Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP)
Asutamine	1920 – keeld 1991
Peakorter	Eesti NSV, Tallinn
Ideoloogia	marksism-leninism; kommunism; sotsialism;

Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei. EKP oli 20. sajandil Eesti arengut oluliselt mõjutanud erakond.^[viide?]

Partei oli Eesti NSV-s võimul 1940–1941 ja 1944–1990. 8. oktoobril 1940. aastal ühendati EKP ametlikult ÜK(b)P-ga ja nimetati ümber Eestimaa Kommunistlikuks (bolševike] Parteiks. Aastatel 1952–1990 oli Eestimaa Kommunistlik Partei, NLKP Eesti NSV harurorganisatsioon.^[viide?]

Eesti Vabariigis ei olnud Eestimaa Kommunistlik Partei 1940. aastani kunagi legaalne poliitiline ühing. Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei keelustati 23. augustil 1991 Vabariigi Valitsuse otsusega.^[viide?]

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei territoriaalse allüksusena oli EKP eesmärk üles ehitada kommunistlik ühiskond. EKP kõrgeim organ oli EKP Kongress, millel valiti kongressi saadikute seast EKP Keskkomitee ja EKP revisjonikomitee. Jooksvate ülesannete täitmiseks valis Keskkomitee EKP Keskkomitee büroo ning määrati piirkondlike allasutuste linna- ja rajoonikomiteede esimesed sekretärid ja linna- ja rajoonikomiteed.^[viide?]

Pikemalt artiklis EKP KK I sekretär

Pikemalt artiklis EKP KK, EKP KK Sekretariaat, Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused

Pikemalt artiklis EKP saadikud NLKP kongressidel, Nomenklatuur (eliit)

Eesti kommunistide juhid

VSDT(b)P Põhja-Balti oblastikomitee esimees Julius Rossfeldt, asetäitja Ivan Rabtšinski;
NSV Liidus eksiilis viibiva Kommunistliku Internatsionaali Eesti sektsiooni juht Johannes Käspert;
1931. aasta jaanuarini illegaalse Eestimaa Kommunistliku partei juht Artur Meering, 1931. aasta jaanuaris otsustas Kominterni Täitevkomitee Moskvas illegaalne EKP laiali saata.
1940–1941 EK(b)P KK esimene sekretär, Karl Säre;
1941–1944 EK(b)P KK II ja I sekretär Nikolai Karotamm;
1950–1978 EK(b)P KK I sekretär Johannes Käbin;
1978–1988 EK(b)P ja EKP KK I sekretär Karl Vaino;
1988–1990 EKP KK I sekretär Vaino Väljas;
1990–1991 EKP KK I sekretär Enn-Arno Sillari.
- 1990 Aleksandr Gussev, Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP)
- 1991 Lembit Annus, Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP)^[viide?]

Kommunistliku liikumise ajalugu Eestis

Pikemalt artiklis Eesti kommunistliku liikumise ajalugu

VSDT(b)P, EK(b)P ja EKP kongressid

aasta	kongress	toimumise koht	KK I sekretär
2.–4. märts 1907	Terijoe konverents	Terijoki, Soome Suurvürstiriik
5. november 1920	EKP I Kongress	Tallinn, Eesti Vabariik
5.–6. oktoober 1921	EKP II Kongress	Saue vald Uku talu^[4], Eesti Vabariik
24. september 1922	EKP III Kongress	Jõelähtme vald, Haljava küla, Nõmme talu, Eesti Vabariik
5.–8. veebruar 1941	EK(b)P IV Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Karl Säre
23.–25. detsember 1948	EK(b)P V Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Nikolai Karotamm
11.–14. aprill 1951	EK(b)P VI Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
16.–19. september 1952	EKP VII Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
11.–13. veebruar 1954	EKP VIII Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
17. jaanuar–19. september 1956	EKP IX Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
28.–30. jaanuar 1958	EKP X Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
8.–9. jaanuar 1959	EKP XI Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
16.–17. veebruar 1960	EKP XII Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
27.–29. september 1961	EKP XIII Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
7.–8. jaanuar 1964	EKP XIV Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
1.–3. märts 1966	EKP XV Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
17.–19. veebruar 1971	EKP XVI Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
28.–30. jaanuar 1976	EKP XVII Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
28.–30. jaanuar 1981	EKP XVIII Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Karl Vaino
31. jaanuar – 1. veebruar 1986	EKP XIX Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Karl Vaino
23.–25. märts 1990	EKP XX Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Enn-Arno Sillari

Film

Surma hinda küsi surnutelt, režissöör Kaljo Kiisk, Tallinnfilm 1977

Vaata ka

Viited

↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega marksism-leninism on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega kommunism on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega sotsialism on ilma tekstita.
↑ Eesti nõukogude entsüklopeedia, 2. kd., lk. 222-223

Kirjandus

Клаас Генрих Карлович. Мои первые шаги на революционном пути: Из воспоминаний о рабочем движении в Петербурге и Прибалт, крае в 1904 - 1905 гг./ Отд. Ленингр. губ. ком. ВКП(б) по изуч. истории Окт. революции и ВКП(б), Ленингр. Истпарт. - Л.: Прибой, 1926. - 63 с.
Эдер - Ежова Мария Карловна. Шестьдесят лет в рядах ленинской партии /Ин - т истории партии при ЦК КП Эстонии - фил. Ин - та марксизма - ленинизма при ЦК КПСС; Пер. с эст. Д. Золотовой; Предисл. X. А. Леббина. - Таллин: Ээсти раамат, 1972. - 190 с
Väljas, Vaino Ettekanne EKP Keskkomitee XI pleenumil 9. septembril 1988// Rahva Hääl (1988), 10. september
EKP XX kongressi materjalid - Rahva Hääl 24.–27. märts 1990
Olaf Kuuli, Fontanka ja Moika vahel, 2010, ISBN 9789949213627
Proletaarne revolutsioon Eestis, ajakiri 1926-1933, LEENINGRAAD 1926 — TALITUS: «KÜLWAJA", FONTANKA 53

Välislingid

[marksism-leninism-1] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega marksism-leninism on ilma tekstita.

[kommunism-2] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega kommunism on ilma tekstita.

[sotsialism-3] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega sotsialism on ilma tekstita.

[4] Eesti nõukogude entsüklopeedia, 2. kd., lk. 222-223

[1]

[2]

[3]

[4]