Dolen
Dolen oli teadmata päritolu Liivimaa vasallisuguvõsa. Suguvõsa nimi tulenes Riia lähedal asunud Dohle linnuse järgi.[1] Suri välja XV sajandi 2. poolel.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Varasem ajalugu ja Dole linnus
[muuda | muuda lähteteksti]Suguvõsa esiisa oli arvatavasti 1209. aastal mainitud Mõõgavendade ordu teise ordumeistri Volquini kaaslane Gerlacus de Dolen (suri pärast 1213). Baltisaksa ajaloolased (nt Johann Gottfried Arndt) olid seisukohal, et Daugava jõe saarel asunud Vana-Dole linnuse (Dahlen auf einem Holme der Duena) lasi juba XII sajandi lõpul ehitada Liivimaa esimene piiskop Meinhard, ilmselt siis liivlastele linnuste ehitamise aktsiooni käigus. Arndt märgib, et Johann Dole olevat varem Riia linnakodanikele kuulunud saare pettusega hõivanud. Kroonik Franz Nyenstede annab edasi levinud teabe, et ka Dole linnuse olevat ehitanud piiskop Albert. Liivima keskaegsete linnuste uurija Karl von Löwis of Menari arvates aga lasid linnuse ehitada kolm vend Dolenid: seesama juba mainitud Gerlacus (suri pärast 1213), Eylardus (suri pärast 1211) ja Johann (suri pärast 1226). Viimati nimetatut mainib Henrik ka oma Liivimaa kroonikas (talle läänistati 1224. aastal Tartu piiskopkonnas) üks küla.[1]
1224. aasta läänistused
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene Tartu piiskop Hermann von Buxhövden läänistas 1224. aastal suured läänivaldused oma vasallidele. Ugandi maakonna keskne kihelkond Otepää läks Hermanni vennale Theoderichile. Puhja anti Hermanni õemehele Engelbert von Tiesenhausen ile (Thysenhusen). Sangaste ja Karula valdajaks sai Helmold von Lüneburg (Luneborch). Piiskopkonna läänepoolsed alad läänistati aga Johann (Hans) von Dolenile.[2]
Sõjakäigud Virumaale
[muuda | muuda lähteteksti]1225 sügisel korraldasid sakslased Otepäält eesotsas Doleniga sõjakäigu Virumaale ja löövad taanlased sealsetest muinaslinnustest välja. 1226. aastal võttis Rooma paavsti legaat Modena Wilhelm kahekordselt neetud rüütlil Johannes Dolenilt (Iohann de Dolen) läänivalduse käest ära, kuna viimane korraldas sama aasta mai algul teist korda röövretke Põhja-Eestisse Viru maakonda ja vallutas seal ühe linnuse.[3] Põhja-Eesti oli juba allutatud Rooma paavsti misjonile. Vana-Dole linnus antakse 1. juunil üle Riia linnale.
Dolenite valdused
[muuda | muuda lähteteksti]Dolenitele kuulus Rannu vasallilinnus, ürikute järgi kuulus Rannu (küla või siis ka kihelkond) 1224. aastal Hans von Dolenile. Linnuselääni (Borchsokinge) moodustas kogu hilisem Rannu kihelkond, lisaks kuulus Rannu alla ka Soontaga mõis ja piirkond hilisemast Rõngu kihelkonnast[4]. Dolenitel oli juba XIII sajandi I poolel linnuseid Riia lähedal Väinal, Tartu stiftis ja Virumaal[5].
Suguvõsa liikmeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Engelbert von Dolen (suri 1347), Tartu piiskop, Tartu toompraost, Riia peapiiskop
- Johann von Dole(n) (hukatud 1413), Tartu piiskopkonna Rannu vasallilinnuse läänivasall, hukatud 1413 Preisimaal Braunsbergis Saksa ordu kõrgmeistri Heinrich von Plaueni käsul[6]
- Hans von Dolen, Rannu vasallilinnuse läänivasall[7], kes oli selle pärinud oma isalt Johann von Dolenilt
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Tiit Saare. Eesti mõisnike vapid. Tallinn: Argo, 2006, lk 26.
- ↑ Kersti Markus, MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS, Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, lk 6–7
- ↑ Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat, 1982, lk 265
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 13–15
- ↑ Karl von Löwis of Menar, "Burgenlexikon", Riga 1922, Randen, lk. 94
- ↑ Juhan Vasar, Taani püüded Eestimaal taasvallutamiseks 1411—1422, TARTU 1930, Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused, B HUMANIORA XVII I, lk 39-41
- ↑ Urkundenbuch IX, 387