Christian Doppler
 | Artiklis puuduvad viited. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2024) |
Christian Andreas Doppler (29. november 1803 Salzburg – 17. märts 1853 Veneetsia) oli Austria matemaatik ja füüsik.
Sündis kiviraidurist meistri Johann Evangelist Doppleri ja tema naise Therese teise pojana. Kahe eesnime kasutamisel esineb kirjanduses (ka ENE-s) ekslikult nimekuju Christian Johann. Johann Doppler oli tema vend. Kirikuraamatute järgi õiget nime Christian Andreas on kasutatud kirjanduses alles aastast 1985.
Kehva tervise tõttu ei saanud ta jätkata esivanemate kiviraiduri äri, mis tegutses edukalt juba 1674. aastast.
Lõpetanud algkooli Salzburgis ja keskkooli Linzis pidasid ta vanemad nõu Salsburgi lütseumi matemaatikaprofessoriga Simon Stampferiga (1790–1864), kes soovitas Christianil jätkata õpinguid äsjaloodud Viini Polütehnilises Instiduudis (nüüdses Viini Tehnoloogia Ülikoolis). Kolinud kolme aasta pärast kodulinna, õpetas ta seal mõnda aega matemaatikat ja füüsikat, kuid naasis seejärel Viini ülikooli, kus jätkas matemaatika, mehaanika ja astronoomia õpinguid ning lõpetas ülikooli 1829. aastal.
Neli järgmist aastat oli Doppler ülikoolis assistendiks kõrgema matemaatika ja mehhaanika professorile Adam von Burgile (1797–1882). Viimase käe all publitseeris 1831. aastal oma esimese teadusliku töö.
Saamata akadeemilist ametikohta, töötas ta aastatel 1833–1835 raamatupidajana Brückli linna lähistel puuvillaketrusvabrikus Leitha jõe ääres. Leidmata sobilikku erialast tööd, müüs maha oma vara ja kavatses emigreeruda Ameerikasse. Olles juba Münchenis sai ootamatult kaks pakkumist korraga. Doppler võttis vastu matemaatikaprofessori ametikoha Praha Riiklikus Koolis, loobudes kohast Bernis. Järgnevad aastad möödusid umbsetes auditooriumites, kus nakatus tõenäoliselt tuberkuloosi. Frustreeruna kandideeris ka kõrgema matemaatika professori kohale nii Viini kui ka Praha instituutides, kuid edutult.
1836 abiellus Salzburgist pärit Mathilda Sturmiga, kellega nad said viis last.
1837 õnnestus tal saada kõrgema matemaatika dotsendiks Praha Tehnilises Instituudis. 1840 sai Böömi Kuningliku Teaduste Aakadeemia (Königliche Böhmische Gesellschaft der Wissenschaften) kaas- ja 1843. aastal täisliikmeks. 1841. aasta märtsis määrati matemaatika ja praktilise geomeetria professoriks. Tollel ajal kuulus Tšehhi Austria-Ungari impeeriumi koosseisu, tänapäeval on sama õppeasutus Tšehhi Tehnikaülikool.
Aasta hiljem, 25. mail 1842 avaldas ta 39-aastaselt talle kuulsuse toonud teadusliku töö "Värviline valgus kaksiktähtedel ja mõnedel teistel taevatähtedel" (Über das farbige Licht der Doppelsterne und einiger anderer Gestirne des Himmels). Töö sisuks oli valgusspektri punanihe hiidtähtedel, mille kallal oli pead murdnud inglise astronoom James Bradley juba 120 aastat varem. Doppler saigi innustust Bradley stellaarsest aberratsiooniteooriast. Praha perioodil avaldas Doppler enam kui 50 matemaatika-, füüsika- ja astronoomiaalast artiklit.
1844. aastaks oli tervis niivõrd halvenenud, et ta oli sunnitud võtma puhkuse, mis kestis kaks aastat. 1847–1849 oli matemaatika, füüsika ja mehhaanika professor Schemnitzi (Banska Štiavinca, Slovakkia vanim kaevanduslinn) Kaevanduste ja Metsanduse Akadeemias. 1849 suundus revolutsioonisündmuste tõttu Viini. 1850 sai Doppler Viini Ülikooli esimeseks eksperimentaalfüüsika professoriks ja samas loodud Füüsika instituudi direktoriks. See ametikoht olevat loodud imperaator Franz Josef I (1830–1916) erikorraldusel.
Väidetavalt olevat ta sel perioodil koos Franz Ungeriga mõjutanud tulevast geneetika isa, toona 20-aastast augustinuse munka Johann Gregor Mendelit, kes õppis 1851–1853 Viinis füüsikat.
1852 andis tuberkuloos end üha rohkem tunda ning Doppler sõitis Veneetsiasse tervist parandama. 17. märtsi hommikul 1853 suri Johann Doppler oma naise Mathilda käte vahel, saamata isegi 50-aastaseks. Tema hauakamber asub Veneetsia San Michele saarekalmistu sissepääsu juures.