Cimze seminar
Cimze seminar (ka Valga seminar, Valmiera seminar) oli läti pedagoogi ja muusiku Jānis Cimze (1814–1881) juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar, mis tegutses aastatel 1839–1849 Volmaris ja 1849–1890 Valgas.
Seminaril oli kujundav osa rahvusliku ärkamise ajal Liivimaal ja Eestimaal ning Jānis Cimzet peetakse Baltimaade koorilaulutraditsiooni peamiseks rajajaks ja 1869. aastal Tartus peetud eesti esimese üldlaulupeo üheks isaks.
Cimze seminaris sai hariduse üle 100 eesti noormehe, sealhulgas Carl Robert Jakobson, Ado Grenzstein, Anton Jürgenstein, Hans Rebane,[1] Joosep Kapp, Andres Erlemann, Mihkel Kampmaa (Kampmann), Hans Einer, Aleksander Kunileid (Saebelmann), Friedrich Saebelmann, Aleksander Thomson, Johannes Eglon, Aleksander Läte ja Jaan Kompus.
Tuntud läti kultuuritegelastest õppisid Cimze seminaris näiteks Kārlis Baumanis, Auseklis, Indriķis Zīle, Apsīšu Jēkabs ja Pēteris Hincenbergs.
Õppetöö korraldus
[muuda | muuda lähteteksti]Seminari võeti vastu läti ja eesti rahvusest õpilasi iga kolme aasta tagant. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust. Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 35–40 rubla, õppematerjalide eest 10–15 rubla. Õppetöö toimus saksa keeles ning kestis kolm aastat. Tähtsateks õppeaineteks olid muusika ja pedagoogika. Noormeeste õpetamisel ja kasvatamisel järgis Cimze Johann Pestalozzi ja Adolph Diesterwegi pedagoogika põhimõtteid. Aastal 1871 muudeti töökorraldust ja õpilasi hakati vastu võtma igal aastal. Õppeaega pikendati kolmelt aastalt neljale. Seminari juures korraldati esimesed täienduskursused.
Muusikaline ettevalmistus
[muuda | muuda lähteteksti]Cimze seminar andis põhjaliku muusikalise ettevalmistuse.[2]Muusikaõpetuse tugevaim külg oli teoreetilise ja praktilise õpetuse loomulik ühendamine. Tulevastele köstritele ja kihelkonnakooliõpetajatele õpetati koorijuhtimist ja nad pidid koraale ja rahvalaule harmoniseerida oskama. Andekamatele noormeestele andis Cimze lisatunde harmooniast ja kompositsioonist. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest koosnevat meeskoori ning nõudis laulude rütmist ja dünaamikast ranget kinnipidamist. Niisamuti pidas ta oluliseks oreli- ja klaverimänguoskust ning kasvandikud pidid hoolega harjutama. Orel oli koolil olemas, klavereid tuli aga harjutamiseks 4–5 peale ühiselt üürida.
Valga Jaani kirikusse oli Jānis Cimze tellinud 1867. aastal kuulsa saksa orelimeistri Friedrich Ladegasti käest oreli.[3] Põhjuseks oli heal tasemel oreliõpe Cimze seminaris ja vajadus hea pilli järele. Valga Jaani kirik ja sealne orel olid seetõttu tihedalt seotud Cimze seminariga. Seminaristide kontsertidel esitati arvestataval tasemel koguni Bachi ja Mendelssohni oreliloomingut.
Cimze sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Tema eeskujust ongi pärit Cimze seminari lõpetanud eesti heliloojate armastus rahvaviiside vastu. Cimze seminari kasvandikud panid tugeva aluse eesti heliloomingu- ja klaverimängutraditsioonile. Lausa määrav tähendus oli seminaril aga eesti esimesele üldlaulupeole, mis peeti 1869. aastal Tartus.
Esimese üldlaulupeo ajaks oli Cimze seminari lõpetanud juba umbes 50 eestlast, kellest vähemalt 30 tegutsesid kooliõpetajatena ning enamik neist juhatas koore, – näiteks Joosep Kapp Suure-Jaanis, Johannes Eglon Vändras, Andres Erlemann Helmes. Pärast laulupidu kirjutas Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimehes:
| „ | /…/ Küssib nüüd kegi, kelle abbi läbbi meie piddolaul ni hästi korda läinud, siis on meie kohhus tunnistada: se olli võimalik meie vahva köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite-läbbi, kes ennamist Valga seminaris tubli Direktor Zimse juhhatuse al seks on õppetatud ja kasvatud sanud. Seal on meie laulojuhhatajate taime-labba, kus neid meie rahva kassuks kasvatud ja pärrast ammetisse istutatud. | “ | |||
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 1971. aastast asub kunagise Cimze seminari majas Valka koduloomuuseum. Ajaloolisest asukohast tingituna peab muuseum läti pedagoogika ja koorilaulukultuuri alusepanija Jānis Cimze ja tema kasvandike pärandi tutvustamist oma eriliseks missiooniks. Muuseumis on väljapanek seminari tegevusest.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Anton Jürgenstein. Minu mälestused I-II. Eesti Päevaleht. Akadeemia. 2011, lk. 62
- ↑ Alo Põldmäe. Cimze seminar – Eesti I üldlaulupeo taimelava istorik.org Kasutatud 6.09.2012.
- ↑ Andmed Valga Jaani kiriku oreli tellimise kohta Jānis Cimze poolt pärinevad Friedrich Ladegasti kirjast oreli sees. – Vt Vikipeedia artiklit Valga Jaani kiriku orel.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Peterson C., Bach J., Inselberg E. Das ritterschaftliche Parochiallehrer-Seminar in Walk, seine Lehrer und Zöglinge 1839–1890. – Riga, 1898.