(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Damme mäed – Vikipeedia Mine sisu juurde

Damme mäed

Allikas: Vikipeedia
Damme mäed õhust: vaade Steinfeldist Damme suunas, taustal teletorn, ülekandemast ja "Damme Bergsee"
Vaade Mordkuhlenbergi vaatetornist Dümmerile

Damme mäed on kõrge, metsane seljak (kuni 146 m üle merepinna) Oldenburger Münsterlandis Vechta kreisi lõunaosas Alam-Saksimaa lääneosas Saksamaal.

Damme mägede seljak, mis on umbes 15 km pikk ja vaid mõni km lai, asub Põhja-Saksa madaliku lõunaservas umbes 34 km Osnabrückist põhjas. See paikneb Dümmeri looduspargis Damme linna lähedal, mis on piirkonna keskel, ning Lohne (põhjas), Steinfeldi (põhjas), Diepholzi (idakirdes), Neuenkirchen-Vördeni (edelas) ja Holdorfi (loodes) vahel. Idas voolab Hunte jõgi lõunast põhja seljakust mööda; läänes voolab samas suunas Hase jõgi.

Damme mäed asuvad Oldenburger Münsterlandi edelaosas, mistõttu on kohalik Signalberg (146 m) kõrgeim kõrgus. Kirdesse ulatuvad Großes Moor (Vechta lähedal) ja Kellenberg; seljakust idas on Dümmer ja selle taga Stemweder Berg, lõunas – Großes Moori teisel küljel (Damme lähedal) – on TERRA.vita looduspargis Wiehen ja läänes Hase oru teisel küljel on Ankumi kõrgendik.

Damme mäed asuvad Weseri-Emsi veelahkmel: kõik ojad ja jõed, mis voolavad seljakult itta, voolavad Hunte kaudu Weserisse; need, mis voolavad läände, voolavad Hase kaudu Emsi.

Damme mäed on osa reast jääaja otsamoreenidest Saale jäätumise niinimetatud Drenthe I etapist. Lingeni kõrgendik, Ankumi kõrgendik, Kellenberg ja Brelinger Berg kuuluvad ka selle pinnamoreeni, mida kutsutakse ka Rehburgi faasiks, mis võib olla umbes 230 000 aastat vana. Rehburgi mäed Steinhuder Meeri ääres ei ole siiski moreeni osad.

Koos oma peaaegu sümmeetrilise analoogi, Ankumi kõrgendikuga, on Damme mägedel selle pinnamoreeni kõige märgatavamad liustikuhõlmad. See täitis Artlandi madalikuorva. Rauamaaki leidub sügaval mägede all.

Maastikukujundus

[muuda | muuda lähteteksti]

Damme mägede õrnalt ümardunud seljakul vahelduvad metsased künkad ja orud aasade, põldude ja karjamaadega (näiteks koppel). Jalgratturitele ja matkajatele on palju võimalusi loodusliku keskkonna nautimiseks.

Järv Damme Bergsee, pindalaga umbes 25 ha, pakub varjupaika haruldastele loomadele ja taimedele, mida kirjeldatakse loodusraja abil. Selles piirkonnas esineb palju ohustatud taimeliike: seni 364 soontaimest on 68 liiki Alam-Saksi ohustatud liikide punases nimekirjas. Üks eriti tähelepanuväärne rühm loomi on roomajad, keda seal esineb 4 liiki: nastik, kivisisalik, arusisalik ja vaskuss. Linnuriigist on 5 liiki rähne, samuti metskurvits, kuuse-käbilind ja must-kärbsenäpp. 1974. aastal elas sellel metsaalal isegi siniraag, kuid talunik lasi ta maha. Seal elutseb kolm Saksamaa suurimat kohalikku põrnikat: põderpõrnikas, ninasarvikpõrnikas ja maipõrnikas.

Steigenbergi vaatetorn

Damme mägede huvipakkuvate kohtade hulgas on lisaks metsadele ka Steigenbergi (edelas) ja Mordkuhlenbergi (pähjas) vaatetornid. Viimasest on vaade enamusele seljakule, Dümmeri looduspargile, Oldenburger Münsterlandile, Wiehenile ja Dümmerile.

Kõrgemad Damme mägede tipud (kõrgus meetrites üle merepinna):

  • Signalberg, 146 m; kõrgeim koht Oldenburger Münsterlandis
  • Mordkuhlenberg, 142 m; vaatetorn
  • Kattenberg, 125,7 m
  • Spröckelnberg, 121 m
  • Kreuzberg, 117 m
  • Wellenberg, 116,3 m
  • Hülseberg, 116 m
  • Bökenberg, 114 m
  • Steigenberg, 107,1 m; vaatetorn
  • Osterberg, 97,2 m
  • Voßkuhlenberg, 88 m
  • Steinberg, 85,2 m

Damme mägede veekogud:

Järved

  • Damme Bergsee (25 ha; seljaku keskosas)

Jõed

  • Hunte (möödub seljakust idas, Weseri läänepoolne lisajõgi)
  • Hase (möödub seljakust läänes, Emsi idapoolne lisajõgi)

Mordkuhlenbergil ja Steigenbergil on vaatetornid. Signalbergil on Bundeswehri ülekandemast ja põhjanõlval on 134 m kõrge Deutsche Telekomi teletorn.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]