Cambrai
| Cambrai | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
 Cambrai raekoja torn | |||||
 | |||||
| Pindala: 18,12 km² | |||||
Elanikke: 31 425 (1.01.2021)[1]  | |||||
|
| |||||
| Koordinaadid: 50° 11′ N, 3° 14′ E | |||||
  | |||||
Cambrai (hollandi keeles Kamerijk, saksa keeles Kamerich, vanem õigekirjutus Cambray) on linn Prantsusmaal Nordi departemangus.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Esimest korda on paika maininud roomlased 4. sajandil kui Camaracum või Camaraco. 5. sajandiks sai sellest piirkonna administratiivkeskus. Umbes samal ajal piirkond ristiusustati, 4. sajandil on mainitud piiskop Superiori.
Keskajal kasvas linna majandus tänu kangakudumistööstusele, mis tootis villast ja linast riiet ning batisti. Ka linnamüürid nihkusid kaugemale: 11. sajandiks kasvas linn piirideni, mis püsisid kuni 19. sajandini.
Cambrail on üsna oluline koht muusikaajaloos, eriti mis puudutab 15. sajandit. Cambrai katedraal oli piirkonna muusikakeskuseks kuni 17. sajandini. Mitmed Burgundia koolkonna heliloojad kas kasvasid üles ja õppisid või õpetasid seal. 15. sajandi kuulsaim Euroopa helilooja Guillaume Dufay õppis katedraalis aastatel 1409–1412 ning naasis 1439. aastal pärast mitmeaastast Itaalias elamist. Veel on Cambrais asunud teiste seas Johannes Tinctoris, Johannes Ockeghem, Nicolas Grenon, Alexander Agricola, Jacob Obrecht. 16. sajandil töötasid seal Philippe de Monte, Johannes Lupi ja Jacobus de Kerle.
Cambrais toimus 1917. aastal Cambrai lahing.
Rahvaarv
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Sõpruslinnad
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Veebileht (prantsuse keeles)