Eesti Looduse fotovõistlus
Eesti Looduse fotovõistlus on Eesti Looduse ja kirjastuse Loodusajakiri[1] igal aastal korraldatav loodusfotode konkurss.
Esimene fotovõistlus toimus 2000. aastal.[2][3] Kuni 2007. aastani oli selle nimeks Eesti Looduse loomafoto võistlus.[4][5]
Võistlusele saab esitada vaid neid fotosid, mis on tehtud Eestis[6].
Võistluskategooriad
[muuda | muuda lähteteksti]
Võistlusel on kaks vanuseklassi: noored (kuni 16 eluaastat, kaasa arvatud) ja täiskasvanud[6].
Peaauhinnad antakse välja parima looma-, taime- ja seenefoto eest. Võistlusel on mitmeid kategooriad, kus antakse välja eriauhindu. Näiteks: aasta lind, käituv loom, väike loom, väike taim, elurikkus jne.[7]
Välja antakse ka mitmeid eriauhindu toetajate järgi nagu Eesti Looduse auhind, Horisondi auhind, Vikipeedia auhind, Eesti Jahimeeste Seltsi auhind, Eesti Orhideekaitse Klubi auhind, Eesti Ornitoloogiaühingu auhind, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi auhind, Eesti Loodusmuuseumi auhind jt.[7]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]2000. aastal Eesti Looduse korraldatud esimesele loomafoto konkursile laekus töid 32 autorilt. Peaauhind – 15 000 krooni väärtuses Canoni tooteid – läks Mati Kosele. Parimaks loomapere pildistajaks tunnistati Ingvar Kull. Loomaportree eest pälvis auhinna Harri Põldsam, auhinna liikuva looma pildistamise eest sai Arne Ader ja flash kategoorias tunnistati võitjaks Ove Maidla. Parimaks nooreks autoriks tunnistati Indrek Viil.[2]
2001. aastal saatsid konkursile oma töid 21 autorit. Žürii töös osales esmakordselt Urmas Tartes. Peaauhinna – 15 000 krooni väärtuses Canoni tooteid – vääriliseks tunnistati Indrek Viil. Ühtlasi nimetati ta parimaks nooreks fotograafiks. Välja anti ka liikuva looma preemia, mille pälvis Villu Anvelt, ja loomaportee auhind, mille pälvis Heinrich Lukk.[8][3] Võistluse korraldamist asus vedama Toomas Kukk, kes oli samast aastast ajakirja Eesti Loodus uus peatoimetaja.
2002. aastal osales fotovõistlustel 100 autorit ligi 500 fotoga. Žürii tööd juhtis Urmas Tartes. Lisaks peaauhinnale (10 000 krooni väärtuses Canoni tooteid firmalt Overall Eesti) anti välja 1. auhind (7000 krooni väärtuses Canoni fotokaupa) ja 2. auhind (3000 krooni väärtuses Canoni fototarvikuid). Peaauhinna pälvis Heiko Kruusi fotoga lehmakorjusel istuvast kanakullist, teise koha foto autor oli Arne Ader ja kolmandale kohale jõudis Priit Zingel.[9]
2012. ja 2013. aastal oli Wikimedia Eesti toel võistlusel ka kaitsealade kategooria, mille pilte lubati Vikipeedia pildipanka Wikimedia Commonsisse. Alates 2018. aastast hakati aga välja andma aga Vikipeedia eriauhindu Wikimedia Commonsisse lubatud fotodele.
2018. aastal osales fotovõistlusel 1170 pilti 228 autorilt. Peaauhinna pälvis Roger Erikson pildiga roohabekast.[10] Taimefotode peaauhinna pälvis Kairi Kalmann ja seenefotode peaauhinna Tiina Gill.[11]
2019. aastal osales üle 1300 pildi 250 autorilt. Üldvõidu pälvis Jaak Sarv varahommikuse pildiga naerukajakate kolooniast.[12] Taimefotode peaauhinna pälvis Marko Vainu ja seenefotode peaauhinna Peep Loorits.[13]
2020. aastal osales võistlusel üle 2100 pildi 353 autorilt. Esikoha loomafotode kategoorias ehk üldvõidu pälvis Remo Savisaar fotoga ühe jalaga liivatüllist.[14] Taimefotode peaauhinna pälvis Eimar Kull ja seenefotode peaauhinna Karl Adami.[15]
2021. aastal toimunud 22. fotovõistlusel osales 352 autorit kokku üle 1600 fotoga. Üldvõidu saavutas Aivo Oblikas fotoga püherdavast karust. Taimefotode peaauhinna pälvis Heiko Kruusi ja seenefotode peaauhinna Ireen Trummer.[16]
23. fotovõistlusel osales 231 autorit 1329 fotoga. Loomafotode peaauhinna võitis Kalmer Lehepuu, taimefotode peaauhinna Janek Joab ja seenefotode peaauhinna Tõnu Ploompuu.[17]
2023. aastal võitis loomafotode peaauhinna Ave Kruusel fotoga vaenukäost. Taimefotode peaauhinna pälvis Ireen Trummer ja seenefotode peaauhinna Eimar Kull.[7] Võistlusel osales 165 autorit kokku üle 1000 fotoga.[18]
2024. aastal võitis loomafotode peaauhinna Eimar Kull fotoga hooghännast limakul. Taimefotode peaauhinna pälvis Getriin Tõll ja seenefotode peaauhinna Sven Začek.[19] Võistlusele saadeti 1250 foto, millest üldarvestuses oli 1130 pilti ja noorte arvestuses 120 pilti. Kokku anti välja 26 auhinda üldarvestuses ja 8 auhinda noorte arvestuses.[20]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://www.eestiloodus.ee/teema17.html (vaadatud 25.10.2017)
- ↑ 2,0 2,1 Hingepüüded. vana.loodusajakiri.ee
- ↑ 3,0 3,1 Eesti Loodus 12/2001, lk 489. digar.ee
- ↑ Eesti Loodus 11/2006, lk 27. digar.ee
- ↑ Eesti Loodus 12/2007, lk 27. digar.ee
- ↑ 6,0 6,1 http://www.eestiloodus.ee/teema16 (vaadatud 25.10.2017)
- ↑ 7,0 7,1 7,2 "Eesti Looduse 2023. aasta fotovõistluse võitjad" loodusajakiri.ee, 7. november 2023
- ↑ Loomafoto konkursi võitjad. vana.loodusajakiri.ee
- ↑ Eesti Loodus 10/2002, lk 27. digar.ee
- ↑ "Eesti Looduse fotovõistluse võitis pilt roohabekast" loodusajakiri.ee, 6. detsember 2018
- ↑ "Eesti Looduse 2018.a fotovõistluse parimate album" loodusajakiri.ee, 5. detsember 2018
- ↑ "Selgusid Eesti Looduse fotovõistluse võitjad!" loodusajakiri.ee, 3. detsember 2019
- ↑ "Eesti Looduse 2019.a fotovõistluse parimate galerii" loodusajakiri.ee, 3. detsember 2019
- ↑ "Selgusid Eesti Looduse fotovõistluse võitjad, peaauhinna pälvis Remo Savisaar" ERR menu, 3. detsember 2020
- ↑ "Eesti Looduse 2020. aasta fotovõistluse võitjad" loodusajakiri.ee, 3. detsember 2020
- ↑ "Eesti Looduse 2022. aasta fotovõistluse võitjad" loodusajakiri.ee, 29. detsember 2021
- ↑ "Eesti Looduse 2022. aasta fotovõistluse võitjad" loodusajakiri.ee, 4. detsember 2022
- ↑ "Eesti Looduse fotovõistluse võitis toimekas toonetutt" loodusajakiri.ee, 7. november 2023
- ↑ "Eesti Looduse 2024. aasta fotovõistluse võitjad" loodusajakiri.ee, 7. november 2024
- ↑ "Eesti Looduse fotovõistluse on võitnud pilt hooghännast" loodusajakiri.ee, 7. november 2024