika rokkansambliga Blondie ega blondi juuksevärvusega
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
Blondi (1941 – 29. aprill 1945) oli Adolf Hitleri emane saksa lambakoer, kelle kinkis talle 1941. aastal Hitleri erasekretär ja tähtis usaldusalune Martin Bormann.
Märtsis-aprillis 1945 sündis Blondil viis kutsikat, kelle isaks peeti Gerdy Toosti saksa lambakoera Harrast. Hitler pani ühele kutsikale nimeks "Wolf" (Hunt), mis oli tema lemmikhüüdnimi ja tema eesnime (Adolf) tähendus.
Blondi surm
[muuda | muuda lähteteksti]Blondi oli Hitleri kõrval kuni oma surmamiseni. 29. aprillil 1945 sai Hitler teada Itaalia diktaatori Benito Mussolini surmast ja otsustas end mitte elusalt kätte anda. Ta saanud Heinrich Himmleri käest kaaliumtsüaniidikapslid ja palunud dr. Werner Haasel neid oma koera Blondi peal, kes maganud lausa Hitleri kõrval, katsetada. Koer surnud ja Hitler kurvastanud väga.[2]
NKVD poolt Jossif Stalinile esitatud Hitleri toimikus olla pealtnägijad tunnistanud[viide?], et Fritz Tornow võtnud Blondi kutsikad ja lasknud nad punkriaias koos Eva Brauni kahe šoti terjeri jmt koeraga, maha.
Blondi "sugupuu" ja Hitleri "koerarmastus"
[muuda | muuda lähteteksti]Mõnede allikate kohaselt levitas Hitleri loomaarmastuse ja lihasöömisest loobumise teesi natsionaalsotsialistlik propaganda. Kuid see seos ei saa olla, kuigi Hitleri kaasaegsetele tundus, et koerad "füürerile" meeldisid, kuid teisalt olid Saksa lambakoerad tol ajal moodsad pidada. Nii olevat Hitler lasknud end võrdselt nii isase koera Wolfiga kui ka tema emaste järeltulijatega, kes kõik reageerisid nimele Blondi, fotografeerida.(Neumann ja Eberle 2013:110[3])
Mõnedes allikates on Blondi sünniajaks märgitud 1936. Hitleril oli tavaks nimetada oma emaseid saksa lambakoeri Blondideks, nii olla ta juba 1926. aastal hankinud ühe saksa lambakoera, kellel nimeks Blonda või Blondi. Blondale "sokutati" 1930. aastal pojad, kellest ühe jättis Hitler endale ja nimetas samuti Blondaks.[4]
Saksa ajaloolase professor Wolfgang Wippermanni (29. jaanuar 1945 Wesermünde) arvates ei olnud Hitler koerasõbralik ja tegu võis olla "poliitkoeraga".[5]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 2:Negus ja Stasi
- ↑ Kershaw, Ian (2008). Hitler: A Biography, W.W. Norton & Co. lk 952. ISBN 0-393-06757-2
- ↑ Hans-Joachim Neumann ja Henrik Eberle, "Kas Hitler oli haige? Lõppdiagnoos" (2013)
- ↑ Wilson, James: Hitler’s Alpine Headquarters, lk 93. Pen and Sword, 2014. ISBN 1473831873.
- ↑ Dogsworld: Interview mit dem Historiker Professor Wippermann (Memento vom 11. Juni 2008 im Internet Archive), einschließlich kritischer Anmerkungen zur angeblichen Hundeliebe Hitlers., Sendedatum: Sonntags, 3., 17. und 24. Februar 2002, jeweils um 23.15 Uhr im NDR Fernsehen, veebiversion (vaadatud 7. oktoobril 2017 saksa keeles)