(Translated by https://www.hiragana.jp/)
Eesti maavägi – Vikipeedia Mine sisu juurde

Eesti maavägi

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti Maavägi)
Eesti maavägi
Maaväe embleem
Asutatud 1991
Riik  Eesti
Kuuluvus Eesti kaitsevägi
Haru maavägi
Ülesanne maismaasõda
Osa Kaitseväe peastaap
Varustus Eesti maaväe varustus
Sõjad
Sümboolika
Maaväe lipp

Eesti maavägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mille ülesandeks on riigikaitse teostamine maismaal kooskõlas kaitseplaanidele ja kaitseväe juhtimisorganite korraldustele.

Maaväe ülesanded

[muuda | muuda lähteteksti]

Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja ka üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks.

Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.

Rahuajal on maaväe ülesanneteks:

  • korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase;
  • kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust;
  • osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega;
  • abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral.

Kriiside korral on maaväe ülesanneteks:

  • valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile;
  • tõsta valmisolekutaset;
  • alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist;
  • luua tingimused liitlaste saabumiseks.

Sõjaajal on maaväe ülesanneteks:

  • kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele;
  • korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised siseriiklikud ühendusteed.

Maaväe rahuaegne koosseis

[muuda | muuda lähteteksti]

Diviis

2. Jalaväebrigaadi vapp 2. jalaväebrigaad

Sealhulgas alalises operatiivvalmiduses väeüksused on:


Planeeritavad muutused uue riigikaitse arengukava kohaselt

[muuda | muuda lähteteksti]

Uue riigikaitse arengukava alusel on kavas loobuda põhivalmiduses kaitseringkondade staapidest ja suurendada kiirreageerimisvalmiduses peetavate brigaadide arvu 2-ni. Tulevikus on võimalik igal aastal ajateenijatest 2 lahingupataljoni samaaegne koolitamine senise 1 asemel. Uue kava järgse struktuuri formeerimine algab 2014. a teisel poolel.

  • 1. brigaadi põhiosa hakkab paiknema Põhja-Eestis ja formeeritakse pärast vastavaid hankeid soomusbrigaadiks. Brigaadile on kavas hankida lisaks soomustransportööridele jalaväe lahingumasinad ja liikursuurtükid. Staap formeeritakse senise jalaväebrigaadi staabi baasil. Rahuaegsesse koosseisu jäävad kindlasti Scoutspataljon ja Kalevi pataljon.
  • 2. brigaadi põhiosa hakkab paiknema Lõuna-Eestis ja formeeritakse jalaväebrigaadina. Brigaadi staap formeeritakse arvatavasti endise Lõuna kaitseringkonna baasil. Rahuaegsesse koosseisu jääb kindlasti Kuperjanovi jalaväepataljon. Hiljem on planeeritud 2. brigaadi käsutusse anda kogu 1. brigaadi soomusväekoondiseks formeerimisel üle jääv jalaväeüksuste tehnika ja varustus.

Reservüksused

[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti maaväe sõdur rahvusvahelisel õppusel Saber Strike 2012

Reservväe baasil on võimalik teenistusse kutsuda, formeerida, relvastada ning rakendada peamiselt järgmisi Maaväe väeüksusi:

Varustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Tulirelvad

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi Päritolu Tüüp Kaliiber Pilt Märkmed
Püstolid
Heckler & Koch USP  Saksamaa Poolautomaatne püstol 9×19 mm Standardkasutuses püstol.[1]
Automaadid ja karabiinid
LMT R-20 Rahe  USA Ründevintpüss 5,56×45 mm
7,62×51 mm 		Uus Kaitseväe teenistusrelv. Kõik üksused saavad uue teenistusrelvaga relvastatuks 2022. aastaks.[2][3][4] 7,62x51mm kaliibriga varianti R-20 L kasutatakse täpsuspüssina.
IMI Galil  Iisrael Ründevintpüss 5,56×45 mm Standardkasutuses ründevintpüss 1. jalaväebrigaadi relvastuses.[2][3][4]
Ak 4  Rootsi Ründevintpüss 7,62×51 mm Standardkasutuses ründevintpüss 2. jalaväebrigaadi relvastuses.[5]
Heckler & Koch G36  Saksamaa Ründevintpüss 5,56×45 mm Kasutuses Erioperatsioonide grupi poolt.[6]
M14  Ameerika Ühendriigid Tseremoniaal Karabiin 7,62×51 mm Kasutuses vahipataljoni poolt tseremoonialrelvana.[7] Osad modifitseeriti E-Arsenali poolt täppisrelvadeks M-14 TP2.[8]
Snaiperrelvad
Sako TRG-42  Soome Snaiperrelv .338 Lapua Magnum Kasutusel erivägede ja luureüksuste poolt.
PGM Hécate II  Prantsusmaa Snaiperrelv 12,7×99 mm
Galil Sniper  Iisrael Täpsuspüss 7,62×51 mm
Heckler & Koch HK417  Saksamaa Täpsuspüss 7,62×51 mm Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.[6]
Pumppüssid
Benelli M3T  Itaalia Pumphaavlipüssi 12 kaliibrine
Püstolkuulipildujad
IMI Mini UZI  Iisrael Püstolkuulipilduja 9×19 mm
Heckler & Koch MP5A2  Saksamaa Püstolkuulipilduja 9×19 mm
Heckler & Koch MP7  Saksamaa Püstolkuulipilduja 4,6×30 mm Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.[9]
Kuulipildujad
IMI Negev  Iisrael Kergekuulipilduja 5,56×45 mm
Heckler & Koch MG4  Saksamaa Kergekuulipilduja 5,56x45 mm Kasutusel erioperatsioonide grupi poolt.[6]
Ksp 58  Rootsi Täiskuulipilduja 7,62×51 mm
Rheinmetall MG3  Saksamaa Täiskuulipilduja 7,62×51 mm
M2 Browning  Ameerika Ühendriigid Raskekuulipilduja 12,7×99 mm Osad on monteeritud sõidukitele (näiteks Patria Pasi) ja osad on kolmjalaga kaasaskantavad.
Granaadiheitjad
Brügger & Thomet GL-06  Šveits Granaadiheitja 40 mm
Heckler & Koch GLM  Saksamaa Granaadiheitja 40 mm
Heckler & Koch 79N  Saksamaa Granaadiheitja 40 mm
M203  USA Granaadiheitja 40 mm

Granaadid

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi Päritolu Tüüp Detonatsioon Pilt Märkmed
Granaadid
F1-granaat  Nõukogude Liit Käsigranaat Sütikuga
RGD-5  Nõukogude Liit Käsigranaat Sütikuga
m/56  Rootsi Käsigranaat Sütikuga

Tankitõrjesüsteemid

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi Päritolu Tüüp Lõhkepea Pilt Märkmed
Tankitõrjeraketisüsteemid
MILAN 2  Prantsusmaa Juhitav tankitõrjerakett 115 mm Traadiga juhitav rakett
FGM-148 Javelin  Ameerika Ühendriigid Isesihtuv tankitõrjerakett 127 mm Ameerika Ühendriikidelt osteti 80 süsteemi (võimalusega tulevikus osta veel 40).[10] Mõned neist on Ukrainale üle antud.[11]
Instalaza C90-CR  Hispaania Õlaltlastav rakett 90 mm Ühekordse kasutusega
Spike  Iisrael /

 Saksamaa

Isesihtuv tankitõrjerakett 130 mm EuroSpike GmbH'lt osteti 18 süsteemi, tarned alates 2020.
Tagasilöögita tankitõrjerelvad
Carl-Gustav  Rootsi Granaadiheitja 84 mm Variandid M2 ja M3. Vahetatakse variandi M4 vastu välja 2022. aastaks.[12][13] Relvastuses on umbes 700 tükki.[14]

Õhutõrjesüsteemid

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi Päritolu Tüüp Number Pilt Märkmed
Mistral  Prantsusmaa Lühimaa õhutõrjerakett

90 mm

Alates 2007. aastast on neid süsteeme regulaarselt tellitud. Mõned neist on Ukrainale üle antud.[15]
Piorun  Poola Lühimaa õhutõrjerakett

72 mm

Tarnitud 2024. aastal.[16]
ZU-23-2  Nõukogude Liit Õhutõrjekahur 23×152 mm
IRIS-T SLM  Saksamaa Keskmaa õhutõrjesüsteem Tellitud 2023. aastal. Tarne plaanitud 2025–2026.[17]

Kaudtulesüsteemid

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi Päritolu Tüüp Number Pilt Märkmed
Miinipildujad
M252  Ameerika Ühendriigid Miinipilduja 80 M252 on 81 mm kolmemehelise meeskonna poolt kasutatav miinipilduja.[13][18]
m/41D  Rootsi Miinipilduja 165 m/41D on 120 mm viiemehelise meeskonna poolt kasutatav raskemiinipilduja.[13][19]
Haubitsad
K9 Kõu  Lõuna-Korea Liikursuurtükk 155mm 24[20] Lõuna-Korealt osteti esmalt 18 155mm liikursuurtükki. Tarned alates 2020.[13][19] Kokku tellitud 36 liikursuurtükki.[21]
CAESAR  Prantsusmaa Liikursuurtükk 155mm Tellitud 12 ratastel liikursuurtükki. Tarne plaanitud 2024–2025.[22]
FH-70  Saksamaa Haubits FH-70 on 155 mm järelveetav haubits.[13][19] Üle antud Ukrainale (täpne kogus teadmata).[23]
Mitmikraketiheitjad
M142 HIMARS  Ameerika Ühendriigid Mitmikraketiheitja Tellitud 6 mitmikraketiheitjat. Tarne plaanitud aastal 2025.[24]

Soomustehnika

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi Päritolu Tüüp Number Pilt Märkmed
Soomustatud masinad
Combat Vehicle 90  Rootsi Jalaväe lahingumasin 44 Madalmaadelt osteti 44 CV9035'te ja Norrast ostetud 35 CV90'e kere, mis monteeritakse toetusmasinateks.[25][26]
Toetusmasinad 35
Treeningmasinad 2
Patria Pasi  Soome Soomustransportöör 136 XA-180: 60 tükki ostetud Soomest (56 teenistuses).[13]
XA-188: 81 tükki ostetud Madalmaadelt (80 teenistuses).[19][27]
Otokar ARMA  Türgi Soomustransportöör 6×6 Tellitud 230 masinat. Tarne plaanitud 2024–2025.[28][29]
Nurol Makina NMS  Türgi Soomusauto 4×4
Insenerisõidukid
Bergepanzer 2  Saksamaa Soomustatud pioneerisõiduk 2 Tanki Leopard 1 baasil. Osteti Madalmaadelt.
Biber  Saksamaa Sillatank 2
Fahrschulpanzer Leopard 1  Saksamaa Treeningmasin 2

Toetussõidukid

[muuda | muuda lähteteksti]
Nimi Päritolu Tüüp Number Pilt Märkmed
Veokid ja transportöörid
Mercedes-Benz Unimog  Saksamaa Transpordiveok >300 Peamiselt Unimog 416 and 435/1300 seeria mudelid.
MAN mil gl  Saksamaa Transpordiveok MAN 4520, 4620 and 4640 seeria mudelid. Kasutusel ka suurtükkide vedamiseks.
DAF YA 4440  Madalmaad Transpordiveok
Mercedes-Benz 1017A  Saksamaa Transpordiveok
Sisu E13TP  Soome Transpordiveok 2 Kasutusel Ground Master 403 radarite kandmiseks.
Volvo FMX  Rootsi Transpordiveok 12
Bandvagn 206  Rootsi Roomikveok-hõlmik
Maastur
Mercedes-Benz 250 GD  Saksamaa Maastur
Chevrolet CUCV  Ameerika Ühendriigid Maastur M1008, M1009 and M1010 seeria mudelid.
Volvo Tgb  Rootsi Maastur Volvo Tgb 11, 13 and 20 seeria mudelid.
Toetussõidukid
Mercedes-Benz 4150  Saksamaa Kraanaauto
TMM-3M  Ukraina Lahingtoetussillasüsteem 4 Osteti Ukrainalt.[30]
Mootorrattad
Husqvarna 258A MT  Rootsi Mootorratas

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Eesti kaitsejõudude ajalugu

Eesti Maavägi asutati 1991. aastal.

Märkused

[muuda | muuda lähteteksti]

^a Seoses kaitseväe struktuurireformiga ühendati maaväe staap Kaitseväe peastaabiga ning maaväe ülema ametikoht kaotati.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Püstol H&K USP". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2018. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  2. ↑ 2,0 2,1 "Automaat Galil AR". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  3. ↑ 3,0 3,1 "Automaat Galil SAR". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  4. ↑ 4,0 4,1 "Automaat Galil ARM". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  5. ↑ "Automaat AK-4". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2013. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-millega-tegeleb-eestlaste-eriuksus-afganistanis?id=67571394
  7. ↑ "Poolautomaatne vintpüss M-14". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. mai 2017. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  8. ↑ "Täpsuspüss M-14 TP2". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. jaanuar 2019. Vaadatud 12. aprillil 2017.}
  9. ↑ "Kaitseväe eriüksuste juht: peame olema valmis reageerima igasugustele nähtustele". 06.05.2015. Vaadatud 17.04.2017.
  10. ↑ http://www.postimees.ee/2996135/eesti-saab-javelini-tankitorjesusteemid-jargmisel-aastal
  11. ↑ "Eesti antud Javelini tankitõrjeraketid jõudsid Ukrainasse | Kaitseministeerium". kaitseministeerium.ee. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
  12. ↑ "Granaadiheitja Carl-Gustav M2". Eesti kaitsevägi. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2017. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 13,4 13,5 IISS. The Military Balance 2016, page 91
  14. ↑ ERR (10. jaanuar 2023). "Kaitsevägi sai uued granaadiheitjad Carl-Gustav M4". ERR. Vaadatud 26. oktoobril 2024.
  15. ↑ ERR (19. juuni 2024). "Eesti ostab nelja riigiga Mistral raketisüsteeme ja rakette". ERR. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
  16. ↑ ERR (5. jaanuar 2024). "Eestisse jõudsid õlalt lastavad lühimaa õhutõrjesüsteemid Piorun". ERR. Vaadatud 30. oktoobril 2024.
  17. ↑ ERR (11. september 2023). "Eesti allkirjastas keskmaa õhutõrjesüsteemide IRIS-T SLM ostulepingu". ERR. Vaadatud 30. oktoobril 2024.
  18. ↑ "Eesti saab USA-lt 80 uut miinipildujat". Postimees.
  19. ↑ 19,0 19,1 19,2 19,3 "Estonia 2008". ÜRO. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. mai 2014. Vaadatud 12. aprillil 2017.
  20. ↑ "Eesti sai täiendust oma haubitsapargile". Estonian World Review. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
  21. ↑ "Eesti ostab Lõuna-Korealt veel 12 liikursuurtükki K9". ERR Uudised. Vaadatud 5. mail 2023.
  22. ↑ "Kaitseminister Pevkur: Esimesed Caesar haubitsad saabuvad Eestisse juba sel aastal | Kaitseministeerium". kaitseministeerium.ee. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
  23. ↑ ERR, Anton Aleksejev, Kristjan Svirgsden, Zaporižžja oblast, Ukraina | (16. märts 2023). "ERR Ukrainas: kuidas läheb rindel Eestis väljaõppe saanud Ukraina sõduritel". ERR. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
  24. ↑ "Eesti saab HIMARSid siiski hiljemalt 2025. aasta lõpuks". Forte. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
  25. ↑ http://uudised.err.ee/v/eesti/e71bc50a-7cc4-4024-886c-4ccaadc80989
  26. ↑ http://epl.delfi.ee/news/eesti/scoutspataljon-valmistub-umber-relvastuma.d?id=68387437
  27. ↑ "Soome soomukid Eesti kaitseväes". Sõdur.
  28. ↑ "ALLKIRJAD ALL | Eesti ostab ligikaudu 200 miljoni euro eest Türgilt ratassoomukeid". Forte. Vaadatud 27. oktoobril 2024.
  29. ↑ ERR, Madis Hindre | (18. oktoober 2023). "2nd Infantry Brigade hopes to take new armored vehicles to Spring Storm next year". ERR (inglise). Vaadatud 27. oktoobril 2024.
  30. ↑ http://www.postimees.ee/3395435/galerii-ja-video-kaitsevagi-sai-jogede-uletamiseks-uue-sillasusteemi

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • The Military Balance 2024 / International Institute for Strategic Studies. – Abingdon: Taylor & Francis, 2024. – 552 p. – ISBN 9781032780047.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_maavägi&oldid=6752290"